Ants Antson sünniaeg: 11. november 1938 sünnikoht: Tallinn Kiiruisutamise juurde tuli Antson alles 17-aastaselt. Esimese välisreisi tegi 1963. aastal NL koondisega Norrasse, kus saavutas 15., see tähendab eelviimase, koha. Esimese Eesti talisportlasena jõudis olümpiakullani kiiruisutaja Ants Antson. Noorpõlves edukalt kergejõustikku, tennist ja jäähokit harrastanud Antsoni esimene treener kiiruisutamises oli Olaf Olmann. Tõusnud 1963. aastal NSV Liidu koondisse, sai tema treeneriks Boriss Silkov. Pärast NL suurt sauna Norras määrati koondisele topeltkoormus. Sellest oli kasu, sõelale jäid vaid tugevamad ning nende hulgas ka Antson. 1963. aasta sügisel lõi ta rulluiskudel tervet NL koondist ja jääle saades parandas NL rekordit väikeses mitmevõistluses
ANTS ANTSON 1938-.... Kärt Mere 12c Tiina Trutsi 12c Laura Paas 12c Ragne Hindrimäe 12c Noorus: Sündinud 11 nov. 1938 Tallinnas ; Endine kiiruisutaja ja olümpiavõitja ; Suur pere ; Isa lukksepp ; 26. algkool ; 22. keskkool . Tee spordini... Tõsisem sporditee algas 1955. a ; Jooksuvõidud pioneerlaagrites ; Oleg Gontsharenko, Jevgeni Grishin ; Liidu spordisüsteem 1961. a ; N. Liidu Koondis ; 1964. a nailonkostüüm. Aasta oli siis 1964.... Aeg: 02.10.03; Taliolümpia Innsbruckis; Treener Boriss Silkov; Euroopa meistritiitel; Maailmameistrivõistlused; Maailmarekord 3000 m ; Oscar Mattiseni auhind; 1968. a lahkus tippspordist. Eraelu Abikaasa Ene Antson; Poeg Fred Antson; Eksabikaasa Eve Kivi; Kolm lapselast; Ränk operatsioon; Elab Nõmmel. Töö 19621977 Kalevi instruktor, treen
ANTS ANTSON ● Sündis 11. november ● Õppis kiiruisutamist 1938 Olaf Olmanni käe all ● Oli Eesti kiiruisutaja ● NL-i koondises 1963a. ● Hakkas sportima kuni1969aastani 1953 a. Koplis 26. ● Lõpetas 1957 Tallinna algkoolis 22. keskkooli-i ja 1975 Eesti Kehalise Kasva- tuse Liidu ELULUGU ● Võitis Innsbrucki taliolümpial 1500m sõidus kulla ajaga 2.10,3 ja 10000 m sõidus 5. koha ajaga 16.08,7 ● Grenoblei taliolümpial 1500m sõidus 12.–13. koht ajaga 2.07,2 ● 1964 aasta sportlane ● 2001 aastal Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi saaja Saavutused ● Ta on 187 cm pikk ja kaalub 81 kg ISIKLIK ELU Tänan ,et vaatasite
Kivirähk Jalutuskäik vikerkaarel 1994 Johann Köler J. Kross Doktor Karelli raske öö 1995 vürst Zvezdits M. Lermontov Maskeraad 1995 Demetrius W. Shakespeare Pööriöö unenägu 1995 Venticello I P. Shaffer Amadeus 1996 Rodolpho A. Miller Vaade sillalt 1996 Clindor, Matamore' i teener; inglise lord Theogenes P. Corn LK1 1996 Louis Ironson T. Kushner Inglid Ameerikas 1996 Orav D. Wood Kiigepuu 1997 Arno, Ants M. Karusoo Kured läinud, kurjad ilmad 1997 Nicholas Nickleby C. Dickens Nicholas Nickleby 1998 Sir Irons Shakespeare Kuningas Richard III tragöödia 1998 Prior Leonardus M. Kõiv Kuradieliksiir 1998 Jackson T. Stoppard Armastuse leiutajad 1998 Arnu O. Luts, M. Unt Täna õhta kell kuus viskame lutsu 1999 Rene Gallimard D.H.Hwang M Butterfly 2000 Don Juan Moliere Don Juan ehk Sevilla pilkaja 2000 Mortimer Brewster J. Kesselring Pihlakavein
EESTI SPORTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL Eesti sportlased osalevad taliolümpiamängudel alates 1928. aastast ja on võitnud 5 medalit, neist kaks kuldmedalit: 1964. aastal Ants Antson kiiruisutamises (1500 m) ja 2002. aastal Andrus Veerpalu murdmaasuusatamises (15 km). Torino taliolümpiamängudest võtavad osa 31 Eesti sportlast. 1928. aastal Sankt Moritzis, Shveitsis peetud olümpiamängud olid esimesed, mis juba toimumise hetkel kandsid taliolümpiamängude nime. Neist mängudest võttis Eestist osa kaks kiiruisutajat, kellest oli edukam Christfried Burmeister. Tema parim tulemus oli15. koht 500 m distantsil.
teise. Rumbas astutakse kõik sammud esmalt päkal, siis kandub raskus üle kogu jalale ja samas lähb tugijalg sirgu, kutsudes esile puusade liikumise külgsuunas. Rumba põhifiguurides kasutatakse lahtist tantsuvõtet. 9 KASUTATUD KIRJANDUS ,,Palun tantsule" Lyndon Wainwright, Lynda King, Odamees OÜ 2006, lk. 10- 15, 150-153, 168-169, 192, 208-209. ,,Seltskonnatantsud ja tantsumängud" Ants Tael, Valgus 1984, lk 3-4, 6-9. http://et.wikipedia.org/wiki/Ladina-Ameerika_tantsud 10
Pärast sportlastee lõpetamist töötas Lipp üle neljakümne aasta treeneri ja spordipedagoogina. Heino Lipp on olnud ka kogu Eesti kergejõustikukoondise juhtiv treener, 1966 1970 treenerite nõukogu esimees. 1951-1954 oli Lipp Tartu Kalevi treener. 1960ndani oli ta õppejõud Tartu Ülikooli kergejõustikukateedris, sealtpeale 1992. aastani Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Ta on juhendanud Eesti kuulitõuke rekordimeest Heino Silda, Enn Rohulat, Ants Savestit, kettaheitjaid Veljo Kuusemäed ja Enn Eriksoni.(Saarmann, Teemägi:2001) Heino Lippule omistati 1999. aastal Tallinna teenetemärk pedagoogilise töö eest noorte spordiõpetajate kasvatamisel. Peale treeneri töö on ka kõik ülejäänud ametid olnud Lipul seotud spordiga. 1946-1951 ja 1955-1960 oli ta TRÜ kergejõustikukateedri õppejõud. 1960-1992 TPedI kehakultuurikateedri õppejõud.(Saarmann, Teemägi_2001) 1970 1976 kandis ta
maadluses hõbemedali. XVII suveolümpiamängud, Rooma 1960 Meie mehi võistles NSVL-i, Kanada, Rootsi ja Hong Kongi lipu all. Parimaid tulemusi saavutasid Edvin Vesterby, kes jällegi võistles Rootsi lipu all ja sai maadluses 4. koha, Ergas Leps Kanada meeskonnast, sai kergejõustikus 8. koha, Hanno Selg NSVL, kes sai moodsas viievõistluses meeskondlikult 2. koha ja Aleksander Tsutselov purjetamises 2. koht. IX taliolümpiamängud, Innsbruck 1964 Ants Antson võitis Innsbruckis Eestile esimese talialade olümpiakulla. Heino Ago Freiberg võistles Rootsi lipu all ja sai bobisõidus 12. koha XXIII suveolümpiamängud, Tokyo 1964Laine Erik lõpetas naiste 800 meetri jooksu kuuendana. Ergas Leps Kanada meeskonnast sai 1500 m jooksus 17. koha X taliolümpiamängud, Grenoble 1968 Eestlastest võistlesid Tõnu Haljand ja Ants Antson, kuid seekord medalit nad koju ei toonud, mõlemad said 12. koha.
Kõik kommentaarid