◦ Rõhk sotsiaalsete, majanduslike ja mentaalsete protsesside uurimisel; huvitutakse pigem kollektiivsusest, mitte individuaalsusest, pigem ühiskonnast ja majandusest, mitte poliitikast. ◦ Eesmärgiks kõikehõlmav, “totaalne ajalugu” (histoire totale). ◦ Suunatus tihedale koostööle teiste humanitaarja sotsiaalteadustega (eriti majandusteaduse, sotsioloogia, antropoloogia, geograafia, psühholoogiaga). Lucien Febvre (1878–1956) • Üldine ajalookäsitlus: ◦ Iga ajaloouurimus peab saama alguse õigest ja leidlikust probleemipüstitusest. Tuleb vältida “valesti püstitatud probleeme”, ennekõike anakronisme. Ajalooteaduse areng sõltub uute küsimuste juurdekasvust. ◦ Üks Febvre’i keskseid probleeme oli üksikisiku ja ühiskonna suhe: kuivõrd suured
1. Eemaldumine suurte sündmuste ja isikute uurimisest; probleemajalugu vs jutustav ajalugu; pikad protsessid vs sündmused. 2. Rõhk sotsiaalsete, majanduslike ja mentaalsete protsesside uurimisel; huvitutakse pigem kollektiivsusest, mitte individuaalsusest, pigem ühiskonnast ja majandusest, mitte poliitikast. 3. Eesmärgiks kõikehõlmav, "totaalne ajalugu" (histoire totale). 4. Suunatus tihedale koostööle teiste humanitaar- ja sotsiaalteadustega (eriti majandusteaduse, sotsioloogia, antropoloogia, geograafia, psühholoogiaga). 5. Kollektiivse koostöö väärtustamine, suured ühised uurimisprojektid. LUCIEN FEBVRE (1878-1956) *Tema huvikeskmes oli varauusaja kultuuriajalugu, täpsemalt religioossete ettekujutuste ajalugu. *Oli arvamusel, et ajaloolased peavad püstitama leidlikke probleeme. Ajaloo areng sõltub uute küsimuste juurdekasvust. Ajaloo uurimine on probleemi uurimine. *Febvre'i teoseid iseloomustav polemiseeriv hoiak ja väga isikupärane, kirjanduslik-retooriline stiil.
sajandi klassikalise juhtumiuuring uskumusest ☼ rütmid: elementide korduvus, süda rütmid jne ☼ lihtrahvas kannab kultuuri ka ☼ tänapäevaks on “rahvakultuuri” mõiste esialgsest tähendusest suuresti loobutud, enam ei jagata kultuuri kaheks osaks – eliidi- ja rahvakultuuriks, vaid pigem uuritakse kultuuri sisemist dünaamikat, analüüsitakse kultuuri erinevaid kihte ja pooluseid, rõhutatakse ideede ja mõjutuste ringlust, mitte ühepoolset mõju. 17.03 Ajalooline antropoloogia ☼ kultuuriline “teise”- uurivad kaugemaid nähtusi, ajalugu - ajaliselt kauge, antropoloogia - ruumis kauge ☼ erinevused: antropoloogid- informandid - info kogumine, uurimine inimestelt, kellelt nad uurivad, suuline; ajaloolased: kirjalikud dokumendid ☼ 1970. aastatel toimub kaks rööpset arengut: (kultuuri)ajaloolased avastavad (kultuuri)antropoloogia ja antropoloogid avastavad ajaloo E.E. Evans-Pritchard (1902-1973)
Seda peamiselt terviklike ühiskondade kohta, kuna neid huvitavad pigem detailid. Kultuurid on jagatud ideede süsteemid. Kultuur on dünaamiline ja muutub kiiresti. Antropoloogia (kreeka keeles inimeseteadus), teadus inimlasteehk hominiidide tekkest, põlvnemisest, süstemaatikast, inimeste rassilistest, soolistest, vanuselistest jt iseärasustest. Antropoloogial on tihe seos zooloogiaga, aga ka inimese anatoomia ja füsioloogiaga, etnograafia ja arheoloogiaga. Antropoloogia jaguneb üld- ja eriantropoloogiaks. Üldantropoloogia käsitleb inimese põlvnemist, pärilikkust, individuaalset arenemist, kehaehitust, keskkonna mõju jt probleeme üldbioloogia seisukohast. Üldantropoloogia piires leiavad käsitlemist ka rakendusantropoloogia küsimused, millel on tähtsus meditsiinis, pedagoogika ja kehalise kasvatuse alal, õigusteaduses ja tööstuses, rõivaste ja jalatsite valmistamisel, kutsevalikul jm. Olenevalt
Antropoloogia jaotumine neljaks väljaks, nende põhilised uurimisalad antropoloogia jaguneb neljaks järgmiselt: arheoloogia, kultuurantropoloogia, bioloogiline antropoloogia ja antropoloogiline lingivistika. Arheoloogia möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalsete uuringute ja keskkonna uuringute, mis inimtegevuse tagajärjel minevikust maha jäänud. Kultuurantropoloogia uurib inimest, kui ühiskondlikku olevust, tema käitumismustreid, tavasid, kombeid. Ühelt poolt püütakse leida universaalset, midagi mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt tuleb märgata just ainulaadset,
Loeng 1. Mis on kultuurantropoloogia ja mida ta uurib? Antropoloogia põhijooned. 1. Antropoloogia on võrdlev. Antropoloogid võrdlevad, mis on normaalne ühes ühiskonnas või kultuuris ei pruugi olla seda mõnes teises. 1. Kultuuride/ühiskondade vaheline võrdlus: nii erinevuse kui sarnasused. Ülemaailne (nt Nayaride pere vs eesti pere; eesti üksikemadus vs Kariibi ühiskondade üksikemadus) Regionaalne (nt sotsialismijärgsed ühiskonnad omavahel) Ühiskonnasisene (subkultuuride, klasside vms vahel) 2
15.2 Rahvastikuprotsessid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 63 15.2.1 Religioonid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 63 5 Osa I Etnoloogiateaduse Teooria ja praktika 6 Peatükk 1 Sissejuhatus antropoloogiasse ja etnoloogiasse. Põhimõisted. Mis on etnoloogia? Etnoloogia, antropoloogia, etnograafia: P-Ameerika ja Euroopa teadustraditsioonide võrdlus. Antropoloogia — teadus, mis käsitleb inimlaste ehk hominiidide teket ja kujunemist ning praegusaja inimeste piirkondlikke, etnilisi, ökoloogilisi, kutsealaseid ja ras- silisi jm rühmi. Et inimene kuulub zooloogilisse sÜsteemi, võib a-d pidada ka zooloogia haruks. Sõna Antropoloogia tuleneb kreekakeelest — inimest uuriv teadus.
morals, custom, and any other capabilities and habits acquired by man as a member of society. Tylor oli evolutsionistliku kultuurikäsitluse esindaja, mis darvinismi mõjul lähtus kultuuri pideva arengu ideest. Pange tähele, et see definitsioon sisaldab nii ideid e mentaalset aspekti kultuuris (teadmised, uskumused, seadused) kui 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 4 ka tegevusi e kultuuripraktikaid (kombed). Saksa päritolu Ameerika antropoloog Franz Boas 1930. Anthropology. Encyclopedia of the Social Sciences. Kultuur hõlmab endas kõiki kogukonna sotsiaalsete harjumuste manifestatsioone, indiviidi reaktsioone selle grupi harjumustele, mille liige ta on, ja inimtegevuse produkte, mis on kujundatud nende harjumuste poolt. Culture embraces all the manifestations of social habits of a community, the reactions of the individual as affected by the habits of the group in which he
Kõik kommentaarid