Antropoloogia Teooria I eksam (0)

Antropoloogia jaotumine neljaks väljaks, nende põhilised uurimisalad –antropoloogiajaguneb neljaks järgmiselt: arheoloogia , kultuurantropoloogia ,bioloogiline antropoloogia ja antropoloogiline lingivistika.
Arheoloogia– möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalseteuuringute ja keskkonna uuringute, mis inimtegevuse tagajärjelminevikust maha jäänud.
Kultuurantropoloogia– uurib inimest, kui ühiskondlikku olevust, tema käitumismustreid,tavasid, kombeid. Ühelt poolt püütakse leida universaalset, midagimis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt tuleb märgatajust ainulaadset, seda mis eristab ühte kultuuri teisest, muutes tauniversaalsekt, kordumatuks.
Bioloogilineantropoloogia – tegeleb peamiselt inimese füüsilisekarakteristika uurimise ja analüüsimisega.
Antropoloogiline lingvistika – interdistsiplinaarne uuring, kuidas keel mõjutabühiskonda. Antropoloogiline lingvistika uurib, kuidas keel kujundabkommunikatsiooni, moodustab sotsiaalse identideedi ja erinevadgrupid, organiseerib suuremahulised kultuurilised uskumused jaideoloogiad ning arendab ühise kultuurilise esindamise looduses jasotsiaalses maailmas.
Auguste Comte ( 1798 -1857) - oliprantsuse filosoof ,sotsioloogilise distsipliini rajaja ja positivismi õpetlane. Tedavõib pidada esimeseks kaasaegseks filosoofiks. Vomte poolt välja pakutud uus sotsiaalne paradigma põhines teadusel. Comte ideed olid19 sajandil märkimisväärselt suure mõjuga. Tema tööd mõjutasidka Karl Marxi ja John Stuart Milli . Tema versioon sotsioloogiast jasotsiaalsest evolutsioonist avaldasid mõju sotsiaal-teoreetikuteleja antropoloogidele nt Herbert Spencer . Comte püüdis tutvustadapositivistlikele ühiskondadele „inimkonna religiooni“ mudelit.Comte määratles ka altruismi mõiste.
Inimühiskonnaarengufaasid –„Seadus on järgnev: iga meie arusaam, iga meie teadmise osa läbibjärjestikuliselt kolme erinevat teoreetilist tingimust: Teoloogilisevõi näilise; metafüüsilise või abstraktse; ning Teadusliku võipositiivse“
Comtejagas inimühiskonna faasid kolmeks:
1)teoloogilinevõi näiline faas
Animism
Polüteism
Monoteism
2)metafüüsiline või abstraktne faas
3)positivistlik või teaduslik faas
Kaerinevad teadused on läbinud need kolm staadiumi.
Teoloogilises staadiumis olev inimmõistus seletab nähtusi teatud olendite – vaimude , hingede, jumalate jne tahtega. Alguses peetakse kõiki asjuhingestatuteks. Hiljem arvatakse, et on olemas teatud kindel arvjumalaid (polüteism) ning lõpuks jõutakse veendumusele, et onolemas vaid üks jumal (monoteism)
Metafüüsilises