Araablased ja islam Araablaste peamine elupaik oli Araabia poolsaar ning kuna see oli suures osas kõrb, tegeleti rändkarjakasvatusega (beduiinid - rändkarjakasvatajad) ja oaasides ka põlluharimisega datlipalm (fellah). Läänepoolsetel aladel Punase mere ääres olid kaubateed, mis viisid põhjast lõunasse. Kaubateedele oli tekkinud kaks olulisemat linna: Meka ja Medina. Algselt olid araablased polüteistid, kus kummardati paljusid jumalaid. Esialgu oli Allah ainult üks jumal paljudest. Tähtsaim kultusobjekt enne islami teket oli kaaba kivi (must kivi), mis oli müüritud Kaaba templi seina. Arvatakse, et selle puhul on tegemist meteoriidiga. Meka ja Kaaba tempel olid olemas juba enne islami teket. Sinna korraldati juba varem palverännakuid. Islam tekkis 7.saj. Rajajaks Muhamed (u 570 - 632), kes noorena jäi orvuks. Töötas nii karjusena, karavani saatjana
Araablased ja islam Araablaste peamine elupaik oli Araabia poolsaar ning kuna see oli suures osas kõrb, tegeleti rändkarjakasvatusega (beduiinid - rändkarjakasvatajad) ja oaasides ka põlluharimisega datlipalm (fellah). Läänepoolsetel aladel Punase mere ääres olid kaubateed, mis viisid põhjast lõunasse. Kaubateedele oli tekkinud kaks olulisemat linna: Meka ja Medina. Algselt olid araablased polüteistid, kus kummardati paljusid jumalaid. Esialgu oli Allah ainult üks jumal paljudest. Tähtsaim kultusobjekt enne islami teket oli kaaba kivi (must kivi), mis oli müüritud Kaaba templi seina. Arvatakse, et selle puhul on tegemist meteoriidiga. Meka ja Kaaba tempel olid olemas juba enne islami teket. Sinna korraldati juba varem palverännakuid. Islam tekkis 7.saj. Rajajaks Muhamed (u 570 - 632), kes noorena jäi orvuks. Töötas nii karjusena, karavani saatjana
Araabia. Araabia maadeks loetakse samuti Jeemenit, Omaani, Araabia Ühendemiraate, Katari ja Kuveiti ning samuti Pärsia lahe riiki Bahreini. Meka Kõige olulisemad ehitised Araabias ja vallutatud maades olid islamiusuliste pühakojad mošeed. Iga mošee juurde kuulusid minaretid. Need olid kõrged tornid, mille tipust viis korda päevas muhameedlasi palvusele kutsuti Araabias õitses käsitöö, kaubandus, teadus ja luksus. Araablased tegelesid ka veel astronoomia ja astroloogiaga. Araablaste väga tähtis loom oli kaamel. Mošee Minaretid Araabia naised Araabia mehed Muinasjutukogum Kunagine Saudi-Araabia kuningas Koraan Koraan on islami püha raamat. Koraan pandi kirja araabia keeles Muhammadi lähikondlaste poolt. Geograafiline asend Araabia poolsaar Kõrbed Leidub ka niiskemaid kohti, kus kasvab taimestik. Saab tegeleda põlluharimisega.
Araabia kunst Sissejuhatus 7. saj. alguses kujuneb Araabia ps. religioon, mille ainujumalaks on Allah ja prohvetiks islamiusuliste pühas linnas Mekas sündinud Muhamed. Vähem kui saj. jooksul levitasid nad peamiselt sõjalisel teel uut usku hiiglaslikul maa-alal, mis ulatus idas Hiinani, põhjas Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse ning läänes Atlandi ookeanini. Enamasti olid araablased rändkarjakasvatajad ehk beduiinid. Nad rändasid oma kaamelite, hobuste ja lammastega. Kaamel oli beduiinidele asendamatu. Teda kasutati veoloomana, sõiduloomana, tema liha söödi, tema piima joodi, tema karvadest tehti telke. Jeemen oli juba muistsetest aegadest peale Araabia kõige arenenum piirkond. Jeemenist kulges kaubatee Vahemere rannikult üle Punase mere Indiasse. Juba vanaajal hakkasid kaubatee juurde tekkima jõukad linnad. Nendes linnades arenes ka kõrge kultuur.
· Araabia keel on islami usukeel. · Koraan (püha keel) on kirjutatud araabia keeles ning ta saab olla ainult araabia keelne. · Araabia keel kuulub semiidi keelte hulka, heebrea, aramea sugulaskeel. Algses araabia keeles ei olnud vokaale, ainult konsonandid. Täishäälikud märgitakse kas konsonandi üles või alla punktidena. · Araabia keel on arenenud moodsaks keeleks (TV, ajalehed, ajakirjad jne). · Araablased on kõrberahvas, elavad araabia poolsaarel ning neile on omane rändav eluviis. Rändkarjakasvatajad. · On arendanud välja kõrgtasemelise tsivilisatsiooni samas suur osa inimesi elab ikka veel kõrbes. · Algselt paganlik rahvas. Eripiirkondades on väga erinevad jumalad. Ristiusk ja budism avaldasid palju mõju. · Ristiusu mõjul tekkis ainujumala kultus. · Peamine kristlikkond elab Liibanonis. · Muhammad, prohvet, oli uue ilmutuse tooja
Ajaloo kontrolltöö 1.Kirjelda Araabia ühiskonda. Ammustest aegdest peale on araablased elanud kõrbete ja poolkõrbetega kaetud Araabia poolsaarel. Kuna seal polnud eriti võimalik tegeleda põlluharimisega, siis enamik araablasi olid rändkarjakasvatajad ehk beduiinid, kes rändasid oma kaamelite, hobuste ja lammastega paremate karjamaade otsingul paigast paika. Kaamel oli beduiinlastel asendamatu. Teda kasutati sõidu ja veoloomana, tema piima joodi, liha söödi ning karvadest valmistatud vildist või kaamelinahast tehti riideid ja telke
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) · Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud desifreerida, siis on selle kultuuri peamisteks
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kultuuri peamisteks
Kõik kommentaarid