Aquino Thomas „Teoloogia summa” I osa küsimus 2 - õppematerjal (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Russell "Miks ma kristlane ei ole?" Aquino Thomas "Teoloogia summa"

Russell ,,Miks ma kristlane ei ole?" Aquino Thomas "Teoloogia summa" Russel kirjutab oma essees "Miks ma kristlane ei ole?" jumala olemasolust ning kristlaste olemusest. Ta arvab,et kristlus põhineb hirmul, ning see on inimvaenulik. Ta tõestab, miks tänapäeva kristlased ei ole õiged kristlased. Ta kirjutab,et kristlus pigem pärsib maailma moraalset arengut. Moraalne olemiseks ei ole vaja olla usklik ning inimesed suudavad käituda üksteise vastu austusega ja heatahtlikkusega ka siis, kui nad ei

Filosoofia

1

doc

Teoloogia summa (küsimus 2)

,,Teoloogia summa" esimese osa küsimus 2, Aquino Thomas Põhiidee: Teoloogia summa esimese osa küsimus 2 käsitleb kolme aspekti eraldi artiklitena. Esimeses tuuakse poolt- ja vastuargumente Jumala olemise iseenesest teadmise, teises Jumala olemise tõestamise kohta. Kolmandas artiklis tuuakse välja viis Jumala tõestamise viisi. Artikkel 1: 1. Johannes Damaskusest ütleb oma raamatu alguses, et Jumala olemasolemise teadmine on kõikidesse loomupäraselt sisse pandud. Samas on ka võimalik mõelda vastupidi nagu Meeletu ütles, et Jumalat ei ole olemas

Filosoofia

30

doc

Filosoofia kordamisküsimused

vaimu; ent siiski ma arvan, et jäädakse kergesti nõusse, et kui last hoitaks täiskasvanuks saamiseni kohas, kus ta ei näeks midagi muud peale musta ja valge, tal ei oleks helepunase või rohelise ideed, nõnda nagu inimene, kes pole elus maitsnud austrit või virsikut, ei omaks nende maitse ideed. See näitab ,et indiviid peab kogema välismaailmast saadavat informatsiooni ja kasutama selleks vaimutegevust, et ideid mõista. Aquino Thomas: (1225-1274) 25) argumendid selle poolt ja vastu, et Jumala olemine on iseenesest teada 1 Sest meile iseenesest teada olevaks nimetatakse seda, mille tundmine on meile loomupäraselt omane, nagu on ilmne algprintsiipide puhul. Aga nagu ütleb Johannes Damaskusest oma raamatu alguses [ De fide orthodoxa I, 1, 3], Jumala olemasolemise teadmine on kõikidesse loomupäraselt sisse pandud. Järelikult on see, et Jumal on, iseenesest teada.

Analüüsimeetodid äriuuringutes

9

docx

Keskaja filosoofia referaat

Ta pöördus täiskasvanuna ristiusku ning sai vanas eas Põhja-Aafrika linna Hippo, tänapäeval Annaba, piiskopiks. Ta sõnastas oma teostes ristiusu põhitõed. Oma kõige kuulsamas teoses "Jumala linnast" põhjendas ta Rooma rüüstamist germaanlaste poolt Jumala ükskõiksusega maise võimu vastu. Augustinus on nii kirjanduslikus kui ka teoloogilises mõttes ladina kirikuisadest üks suuremaid. Kuni 13. sajandini oli tema õpetus lääne kristluses domineeriv, ja ka Aquino Thomas oma aristotelismiga peab Augustinust suure au sees. Augustinus on kristliku filosoofia põhiprobleemide peamine sõnastaja ja nende üldiste lahenduste näitaja. Tema õpetus tugineb põhiliselt Pühakirjale, kasutades Platoni ja uusplatoonikute motiive. Augustinus ei saanud küll olla platoonik ega uusplatoonik, sest nende koolkondade mõned iseloomulikud õpetused on kristliku usuga täielikult ühitamatud, nagu näiteks loomine

Filosoofia

10

ppt

Aquino Thomas

5. Aquino Thomase (1225-1274) isik ja elu · Tema õpetus on katoliku kiriku ametlik filosoofia · Katoliku kiriku pühak · Itaallane · Ta on oma aja filosoof (st, et tema filosoofia on põimunud ristiusuga) · Ta ühendas Aristotelese filosoofia ristiusuga (oli andunud Aristotelese fänn) Aquino Thomas 1 · Suuresti tänu temale sai Aristoteles tuntuks keskaja ühiskonnas · Mõtlejana mõistustrõhutav · Uurijana järeleandmatu, põhjalik ja visa · Peateos Summa theologica Aquino Thomas 2 5.1. Usk ja mõistus · Keskaja üks teoreetilisi võtme- küsimusi puudutab mõistuse ja usu suhet. · Thomas suunas oma energia tõestamaks, et usk ja mõistus pole omavahel vastuolus

Ajalugu

4

docx

Thomas Aquinost "Summa paganate vastu" - filosoofia kodune töö

Filosoofia 14.02.2020 Thomas Aquinost „Summa paganate vastu“ Aquino Thomas oli dominikaani munk, vaimulik, pühak ja kiriku doktor. Samuti oli ta väga mõjukas filosoof, teoloog ja jurist. Ta elas ning töötas 13. sajandi keskpaigus ning ta oli tuntud selle poolest, et püüdis Aristotelese tekste siduda kristluse printsiipidega. Aquino Thomas on mõjutanud paljusid uusaja filosoofe ning paljusid tema ideid on võimalik kohata metafüüsikat, eetikat, loomuõigust ja poliitilisest teooriat uurides. Tema tuntuimate teoste hulka kuulub ka „Summa paganate vastu“ (Summa contra Gentiles) ning selles arutluses keskendun selle X-XII, XV peatükkidele. Summa paganate vastu arutleb peamiselt Jumalast ning sellest, kuidas võib inimene või mõni muu olend teada tema olemasolust. Aquino Thomas usutles, et inimene näeb asju, kui

Sotsiaal ja poliitiline filosoofia

4

docx

Augustinus ja Aquino Thomas - filosoofia

” Aquino Thomase (1225-1274) isik ja elu • Tema õpetus on katoliku kiriku ametlik filosoofia • Katoliku kiriku pühak • Itaallane • Ta on oma aja filosoof (st, et tema filosoofia on põimunud ristiusuga) • Ta ühendas Aristotelese filosoofia ristiusuga (oli andunud Aristotelese fänn) • Suuresti tänu temale sai Aristoteles tuntuks keskaja ühiskonnas • Mõtlejana mõistustrõhutav • Uurijana järeleandmatu, põhjalik ja visa • Peateos Summa theologica Usk ja mõistus • Keskaja üks teoreetilisi võtme- küsimusi puudutab mõistuse ja usu suhet. • Thomas suunas oma energia tõestamaks, et usk ja mõistus pole omavahel vastuolus. • Vastupidi – mõistus toetab ja täiendab usku. • Mitmeid ristiusu tõdesid saab tema arvates mõistuslikult põhjendada. • Tema kirjutised on süstemaatilised ning mõistuslikkuse vaimust kantud. • Thomase ratsionalism toetub Aristotelese metafüüsikale

Filosoofia

3

doc

Jumalatõestused

Jumala olemust. Kas sellisel juhul on üldse võimalik ja vaja tõestada Jumala olemasolu, kui me teda vaid nii vähe mõista suudame? Mille alusel siis üldse võiksime väita, et ta olemas on? Aluseks võivad olla kas mõistuslikud argumendid või ilmutus, st eeldatavasti Jumala enda ilmutus. Tertullianuse silmis ei olnud mõistuslikel arutlustes usuküsimustes mingit kaalu; ta väitis ju koguni, et uskumist väärib see, mis ületab arusaamisvõimet. Thomas Aquinost oli aga veendunud usu ja mõistuse harmoonia võimalikkuses ning arvas, et Jumala olemasolu saab tõestada viit moodi. Enne Thomast oli oma jumalatõestused välja pakkunud veel Anselm Canterburyst, kelle nimega seostubki eelkõige termin ontoloogialine jumalatõestus (kr ontos `tõeliselt olev'). Anselmi ontoloogialine jumalatõestus Anselm püüdis Jumala mõiste analüüsi alusel teha järeldust Jumala tegeliku (mitte ainult mõttelise) olemasolu kohta

Usuõpetus

Kommentaarid (0)