50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-12-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
92 laadimist
Kokku alla laetud
5 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
crahmyin
Õppematerjali autor
Rakvere Ametikool Rainis Jõepera Av12A STEVE JOBS JA ETTEVÕTE Referaat Juhendaja: Tiina Ervald Rakvere 2012 SISSEJUHATUS Miks valisin just selle teema? Selle teema valisin endale kuna olen n-ö Apple fänn ning soovin teada saada mida ja kuidas inimene kõike vapustavat oma kätega on teinud ja tutvustada ka teistele milline inimene oli Steve Jobs. Käesolev töö annab ülevaate Steve Jobsi tegemistest , põhimõtetest ja mõistetest. Töökoostamisel teemaga tutvuti peamiselt internet teel. 1.1 ÜLEVAADE ELUST 1.1.1 Kes oli Steve Jobs ? Steve Jobs oli USA infotehnoloog ja ettevõtja, firma Apple Inc. üks asutajatest ja kauaaegne peadirektor
Juhendaja : Rühm: 2012 Sissejuhatus Valisin selle teema kuna ma leidsin Apple'i kohta palju infot, mida ma saan enda töös kasutada. Kuna eelnevalt otsisin teisi tuntumaid kaubamärke siis nendest oli nii vähe teksti. Referaadis räägin ma siis Apple'i ajaloost, tutvustan erinevaid Apple'i tooteid ja muud sellist. Ja nüüd lühidalt, kuna see on sissejuhatus. Kirjeldan natukene mis see Apple on. Apple on firma, mis toodab lauarvuteid, sülearvuteid, monitore, iPode ning veel muud riistvara ja tarkvara. Apple on ainus suurfirma maailmas, mis toodab ise nii riistvara, tarkvara kui ka operatsioonsüsteemi. Tänu sellele on saavutatud Maci suur töökindlus ja ühilduvus. Asutaja ja Apple Inc tegevjuht on Steven Paul Jobs. Apple'i ajalugu Apple Inc. on Ameerika multifunktsionaalne korporatsioon, mis kujundab ja toodab elektroonikat, tarkvara arvutitele ja personaalseid arvuteid
Pärnu Koidula Gümnaasium Philip Saksing APPLE INC Referaat Juhendaja Marge Kanniste Pärnu 2010 SISUKORD 1. Apple'i ajalugu 3 2. Steven Paul Jobs 4 3. Stephen Gary Wozniak 5 4. Apple'i tooted 6 5. Macintosh 7 6. iPod 8 7. iPhone 9 2 Apple'i ajalugu Apple Inc
IT gurud Steve Jobs Apple Computersi üht asutajaliiget ja karismaatilist juhti Steve Jobsi on korduvalt nimetatud arvutitööstuse rokkstaariks. 1955. aastal Kalifornias, Silicon Valley piirkonnas sündinud Jobs on tänu oma saavutustele ning kirjule eluloole saanud miljonite tulihingeliste Apple`i fännide, lihtsate arvutikasutajate ning massimeedia huviobjektiks. Ta elab Palo Altos, Kalifornias ning juhib hetkel Apple Computersi ja animastuudio Pixar tegevust. Kui Steve Jobs ja Steven Wozniak 1976. aastal loodud Apple I nimelist arvutit turustama asusid, ei osanud nad undki näha pöörasest müügiedust, mis nende tootele imekiirelt osaks sai. 1977. aastal otsustasid mehed asutada müügi ametlikuks reguleerimiseks firma, mis sai nimeks Apple Computer Inc. Firmat juhtisid Jobs ja Wozniak ühiselt - esimene tuntud oma keevalisuse ja karismaatilisuse poolest, teine tänu oma
Windows on arvutiturul saavutanud tohutu edu tänu MS- DOSi valitsemisele varajastes PC-ühilduvates arvutites (IBM PC ja erisugused kloonid). See on samuti peamine platvorm Microsoft Office'ile ning enamikule mitte-konsooli arvutimängudele. Microsofti operatsioonisüsteemi laialdane kasutus on kasu saanud sellest, et see ei ole seotud ühe kindla riistvaratootja eduga ning ka veel Microsofti soovist litsentseerida operatsioonisüsteemi arvutitootjatele. Kontrastiks on see Apple Computerile, mis ei litsentseeri Mac OS X süsteemi teistele tootjatele. Sellegipoolest peetakse võimalike riistvarapermutatsioonide laia spektrit tarbijatele põhilise arvutimurede allikana riist/tarkvara ebaühilduvuste tõttu. Minevikus pidid ettevõtted, kes soovisid olla arvutiäris, looma omaendi opsüsteemid (nagu näiteks Amiga, BBC Micro, ZX Spectrum või ka Macintosh - kõige elulisem); isegi eksklusiivne litsents ühe
Moore’i seadus: Transistorite arv kiibis double’b iga 2 aastaga Intel: 1968, Gordon Moore Amd: 1969, Sanders Engelbart: Arvuti hiir Unix: 1969, AT&T UNIX op systeem Esimene mikroprotsessor: 1971, 4004 microprocessor, esimene protsessor xTee: riigi andmevahetus süsteem, keskus, riigi info süsteem 4. Nädal. Eksamiks:sql, arpanet, atari, cp/m, winchester, altair, alto, unix ja C, microsofti algus, apple algus, 1977 koduarvutid, visicalc, apple II, symbolics, ibm pc, sun, oracle, macintosh, apple ja microsofti tooteliinid. Tekstitöötlus: lihttekst, WYSIWYG, kooditabel, ascii, unicode, utf-8, mis on latex, markdown. Sql: 1970, andmebaasi proge keel Arpanet: 1970, interneti eelkäija Atari: 1972, mängukonsool cp/m: 1973, op systeem ( control program monitor) Winchester: 1973, 70MB kõvaketas
? Holland, Red booki tutvustati Sony ja Philipsi poolt, millega pandi alus CD Jaapan tekkele. Märts USA Lasti välja MS-DOS 1.25, PC-DOS 1.1 April UK Lasti välja ZX Spectrum, mis põhines Z80 mikroprotsessoril ja mis võimaldas 3.5MHz 8 värvilist graafilist kuva. Mai USA IMB lasi välja kahepoolse 320KB floppy ketta. 1983 Aeg Koht Sündmus ? USA Apple tutvustas nende arvutit Lisa, esimene personaalarvuti, mis kasutas graafika kasutaja liidest. Lisa kasutas: Motorola 6800 mikroprotsessorit, 1MB RAM, 12 tollist mustvalget monitori, dual 5¼" floppy disk seadet ja 5MB kõvaketast. Kasutas Xerox Star operatsioonisüsteemi. Selle müük oli läbikukkumine tänu selle ülikallile hinnale(10 000$).
oma eesmärkideni jõuame. Nad annavad meile selge juhise ja kindlustavad selle, et liigume kõik sama sihi poole. Nende missioon on värskendada inimeste keha, vaimu ja hinge kõikjal maailmas ning inspireerida ja tuua rõõmu. 9 Apple Ajalugu Apple asutati 1. aprillil 1976 Steve Jobs'i, Steve Wozniak'i ja Ronald Wayne'i poolt, et müüa Apple personaalarvutit. Need arvutid oli käsitsi ehitatud Wozniak'i poolt. Komplekti kuulus emaplaat, protsessor ja muutmälu. Apple I'e hakati müüma 1976. aasta juulis ning tema hinnaks oli 666,66 dollarit (hetke mõistes 2548 dollarit, kui arvestada inflatsiooni). Steve Jobs alustas tööd Apple Lisa väljatöötamisega aastal 1978, kuid 1982. aastal oli ta sunnitud sealt lahkuma sisetülide tõttu. Aastal 1984 tuli Apple välja Macintosh'iga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid