Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Araabia (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille poolest erineb islam ja islami õpetus kristlusest?
  • Millised alad vallutati 8-9 saj?
  • Mille poolest erinevad siiitide ja sunniitide vaated?
  • Milline on araabia kultuuri mõju maailmakultuurile?
  • Kuidas on moslemite vallutustegevused mõjutanud india ajalugu ja ühiskonda?
  • Kes oled Tsingis-khaan Timur Babur Muhamed Husain Ali?

Lõik failist

  • Iseloomusta araablaste ühiskonda enne islamiusu teket.
    Araablaste usk oli polüteistlik. Arvukatele jumalatele püstitati austusobjektidena kujusid , austati ka paljusid loodusobjekte, sh kive. Neist tähtsaim- must meteoriit- asub Mekas, müürituna Kaaba templi seina- selle juurde korraldati ps eri piirkondadest iga-aastaseid suuri palverännakuid. Meka muutus araablaste tähtsaimaks usukeskuseks, palverännakud tõid kaupmeestele suurt tulu.
  • Islamiusu 5 põhitõde. Prohvet Muhamed ja tema õpetus
    • Usutunnistus - seisneb kuulutuses, et pole teisi jumalaid Allahi kõrval ja Muhamed on Allahi prohvet
    • Palvus - tuleb sooritada, nägu Meka suunas, 5 korda päevas, eelnevalt pesta nägu ja käsi puhta voolava vee/liivaga; palvus peab toimuma puhtas paigas
    • Almus- rahaline annetus, millega moslem saab toetada vaeseid, abavajajaid, aidata orjadel end vabaks osta jne..
    • Paast - keeld süüa ja juua aasta 9 kuul päikesetõusust loojanguni, et mitte unustada puudustkannatavaid, vabastatud on reisijad , raugad, haiged, rasedad, imetavad naised
    • Palverännaks Mekasse- moslemi elu kõrghetk, peab toimuma kuuaasta viimasel kuul, käiakse 7 korda ümber Kaaba,pühakivi suudeldakse või puututakse

  • Mille poolest erineb islam ja islami õpetus kristlusest? Islam ja tema seos ühiskonnakorralduse, kultuuri ja valitsemisega
    Islam on lisaks usulistele põhimõtetele, annab ette käitumise, on seotud riigivalitsemisega. Katoliku kirik kogus maksu, islamlastel on see asendatud almuse andmise kohustusega. Sarnasus: on üks jumal, osa Muhamedi pühakuid on pärit ristiusust (nimed erinevad), üleskutse pühale sõjale, mis uskumatute vastu. ; Seos riigivõimuga: sunna ja sariaad on suunatud selleni , kuidas üks õiglane valitseja peab käituma. Nt Osmanite riigi valitsemine (algselt sultan – kaliif). Kultuur on
  • Araabia #1 Araabia #2 Araabia #3 Araabia #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor elise456 Õppematerjali autor
    Väga põhjalik.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    5
    doc

    Demokraatlik valitsemine ja selle mõisted.

    Dem okra atlik valitse min e ja selle m õisted. 1. Laiem alt táhen d a b demokraatia elustiili või váhe m alt kindlaid váártusi ja suhtle mi s p õ hi m õtteid. S e e táhen d a b, et inime st e huve arve stataks e ja kõigil on võimalu s osal e d a asjad e korralda mi s e s .K o nkr e et s e m a lt m õistetaks e de m o kr a atia all teatud kindlat valitse mi sk orraldu st.S e e g a se e táhen d a b rahvav õimu ,rahvavalitsu st ehk riiki kus võimul on rahvas! S e e sõn a tuleb kre ek a ke el e st , kus de m o s táhen d a b rahvast, kratos aga võimu! 2. Otsenedemokraatia riigikorraldu s,ku s rahva s ots e s e lt osal e b otsu sta mi s el. Esindusdemokraatiariigikorraldu s,ku s otsu stajatek s on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Tánapá e v a de m o kra atlikud riigid on sellis e d. 3. Absoluu

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    6
    rtf

    Majandusharudest ja transpordist

    Albu Põhikool Transpordist ja majandusharudest Ettekanne Koostaja: Merilin Talimaa Juhendaja: Külli Pesti Albu 2011 TRANSPORT ÕHUTRANSPORT St atistika järgi m o o d u sta b õ h utran s p ort ainult 1, 3 % ko g u m a ail m a tran s p ordi st, s ell e rah alin e v ä ärtu s a g S e et õttu o n kiirs a a d eti st e ja kallihinn ali st e ka u p a d e (v ä äris m et allid, k õrgt e h n ol o o gilis e d s e a d m e d , juv e elid rikn ev ka u p jn e ) tarn e õi g u statud ja ka s uto ov va ata m ata s ell el e, et lennutran s p ordi tariifid o n k õig e k õr Lennutran s p ordi p e a min e e eli s o n ka u b a ko h al etoi m eta mi s e kiiru s. Lis ak s s ell el e pu u duva d õ htura praktilis elt g e o g r a afilis e d piirid. S e e v õi m ald a b ka u b a kiir e sti ko h al e

