Antropoloogia Teooria I eksam (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis tuleb kaasajal religiooni asemele ?
  • Mis mudeli järgi sellised klassifikatsioonisüsteemid siiski loodud on ?
 
Säutsu twitteris
Antropoloogia jaotumine   neljaks väljaks, nende põhilised uurimisalad – antropoloogia jaguneb neljaks järgmiselt: 
arheoloogia , kultuurantropoloogia , bioloogiline antropoloogia ja antropoloogiline lingivistika. 
Arheoloogia – möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalsete uuringute ja keskkonna uuringute, mis 
inimtegevuse tagajärjel minevikust maha jäänud. 
Kultuurantropoloogia – uurib inimest, kui ühiskondlikku olevust, tema käitumismustreid, tavasid, kombeid. Ühelt poolt 
püütakse leida universaalset, midagi mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt tuleb märgata just ainulaadset, 
seda mis eristab ühte kultuuri teisest, muutes ta universaalsekt, kordumatuks.
Bioloogiline antropoloogia – tegeleb peamiselt inimese füüsilise karakteristika uurimise ja analüüsimisega.
Antropoloogiline  lingvistika  – interdistsiplinaarne uuring, kuidas keel mõjutab ühiskonda. Antropoloogiline lingvistika 
uurib, kuidas keel kujundab kommunikatsiooni, moodustab sotsiaalse identideedi ja erinevad grupid, organiseerib 
suuremahulised kultuurilised uskumused ja ideoloogiad ning arendab ühise kultuurilise esindamise looduses ja 
sotsiaalses maailmas.
Auguste   Comte  ( 1798 -1857)  - oli prantsuse  filosoof , sotsioloogilise  distsipliini  rajaja ja positivismi õpetlane. Teda 
võib pidada esimeseks kaasaegseks filosoofiks. Vomte poolt välja  pakutud uus sotsiaalne  paradigma  põhines teadusel. 
Comte ideed olid 19 sajandil märkimisväärselt suure mõjuga. Tema tööd mõjutasid ka Karl  Marxi  ja John Stuart   Milli
Tema  versioon sotsioloogiast ja sotsiaalsest evolutsioonist avaldasid mõju sotsiaal-teoreetikutele ja antropoloogidele nt 
Herbert   Spencer . Comte püüdis tutvustada positivistlikele ühiskondadele „inimkonna religiooni“ mudelit. Comte 
määratles ka altruismi mõiste.
 
Inimühiskonna arengufaasid 
– „Seadus on järgnev: iga meie arusaam, iga meie teadmise osa läbib järjestikuliselt 
kolme erinevat teoreetilist tingimust: Teoloogilise või näilise; metafüüsilise või abstraktse; ning Teadusliku või 
positiivse“
Comte jagas inimühiskonna faasid kolmeks:
1)teoloogiline või näiline faas
Animism
Polüteism
Monoteism
2) metafüüsiline või  abstraktne  faas
3) positivistlik või teaduslik faas
Ka erinevad teadused on läbinud need kolm staadiumi.
Teoloogilises staadiumis olev inimmõistus seletab nähtusi teatud olendite – vaimude , hingede, jumalate jne tahtega. 
Alguses peetakse kõiki asju hingestatuteks. Hiljem arvatakse, et on olemas teatud kindel arv jumalaid (polüteism) ning 
lõpuks jõutakse veendumusele, et on olemas vaid üks jumal (monoteism)
Metafüüsilises staadiumis seletab mõistus nähtusi teatud olemustega, mis peituvad „nähtuste taga“ ning kutsuvat esine 
nähtusi. Sellisteks olemusteks on peetud näiteks ideesid (palton); vorme ( Aristoteles ); substantse ( Descartes ); „asja 
iseeneses“ (Kant); mateeriat (materialistid). Kogemuses on meile antud vaid konkreetsed majad,  kivid , mäed, kuid me 
ei saa tajuda (kogeda) substantse, ideesid jne. Positivismi seisukohalt on jutud kõigest sellest, mis ei ole kogetav, 
väljamõeldis.
Positiivses staadiumis püüdleb mõistus täpsete teadmiste poole nähtuste kohta. Teaduse ülesandeks on jälgida ja 
kirjeldada seda, mis meile on antud kogemuses (st mida me tajume) ning  avastada  seaduspärasusi. Seadustest lähtudes 
võime seletada üksik fakte ning näha ette tulevasi sündmusi.
Inimteaduste gradatsioon
Evolutsionism  (antropoloogia/sotsiaalteaduste kontekstis)
Lewis  Henry   Morgan  ( 1818  – 1881)  Ameerika  antropoloog , kelle põhiliseks  uurimisteemaks  oli sugulussüsteemid. 
1841 . aastal lõi Morgan koos sõpradega seltsi, mis tema mõjutusel hakkas hiljem tegelema Ameerika põlisrahvaste, 
eelkõige irokeeside uurimisega. Morgan asus irokeese lähemalt  uurima  ning nende sekka elama. Kogus andmeid 39 
erineva grupi kohta, kel olid sarnased sugulussüsteemid. Morgan üritas oma uurimustöös  mõista loogikat, mille järgi 
ühiskonnas   sugulustermineid    luuakse    ning   kasutatakse.   Jagas   sugulussüsteemid   kaheks:   kirjeldavaks   ja 
klassifitseerivaks süsteemiks. Pani aluse unilineaarsuse  teooriale  ja läbi perekonna arenemise evolutsiooni teooriale. 
Morgan väitis, et  inimkond  on alustanud primitiivsematest  vormidest  ning mida enam on kogunenud teadmisi, seda 
keerulisemaks on ühiskond muutunud. Selle käsitluse põhiselt arvatakse, et erinevad ühiskonnad erinevates paikades 
esindavad   progressiskaala   erinevaid   arenguastmeid.   Morgan   leidis,   et   inimkonna   progress   sõltub   elatusallikate 
mitmekesisusest (perekonnakorraldus, eraomandi  konseptsioon , valitsus). Morgan leidis, et  sugulus  peaks olema  keskne  
inimteadvuse  uurimine . Otsis  seoseid  sugulusterminoloogia, tehnoloogilise arengu ja ühiskonna ülesehituse vahel. Tal 
oli oluline mõju  Marxile ja Engelsile. Tema teooriatele on viidanud ka  Freud ja Darwin oma töödes.  
Morgani  erinevad perekonnatüübid -  Jagas perekonnatüübid nelja erinevasse kategooriasse: 

1) Kommunaalne ehk Havai  tüüpi – rühmaabielu vorm, mis oli levinud Havai saartel

2) Barbaarne/matrilineaarne – lapse sugulasteks loetakse emapoolseid sugulasi. Isa ei kuulu samasse  rühma.
3)  Patriarhaat  – perekonna peaks on mees
4)  Tsiviliseeritud perekond – kaasaegse perekonna mudel
Deskriptiivne sugulusterminoloogia viitab  suhtetüübile, aga ei erista inimesi (isa, isa vend sama nimetusega)
Klassifikatoorne sugulusterminoloogia - lineaarsed (eelnevad, jätkuvad) ja kollateraalsed (samaaegsed, õed-vennad, 
nõbud) suhted
Herbert   Spencer   (1820-1903)   –  Inglise    filosoof ,   bioloog,    sotsioloog    ja   poliitikateoreetik.  Herbert   Spencer   oli 
veendunud, et progress on seaduspärasus, mitte  juhus , ning et inimühiskonna  progressi  aluseks on järjepidevus ja 
kasulikkus. Ta  arvas , et  Darwini  ja Lamarcki ideed looduse kohta on rakendatavad ka inimühiskonnale. Tal oli idee, et  
inimese ja loomade mõistus areneb pidevalt ning selle ülesandeks on aidata organismil keskkonnaga kohaneda. Inimese 
psüühika allub loodusseadustele, areng toimub väikeste sammude haaval ning talletub liigi või rassi kollektiives mälus.
Bioloogiline organism ühiskonna mudelina – bioloogiline organims on ühiskonna mudeliks kahel viisil:
1) Ühiskond on süsteem, millel on struktuur ja funktsioonid, täpselt nagu elaval organismil
2) Ühiskond esindab sotsiaalse evolutsiooni teatud taset, mille määrab struktuuriline  diferentseerumine
Kolm arenguga seotud tendentsi: 1)  suuremaks  kasvamine; 2) struktuuri komplekssemaks muutumine; 3) funktsioonide 
diferentseerumine 
Spenceri   mõju   struktuurfunktsionalismile   –  Spenceri   loodusliku   valiku   teooria   pani   aluse   sotsioloogilisele 
funktisonalismile. Tema ideed mõjutasid ka  Durkheimi . Spencer võrdles inimese keha sotsiaalse struktuuriga. Inimkeha 
on nagu süsteem, kus  organid  küll töötavad eraldi kuid moodustavad terviku, et süsteem toimiks. Sotsiaalses süsteemi 
püsimiseks on vajalik koostöö erinevate organite vahel. Spencer võrdles superorgaanilist ühiskonda  kultuuriga . Tänu 
kultuurile  on kordineeritud inimtegevus võimalik. Struktuurfunktsionalismis on laenatud Spenceri mõisteid struktuur, 
funktsioon, organims ning evolutsionism.
Karl  Marx  (1818 – 1883) -  Juudi päritolu Saksa filosoof,  majandusteadlane  ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult 
sotsioloog ja  politoloog  vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marxil oli suur panus majandusteaduse arengusse. 
Marxi   ühiskonnakäsitluse   tunnusjooneks   on   arusaam,   et   sotsioloogia   kui   ühiskonnateaduse   eesmärk   on   ühiskonna 
paremaks muutmine.  Ühiskonna  uurimisel  pole mõtet, kui tegelikkuses midagi ei muutu. Selleks, et ühiskonda oleks  
võimalik paremaks muuta, on vaja selgitada sotsiaalsete probleemide põhjused ning need kõrvaldada. Ühiskonda tuleb 
uurida kriitilisest perspektiivist lähtudes.   Marxi olulisimaks panuseks   on võimusuhtete analüüs ja seos ajalooliste 
arengutega.
Das Kapital  – * katse kapitalistliku süsteemi toimimisseadusi, nende päritolu ja tulevikku lahti seletada.
* räägib inimkonna võõrandumisest moodsas majanduses, kus keskseks printsiibiks on raha
* Kapitalismi keskseks tõukejõuks ongi tööjõu ekspluateerimine  ja võõrandamine
* inimtöö võõrandumine töö lõpptulemusest viib tootefetishismini – kapitalismi üks iseloomulikumaid omadusi
 
* Tootmise pealt saadud lisaväärtuse võtab kapitalst endale – seda nimetatakse töötajate ekspluateerimiseks
* Toode on kapitalistliku ühiskonna rakuke või ehitusblokk
* vahe kauba kasutusväärtuse ning vahetusväärtuse vahel
* kapitalismil on võime tohutult kasvada
* kapitalism  kaldub aga perdiooditi kriisidesse.
*sotsialismi jõudmiseks on vajalik proletariaadi diktatuur, kus otsustavaks on tööliste, mitte kapitalistide vajadused.

Dialektiline    materialism    -    Marxi   arusaam   sotsiaalsest   muutusest   kombineerib   Marxi   materialistlikku/ajaloolist 
dialektikat tema evolutsiooniliste vaadetega.   Dialektiline materialism sisaldab samu seaduspärasusi, mida ( Hegeli
dialektiline  idealism  (vastandite seadust ja muutumise seadust). Vastupidiselt idealismist, kus ajalugu korraldavad ideed, 
väidab Marx, et ideed on klassi, majandusliku struktuuri ja sotsiaalse positsiooni poolt mõjutatud.
Alusstruktuur (Marx) – majanduslik baas  (tööriistad ja  tehnoloogia , oskused ja töö, mida inimesed kasutavad 
tootmiseks, aga ka sotsiaalsed grupid, mida inimesed loovad töö eesmärgil) – need on tootmisjõud; samuti 
ebavõrdsussuhted inimeste vahel, mille tagajärjel osad saavad lisandväärtusest osa ja teised ei saa (tootmissuhted)
Pealisstruktuur (Marx) – sisaldab ideatsioonilisi süsteeme:
1)  legaalsed  ja poliitilised süsteemid
2) ideede süsteem, milles on religioon , filosoofia, kosmoloogia  (see on ideoloogiline pealisehitis)
* Üks põhilisi antropoloogiasse kandunud ideid:
Võime näha majanduslikes suhetes võimusuhete peegeldust
* Riik kaitseb vaid konkreetsete võimulolijate huve
* kogu see torn kokku on tootmisviis , mis on igal ühiskonnatüübil erinev
* kui tehnoloogilise arengu eelnevad tootmissuhted kasutuks muudavad, järgneb klassivõitlus  ja tootmissuhted 
muutuvad
* näiteks kapitalismist järgmise süsteemina nägi Marx sotsialismi, mida juhib proletariaadi diktatuur – see viib 
omakorda klassideta kommunismini, kus kõik on kõigi oma.
* Inimkonna produktiivsuse kasvuga kaasneb tööjaotuse ja eraomandi suurenemine ning mõned hakkavad kasutama 
teiste tööjõudu.
* Tootmissuhted peegelduvad domineeriva (tootmisvahendeid omava) ja allasurutud ( nendest  ilma oleva) klassi suhetes.
* kogu ajalugu on klassikonflikti ajalugu.
* see kõik on Marxi jaoks sotsiaalne protsess – üleminek ühelt ühiskonnakorralduselt teisele – samuti 
eneseteadvustamise protsess.
Tootmisviis (Marx) – Reaalsed  inimestevahelised suhted, mis tekivad tootmisprotsesside käigus, need moodustavad 
koos ühiskonna  tootmissuhted. Ühiskonna valitsev tootmisviis määrab ära kogu ühiskonna näo. Vastuolu, mis valitseb 
tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel, viibki muutustele ühiskonnas ja formatsioonide vaheldumisele. Ühiskonna 
arengus eristatakse viit formatsiooni:
ürgkogukondlik – eraomandit pole
orjanduslik – Vana-Kreeka, Vana– Rooma
feodaalne – keskaegne Lääne Euroopa kuni 19. sajandini
kapitalistlik – industriaalrevolutsiooni  produkt
kommunistlik – selle esimene aste on sotsialism
Lisaväärtus (Marx)  – tootmisülejääk, millega  kapitalist  teenib oma kasumi.   Konstantse kapitali ja muutuvkapitali 
vahe on lisaväärtus.  Lisaväärtuse võtab kapitalist endale. Seda nimetatakse töötajate ekspluateerimiseks. Lisaväärtuse 
ja   palga   suhe   näitab   ekspluateerimise   suhtarvu.   Kapitalistik   kord   ei   lase   õiglasel   jaotusel   tekkida,   kuna   ta   loob 
tööpuuduse ja seega tööliste reservväe, kes  ootavad  võimalust kelleltki töökoht ära võtta, juhul kui saadava palgaga ei 
olda rahul
Võõrandumine   (Marx)  -   kodanliku   ühiskonna   areng    toidab    äärmist   nihestatust   inimtootmisjõudude    saavutuste    ja 
masside võõrandumise vahel kontrollist rikkuse üle, mida ta on loonud. Inimene on võõrandunud töö lõpptulemusest, 
mis on iseloomulik kapitalistlikule ühiskonnale.
Sotsiaalne muutus - * Sotsiaalne muutus põhineb majanduslikel huvidel
* on vajalik materjaalsete tootmisjõudude muutus (so tehnoloogia)
* Inimajalugu liigub mööda seda joont, mida pidi liigub tootmisriistade areng
* kõige olulisem tootmisjõud on aga inimtööjõud.
Töölise ekspluateerimine (Marx) – Kuna kapitalist soovib kasumit teenida, siis lisaväärtus jääb temale.  Lisaväärtuse 
omistamist   loetakse   töölise   ekspluateerimiseks.   Lisaväärtuse   ja   palga   suhe   näitab   ekspluateerimise   suhtarvu. 
Kapitalistik kord ei lase õiglasel jaotusel tekkida, kuna ta loob tööpuuduse ja seega tööliste reservväe, kes ootavad 
võimalust kelleltki töökoht ära võtta, juhul kui saadava palgaga ei olda rahul.
Friedrich   Engels  (lühidalt, tema seos Marxiga) (1820 –  1895 ) -  saksa filosoof, kes on tuntud kui Kommunistliku 
partei manifesti kaasautor, samuti Karl  Marxi "Kapitali" teise ja kolmanda osa kirjutaja. Marxiga tugev sõprus ja 
koostöö peaaegu 40 aastat. Pidas Marxiga peale revolutsiooni tihedat kirjavahetust ning aitas teda majanduslikult. Ta  
võttis koos Marxiga osa I Internatsionaali asutamisest ja juhtimisest. Käsitles filosoofia seisukohast  loodusteaduste  
ajalugu ja probleeme, lõi loodusteaduste klassifitseerimise põhimõtted ja esitas loodusteaduste klassifikatsiooni. Teoses  
"Ludwig  Feuerbach  ja klassikalise saksa filosoofia lõpp" ( 1886 ) sõnastas ta filosoofia põhiküsimuse ning selgitas  
idealismi ja materialismi ning metafüüsika ja  dialektika  olemust. Engels taunis katseid käsitada  filosoofiat  teaduste 
teadusena  ja rõhutas dialektilise materialismi metodoloogilist tähtsust.
Monogaamse abielu teke (Engels) – Kolm abielu peavormi: metslus; veresugulusperekond – abielurühmad eraldatud; 
Rühmaabielu – meeste vastastikkune sallivus, armukadeduse puudumine. Naiste jagamine, põlastati  vendade  ja õdede 
vahelist abielu. Klasside abielu nt austraalias. 
Paarperekond – mehel oli peanaine. Sellest arenes hiljem välja  monogaamne  abielu.
Paarperekonnas oli  truudusetus  ja mitmenaisepidamine tolereeritud meestel. Laste eest kandsid eranditult hoolt naised.  
Orjanduse ja rikkuse tekkega muutus lihase isa staatus ning kujunes välja pärimisõigus. Vara pärandamine oli rajatud 
majanduslikule tingimusele. Toimus ühe soo orjastamine  teise poolt – patriarhaarse perekonna vorm.
Suguline läbikäimine kandus üle teise vormi. Kapitalismi tekkega muutusid ka abielu tingimused. Kapitalism pani paika 
abielu reeglid. Kõik muutus ostuks/müügiks. Eraomanduse teke.
Adolf  Bastian  (1826 - 1905) – 19 sajandi õpetlane, kes on teatud oma panuse poolest  etnograafia  kujundamise poolest 
ja arheoloogia distsipliini rajajana. Aitas kaasa kaasaegse psühholoogia arengule – etnograafia isa. Tema ideedel oli 
tugev mõju ka ameerika antropoloogia  isale  Franz Boasele ja Joseph Campellile. Mõju difusionismi arengule, lõi sellele 
institutsioonilise baasi.
Elementaar- ja rahvamõtted.  – Elementaarmõtted – moodustasid inimkonna psüühilise ühtsuse (hiljem 
kultuuriuniversaalid) Inimene on psüühhiliselt ühtne. Samad mentaalsed  protsessid. Rahvamõtted –mõtted,  kultuuri 
aspektid, mis on paiguti erinevad (sõltuvalt keskkonnatingimustest jmt)
Inimkonna psüühiline ühtsus - Kultuuride päritolu on sama ning kultuuride vahel on tugevad ajaloolised seosed. 
Eristas inimkonna psüüpilises ühtsuses elementaarvõtteid ja rahvamõtteid. Ühiskonnad laenavad teistelt 
kultuurielemente, mille tõttu kultuurid muutuvad.
Henry Maine (1822-1888)  Shoti   jurist ja  ajaloolane , kaasaegse õigussotsioloogia (ka õigusantropoloogia) rajaja
Ancient Law (1861)
- Demonstreeris, kuidas muutused seadusandluses peegeldavad laiemaid sotsiaalseid muutusi
Perekonna  evolutsioon    Maine'i  järgi  -  kõik muistsed  ühiskonnad  olid  üles  ehitatud  kas  reaalsete  või   fiktiivsete 
sugulussidemete alusel, mille põhjal   moodustati väiksematest  suuremaid  poliitilisi üksusi. Riikluse tekkele viinud 
organisatoorne   murrang   toimus   siis,   kui   immigratsioonist   tuleneva   elanikkonna   kasvu   tõttu   loobuti   sisserändajate 
integreerimisest   suguluslikul   alusel.   Tulemuseks   oli   paratamatult   aristokraatia,   kus   suguluslikult   organiseeritud 
põliselanikkond omandas privilegeeritud positsiooni sugulussüsteemist väljapoole jäävate immigrantide üle.
Staatusepõhised ühiskonnad – Traditsioonilised kultuurid rajanevad  staatusele
Kontrahtipõhised ühiskonnad – Moodsad kultuurid/ühiskonnad rajanevad lepingule/kontrahtile
Edward  Tylor  (1832 - 1917) – Briti antropoloogia ja religiooniantropoloogia teerajaja. Oli esimene antropoloogia 
professor  Oxfordi ülikoolis. Tema tuntumaid evolutsionistlikke teoseid oli Primitive Culture. Võttis kasutusele  animismi  
mõiste. Tylori väitel esineb teatud koguses animismi kõikides usundites. Animismi peetakse üheks varaseimaks 
religiooni vormiks.
Kultuuriline jäänuk  – sellised kultuurilised omadused, mis olid oma algse funktsiooni ühiskonnas kaotanud, kuid 
siiski mingil arusaamatul põhjusel säilinud. Tylor defineeris kultuuri mõistet järgmiselt: Kultuur, või  tsivilisatsioon  laias 
etnograafilises mõttes kujutab endas seda keerukat  tervikut , mis sisaldab teadmisi, usku, kunsti, moraali, seadusi ja  
palju teisi omadusi ning harjumusi, mis inimene ühiskonna liikmena on omandanud .
kultuurievolutsiooni 3 tasandit  – Tylor võrdles kultuuri tsivilisatsiooniga ning jagas inimkonna erinevatesse 
gruppidesse , kes on erineval  määral kultuursed.  Eristas kolme erinevat tasandit vastavalt kultuuri arengule: 1) 
metslased; 2) barbarid; 3) tsiviliseeritud inimesed.
Tylori religioonikäsitlus – Tylor tahtis luua teooriat religiooni päritolust. Defineeris religiooni, kui usku 
spirituaalsetesse olenditesse. Sellest tulenevalt võttis kasutusele mõiste animism. Animism – usk hingedesse, mis tekkis 
vajadusest eristada elusat elutust ning seletada unenägusid hallutsinatsioonidest. Tylori arvates usk ei ole mitte jumaliku 
ilmutuse tulemus, vaid inimeste endi pingutuste tulemus maailma seletamiseks.
James  Frazer  (1854-1941) – oli mütoloogia uurija, keda on peetud ka üheks  moodsa  antropoloogia isaks. Frazer oli 19 
saj.   üks   peamisi   evolutsiooniteoreetikuid.  Ta   oli   peamiselt   maagiat   ja   religiooni   käsitlevate   teoste   autor.     Frazeri 
tähtsaim teos on " Kuldne  oks" (The  Golden  Bough), mis ilmus 1890 (kolmas väljaanne kaheteistkümnes köites 1906–
1915) ja millest ta hiljem tegi lühendatud variandi (ilmus 1922). "Kuldne oks" sisaldab rikkalikult etnograafilist ja 
mütoloogilist materjali paljude rahvaste uskumustest ja kommetest (viljakusriitused, inimohverdused, sureva jumala 
müüt). "Kuldne oks" on tugevasti mõjutanud teaduse arengut ning ka 20. sajandi kirjandust.
The Golden Bough  –  Huvitus religiooni päritolust ning vaatles seda ka inimkultuuri evolutsioonilises perspektiivis. 
Massiivne  ja  eklektiline  kogumik  maagia - ja religiooni- alastest  faktidest ning arutlustest. Vaatleb müüdi, religiooni ja 
paljude   muude   „ eksootiliste    uskumuste“   ajalugu   üle   kogu   ilma.  sisaldab   rikkalikult   etnograafilist   ja   mütoloogilist 
materjali paljude rahvaste uskumustest ja kommetest (viljakusriitused, inimohverdused, sureva jumala müüt). 
Tekst on praegu täis oletusi ning ei ole enam eriti tõsiseltvõetav. Kritiseeritud selle poolest et paneb nn informandile 
sõnad  suhu .
Maagia - Maagia on ideede ühitamine teaduse seisukohalt vääral alusel. Maagia on teaduse värdjast/abieluväline õde.
Maagia klassifitseerib maailma  analoogia  alusel, ratsionaalselt nii nagu teaduski, kuid teeb vea nähes põhjuslikku seost  
asjade või nähtuste vahel, põhinedes nende sarnasusel või kokkupuutel. Katse mõjutada loodusseadusi nö pseudoteadus
Maagiline mõtlemine – Sarnane sünnitab sarnast. Asjad, mis kunagi omavahel kokku puutunud, mõjutavad üksteist 
eemalt ka siis, kui tegelik kontakt on katkenud.
Maagia vormid – Homöopaatiline või imitatiivne maagia - põhineb sarnasusel: kasvajaid saab ravida kasvajatega nt 
puudel vms. Ideede  seostamine  sarnasuste alusel.
Kontagioosne ehk kontaktil põhinev maagia - esemete vahel side, hiljem ühega manipuleerides võimalik välja kutsuda 
reaktsioon teises. Ideede seostamine sarnasuste alusel.
Religioon , maagia, teadus - Religioon:  vastandlik nii maagiale kui teadusele.
Maagia – katse mõjutada loodusseadusi, nö pseudoteadus
Religioon on „looduse ja  inimelu kulgu suunavate ja juhtivate inimestest kõrgemate jõudude lepitamine”.
Tylori ja Frazori kultuurievolutsiooni mudeli erinevus - Kui Tylori jaoks eksisteerisid maagia, religioon ja teadus 
üksteise kõrval, siis Frazer asetab need evolutsioonilisse jadasse: 1) Maagia 2)religioon 3) teadus. Tylori meelest oli 
olemas kolm peamist mõtteviisi: teaduslik, maagiline ja religioosne. Tylori maagiateooria: maagia klassifitseerib 
maailma analoogia alusel, ratsionaalselt nii nagu teaduski, kuid teeb vea nähes põhjuslikku seost asjade või nähtuste 
vahel, põhinedes nende sarnasusel või kokkupuutel.  
Torrese väina ekspeditsioon  ( ja muudatused, mis see kaasa tõi) - Muutus
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Antropoloogia Teooria I eksam #1 Antropoloogia Teooria I eksam #2 Antropoloogia Teooria I eksam #3 Antropoloogia Teooria I eksam #4 Antropoloogia Teooria I eksam #5 Antropoloogia Teooria I eksam #6 Antropoloogia Teooria I eksam #7 Antropoloogia Teooria I eksam #8 Antropoloogia Teooria I eksam #9 Antropoloogia Teooria I eksam #10 Antropoloogia Teooria I eksam #11 Antropoloogia Teooria I eksam #12 Antropoloogia Teooria I eksam #13 Antropoloogia Teooria I eksam #14 Antropoloogia Teooria I eksam #15 Antropoloogia Teooria I eksam #16 Antropoloogia Teooria I eksam #17 Antropoloogia Teooria I eksam #18 Antropoloogia Teooria I eksam #19 Antropoloogia Teooria I eksam #20 Antropoloogia Teooria I eksam #21 Antropoloogia Teooria I eksam #22 Antropoloogia Teooria I eksam #23
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mari_liis Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

arheoloogia, kultuurantropoloogia, bioloogiline antropoloogia, antropoloogiline lingvistika, inimühiskonna arengufaasid, sellisteks olemusteks, deskriptiivne sugulusterminoloogia, püsimiseks, kultuurile, struktuurfunktsionalismis, das kapital, dialektiline materialism, feodaalne, kapitalistlik, sotsiaalne muutus, rühmaabielu, paarperekond, rahvamõtted, staatusepõhised ühiskonnad, kontrahtipõhised ühiskonnad, kultuuriline jäänuk, tylori religioonikäsitlus, animism, tähtsaim teos, maagia, maagia, maagiline mõtlemine, maagia vormid, kontagioosne, maagia, huvideks, sotsiaalne tüüp, simmeli dialektika, sotsialiseeritud indiviid, diaad, triaad, erinevates ringides, ideaaltüüp, traditsiooniline autoriteet, karismaatiline autoriteet, bürokraatlik autoriteet, karisma rutiniseerumine, weberi metodoloogia, difusionism, iseloomustab karja, heliotsentristlik difusionism, sumner, struktuurfunktsionalismi pooldaja, positivismi kriitika, sotsiaalne fakt, fatalistlik suitsiid, egoistlik suitsiid, kriisiaegadel, altruistlik suitsiid, anoomia, orgaaniline solidaarsus, kaasaegsed ühiskonnad, mehaaniline solidaarsus, traditsioonilised ühiskonnad, durkheimi mõju, primitive classification, malinowski funktsionalism, malinowski vajadusteteooria, maagia, malinowki mõju, radcliffe, evolutsionistid, funktsionalistid, struktuurfunktsionalistid, evans, evans, 272, radcliffe, 360, isbn 0, nuerid, religioon, lse, radcliffe, nt kroeber, avalikkuse silmis, doktoritöö, historitsism, kultuurideterminism, kultuurrelativism, sarnased jooned, kultuuridevahelised erinevused, kirjeldav relativism, boase evolutsionismikriitika, stimulus, boase mõju, sapir, fantaasia, moraalsus, diakrooniline, sünkrooniline, holistlik lähenemine, sugulusliinide analüüsil, abikaasa valik, intsestitabu, elementaarsed struktuurid, komplekssed struktuurid, reaalsuses, manchesteri koolkond, manchesteri koolkond, laiendatud juhtumiuuring, analüüsis lähis, transaktsionalism, neoevolutsionism, 1960ndad, pueblode ravitseja, kulturoloogia kursus, kultuuriökoloogial, multilineaarne evolutsionism, kultuurökoloogia, inimeste käitumine, kultuurimaterialism, elatusallikatele, highland uus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

78
docx
Kultuuriteooria kõik materjalid
20
docx
Antropoloogia põhivoolud
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
198
doc
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
45
docx
Kultuurantropoloogia konspekt
343
pdf
Maailmataju uusversioon
477
pdf
Maailmataju
96
pdf
Tarbimissotsioloogia





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !