Võib jaotada tinglikult 5 rühma: Organite põletikud äge apenditsiit, äge hepatiit, äge pankreatiit jne Õõnesorganite perforatsioonid peptilise haavandi, jämesoole divertiikuli perforatsioon jne Peristalteeruva organi valendiku sulgused liited, volvulus, sisemised ja välised songad jne Organite vereringe häired äge mesenteriaaltromboos, songa strangulatsioon jne Verejooksud seedetrakti või kõhukoopasse peptilise haavandi verejooks, aordi aneurüsmi perforatsioon jne Põhilised sümptomid, mis võivad esineda ägeda kõhu sündroomi korral: Kõhuvalu (koolikuline, pidev) sündroomi defineeriv sümptom Isutus, iiveldus, oksendamine (sh verine) Peristaltika muutused kõhukinnisus, kõhulahtisus (sh verine) Sokk tahhükardia, hüpotoonia, oliguuria, tahhüpnoe Palavik viitab infektsioonile/põletikulisele protsessile
ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin ESMAABI ÕPPEMATERJAL Koostanud: Esmaabi õpetaja Marju Karin "TALLINN 2007" ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin SISUKORD 1. ESMAABI EESMÄRGID ......................................................................................3 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE.....................................................................3 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD..........................................................
C Parim sõnaline kontakt 5 adekvaatne kõne 4 seosetu kõne 3 mitteasjakohased sõnad 2 arusaamatud helid 1 üldse mitte Kokku 3-15 punkti 13 Kooma orgaanilised põhjused: *traumad: ajukontusioon+ajuturse; subarahnoidaalne hemorragia, hematoomid *vaskulaarsed haigused: hemorragia, aneurüsm, insult *infektsioonid: entsefaliit, abstsess, meningiit *epilepsia *tuumor Ajusurm Ajusurm on ajufunktsioonide täielik ja taaspöördumatu lakkamine. Ülepiirilise kooma ehk ajusurma hindamine: apnoetest, EEG, angiograafia, TCD(transkraniaalne Dopplersonograafia), hapnikutarbimine. Ajusurma sümptomid on: täielik ja püsiv teadvusekaotus, maksimaalselt laiad pupillid, arefleksia, atoonia, omahingamine puudub, süda töötab, kuid esineb ebastabiiline hemodünaamika. Deliirium
nõrkus Ajutromboos –ajuarterid on ummistunud ja ahenenud Ajuemboolia-rütmihäired,klapirikked, kõrgevererõhk jne Hemoraagia 20%(verevalandus ajus) HEMORRAAGIA(VEREVALANDUS AJUS) Intratserebraalne hemorraagia(ICH)15%- Ajuarteri lõhkemisel tekib ajusisene verejooks.(kõrgevererõhk, peavalu) Subarahnoidaalne verevalandus(ämblikkesta) (SAH)5% -Veresoon lõhkeb kohas, kus juba esineb ajuarteri seina kaasasündinud kotjas väljasopistis ehk aneurüsm.(äkki tekkinud väga tugev peavalu, teadvushäired) 3 meetodit aneurüsmi kirurgiliseks raviks: koljuavamine ja kolde eemaldamine, kiirgusega, kus juhitakse verevool kahjustunud kohast mööda. Uuringud; 7 kompuutertomograafia uuringKT Magnetresonantstomograafia MRT Vereanalüüsid Röntgen uuringud(vajadusel) EKG EHHO Doppleri ultraheliuuring- kaelaveresoonte uuring
Tervis-organismi loomulik seisund. Terve inimese elundite talitlus kulgeb ladusalt. Tervis võimaldab inimesel oma elukeskkonnas toime tulla, tunda vaimselt ja kehaliselt hästi. Haigus- organismi normaalse elutegevuse häire, kusjuures on kahjustatud ühe või mitme elundi talitlus. Spordimeditsiiniline terviseuuring Teostatakse Tallinnas Spordimeditsiini SA, Tartu Ülikooli Kliinikumis- Spordimeditsiini ja taastusravi kliinik, Pärnu Haigla, Kohtla-Järve Haigla. Spordimed. Terviseuuringu olemus: peaeesmärk terviseriskide vähendamine, annab infot sportlase tervisest, võimetest ja võimalustest. Objektiivsetele näitajatele tuginedes saab sportlikke eesmärke püstitada ja trennida nii, et oleks hästi tagatud sportlase vaimne ja füüsiline heaolu. Tervisekontrolli kord : perearst- külastavad kehaliselt aktiivsed noored ja täiskasvanud, rahvaspordiüritustel osalevad täiskasvanud. Spordimed. ettevalmistusega perearstid- noorsportlased kuni 18 aastat, 4-8 nädalat enne regulaars
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
ENMG e elektroneuromüograafia (perifeerse Nsi uurimine: EMG e müograafia e lihaste biovoolude reg, ENG e neurograafia e motoorsete ja sensoorsete närvide juhtekiiruste registr); esilekutsutud potentsiaalide registreerimine. Neuroradioloogia (visualiseerimimeetodid): tomograafia, nukleearmeetodid, funktsionaalsed uuringud, ultraheli. Kompuutertomograafia (KT) – röntgenkiir läbib kehakihte (kasvajad, hematoom, aneurüsm, ajuinfarkt); magnetresonantstomograafia MRT - magntväljaga uurimine (SM jm valgeaine haigused, tuumorid, entsefaliidid); positronemissioontomograafia (PET – aju ainevahetuse ja verevoolu uurimine radioisotoopmeetodiga, parkinsoni tõbi, SPECT - parkinsoni tõbi, dementsused, depressioonimarkerid); sonograafia (UH); röntgenograafia (kraniogrammid - kolju, spondülogrammid - lülisammas). Enam ei kasutata pneumoentsefalograafia PEG ega müelograafia MG. Ajuvereringe haigused.
Aine „Terviseõpetus” arvestustöö (avatud ülikool) Koostas: Liivi Hiienurm, TH3 1. Toitumine Õige toitumine tugevdab meie tervist, jõudu, vastupidavust ja vaimset seisundit. Isegi kui inimene sööb normaalses koguses toitu, ei pruugi ta saada kätte piisavalt vajalikke aineid ja see võib viia erinevate terviseriketeni. Tihti süüakse liiga palju just sellepärast, et toit on täis „tühje kaloreid”. Tühje kaloreid annavad näiteks suhkur, maiustused, jahutooted, rasv, Coca Cola, limonaadid ja alkohol. Liiga vähe saadakse toidust kiudaineid, vitamiine ja mineraale. Tervisliku toitumise 7 põhireeglit: 1. Toit peab olema mitmekülgne 2. Toit ei tohi tekitada ülekaalu 3. Vältida liigset rasva ja kolesteriini 4. Toidus enam kiudaineid 5. Vähendada suhkru kogust toidus 6. Tarbida vähem keedusoola (sööme päevas 12 - 25g, vaja oleks vaid 6 g) 7. Tarbida vähem alkoholi Toitumine oleneb kulutatud kaloritest. Õige toitumine tagab kõrge sportliku töövõime ja
Kõik kommentaarid