    Geograafia
    thumbnail
    11
    doc

    Anorgaaniline keemia I

    1.Vesinik Arvatavasti sai vesiniku esmakordselt 16.saj. saksa loodusteadlane T.Paracelsus. Uuris põhjalikumalt ja vesiniku avastajaks peetakse hoopis H. Cavendishi (1776). Elementaarse loomuse avastajaks on A. Lavoisier 1783. Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1H ­ prootium ("taval." vesinik) ­ see on nn harilik vesinik, mille aatomi tuumas on ainult üks prooton. 2H = D ­ deuteerium ("raske vesinik") ­ aatomi tuumas on 1 prooton ja 1 neutron. ­ looduses (Maal) 6800 korda vähem aatomeid ; D 2 kasut. aeglustina aatomienergeetikas ja vesinikupommi komponendina. Avastati H. C. Urey jt poolt 1931.a. 3H = T ­ triitium ("üliraske vesinik") ­ aatomi tuumas on 1 prooton ja 2 neutronit. Sisaldus maakoores massi järgi väike (0,87%); aatomite arvu järgi suur (17% aatomi-%); leviku poolest Maal 9. kohal; universumis kõige levinum element; T on radioaktiivne beetakiirgur, mille lagunemisel tekib heeliumi isotoop. T moodustab atmosfääri ülakihti

    Anorgaaniline keemia
    thumbnail
    6
    doc

    Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi referaat

    Eesti Teatri ja Muusikamuuseum Eesti teatri ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja Peeter Süda ( 18831920) pärandi säilitamisest . Peeter Süda kogutud eesti rahvaviisid ja väärtuslik muusikaalne raamatu ja noodikogu on aluseks 22 . märtsil 1924 . a tänase Eesti Teatri ja Muusikamuuseumi loomisele. Peeter Süda (30. jaanuar 1883 Tam miku talu, Viki küla , Kihelkonna vald ­ 3. augu st 1920 Tallinn) oli e e sti helilooja ja organist . Pe et er Süd a sündis talupoja pere s . Te m a vanaisa vend oli õp etaja Pe et er

    Muusika
    thumbnail
    4
    doc

    Hõbe

    Värvus :hõbevalge, sageli matt ja must Läbipaistvus: läbipaistmatu Läige:metalliline Tihedus: 9.212.0 Ladinakeelne nimetus argentum tähendav valget. Ajalugu: hõbe on üks vane m ai d inime s e kasutatavaid metalle, tal oli ja on suur tähtsus. Hõb e on olnud mak s e v a h e n dik s. Tänap ä e v al kasutataks e hõb e d at mo o d s a s tehnoloo gi a s . Ilusaid h õb e e s e m on tuntud juba keldi templite hauak o htad e st. egiptus e hauak a m b rite s leidub h õb e e s e m e i d harva. H oli populaarn e Pärsia s, vanad hõb e k a e v a n d u s e d olid Kre ek a s ja Hispaania s. Hõb e d at kaevand a sid foniiklas e d , kartaag ola s e d ja hilje m vanad roo mla s e d . Kaevand u s e d olid ka Kesk Euroop a s ja L õun Am e e rika s. Hõb e d al e omistati suurt jõudu ja tervistavat toimet (h õb e v e si ). On kindlaks tehtud, et hõb e d at sisaldav ve si on antibakteriaaln e . Mõju

    Keemia
    thumbnail
    3
    doc

    Põllumajanduslikud tootmise vormid

    Põllumajandusliku tootmise vormid. I AGRAAR SED 1) Varaagra arn e a) levinud vae st e s aren gu m a a d e s . b) alep õllundu s, rändkarjaka sv atu s c) elatus m aja n d u s d) ei osal e maailma m aj a n du s e s 2) hilisagra arn e arngu m aj an d u s Tootmisvor mid e k s mõis on: ja s e g atalu Mõis ­ maa kuulub m õis a o m a nikule, kuid omanik ise tootmisprotsiist osa ei v õta. Tootlikus väike. Talu ­ om anik võtab tootmisprots e s s i st osa. S e g atalu ­ suure m osa toodan g u st enda tarbek s. Osa juba ka m üü giks. N. riisitalu ­ enda tarbek s, teep õ õ s a müü giks. II. Industriaaln e ­ kõrg eltaren e n u d riigid. Põhivorm ­ sp etsialis e e ritud Suurtalu.

    Geograafia
    thumbnail
    13
    doc

    Hüdrobioloogia spikker

    Hüdrobioloogia on veeloomade ja -taimede elu ning veekogudes toimuvaid bioloogilisi protsesse käsitlev bioloogia haru - teadus elust ja eluprotsessidest vees. Hüdrobioloogia - teadus veeökosüsteemidest ja veeorganismide suhteist ümbruskonnatingimustega (vesikeskkonna), vesikeskkonda uuriv ökoloogiaharu. /Veeorganismide ja nende koosluste ning veekogudes toimuvate bioloogiliste protsesside uurimise alusel loob h. meetmeid veekogude majandamiseks ja reostustõrjeks./ H. tähtsaimad harud: ¤produktsioonihüdrobioloogia (uurib veekogude tootlikkust ja kasuliku produktsiooni suurendamise võimalusi), ¤kalanduslik hüdrobioloogia (tegeleb kalade toiduvaru ja toitorganismide kasvatamisega, kalade ja veeselgrootute aklimatiseerimisega, veekogude fauna rekonstrueerimisega), ¤sanitaarhüdrobioloogia (hüdrobioloogia haru, mis uurib veekogude reostumist ja isepuhastumist ning toksiliste reoainete toimet veeorganismidesse ja nende kooslustesse), ¤meditsiiniline h. uurib veekogudes elava

    Hüdrobioloogia
    thumbnail
    17
    odp

    Joogid

    Joo g i d g i d Joo n a g i. N e id v õib d u t o i du la u alt ku akse Jo o g id e i p u u k ü lm a lt. J uu k u um a lt k u i ka ii serveerida n , m a hla j n e. S a m a s ka ts a lt v ett , p iim a s e g a tu d jooke. lih m a its e s t at ud ja eid mitmesugus Kuumad Joogid l m i sta mi s eks k se n e n d e va jo o k e l i ig i tata i s e Kuumi lm i st am to o r a i n e j

    Joogiõpetus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun