Antonio Canova "Paolina Borghese" skulptuurianalüüs (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

rtf

Skulptuurianalüüs

SKULPTUURI ANALÜÜS 1. TÄPSEMAD ANDMED OBJEKTI KOHTA: a) 1802. a Pariisis (Villa Borgheses) Prantsusmaal , 19. sajand. b) Autor : Antonio Canova "Paolina Borghese". c) valmistatud marmorist, hetkel on skulptuur Villa Borgheses, skulptuuri seisund on hea st. terve. d) Originaal. 2. OBJEKTI KIRJELDUS: a)Idealiseeritud näojoonte ja eriti just sirge "kreeka" nina tõttu on figuurid omavahel üsna ühte nägu. Teoses võib veel näha rokokoolikku kergust. Canova modelleeris imperaatori hiiglasliku figuuri (Paolina ). b)Kompositsioon on lineaarne. Teos on frontaalne, sest arvan, et tagantpoolt pole sellel skulptuuril midagi vaadata, oluline on nägu ja keha. Kujutatud on üksikfiguuri. 3. Käsitluslaad on realistlik. Inimkeha on kujutatud hästiarenenuna ja harmoonilisena. Skulptuur on üldistatud ja idealiseeritud. 4. Paolina on kujutatud lamavas asendis, kus nägu on mõtlik, arvan et ta vaatab midagi ning on seejärel mõttesse vajunud

Kunstiajalugu

2

doc

SKULPTUURI analüüs

4. Kirjelduse koostaja(te) nimed. Too teose kohta välja järgmised andmed: 1 TÄPSEMAD ANDMED OBJEKTI KOHTA: 1. Teose päritolu, valmistamise koht ja aeg (maa, kultuuri periood, sajand) 2. Teose autor, teose nimi 3. Teose valmistamise materjal, originaali materjal, milline on teose seisund (terve või millised osad on purunenud) 4. Kas teos on originaal, koopia või jäljend 2 OBJEKTI KIRJELDUS: 5. Kas teos on reljeef, ümarplastiline skulptuur või büst? 6. Kas kompositsioon on lineaarne (reljeefil asetsevad figuurid ühel joonel reas), frontaalne (mõeldud ainult eest vaatamiseks) või igast küljest vaadeldav,  kas kompositsioon on dünaamiline või staatiline;  Kas teos on üksikfiguur või skulptuurigrupp (koosneb mitmest skulptuurist) 7. Käsitluslaad on kas stiliseeritud, idealiseeritud või realistlik (anatoomia kujutamise oskus, kas on kujutatud isiku individuaalseid jooni).  Millised on proportsiooni? 8

Kunst

32

doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised ­ linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansamblite loomisel), samuti linnade planeerimisel. · Skulptuur ­ tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid. Skulptuurikunstis võib eristada ümarplastikat ja reljeefe. Viimased on vaadeldavad vaid ühest küljest. Reljeef võib olla madal, keskmine, kõrge või süvendatud. Otstarbe järgi võib skulptuur esineda ansamblina (monumentidena), olla seotud ehitisega või pargikujundusega (ehitusplastika või pargiskulptuurid),

Kunstiajalugu

52

docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

• Kunsti eesmärk polnud mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid teoste loomine reeglitele toetudes. • Neoplatonism aitas lepitada antiigi jäljendamist ristiusuga ja soodustada paganlike motiivide kasutamist. Kunstniku positsioon Renessansiaegses Italias • Tunnustust võitsid need arhitektid, kujurid, maalijad, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikaja kirjandust, mütoloogiat, filosoofiat. • Arhitektuur, skulptuur ja maalikunst tõusid nn. vabade kunstide hulka. • Kunstnikud hakkasid erinema käsitöölistest ning kuulusid renessansiajal poeetide ja teadlaste hulka. • Visuaalses kunstis hakati nägema eeskätt vaimset loomingut Periodiseering • 14. sajand – trecento e. Eelrenessanss • 15. sajand – quattrocento e. Vararenessanss • 16. sajand – cinquecento e. kõrgrenessans Itaalia kunst 15. sajandil Itaalia arhitektuur Taust: tähtsaim kultuurikeskus Firenze

Kultuuriajalugu

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu

93

doc

Kunsti ajalugu

ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi

0

docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�

Kirjandus

Kommentaarid (0)