Antoine De Saint-Exupéry "Väike Prints" (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Väikese printsi kokkuvõte

2.osa Autoriga juhtus Sahhaara kõrbes lennuõnnetus. Tema lennuk kukkus alla ja mootor oli rikkis. Tal oli ainult pudel vett, millega ta oleks suutnud elada ainult nädal. Ta hakkas lennukit parandama, ning ühel päeval ta märkas enda kõrval ühte Väikest printsi. Ta palus endale lamba joonistada, autor joonistas. Lammas tuli jube välja ning ta joonistas lamba, kes on kastis. Seega polnud teda näha, aga ikkagi oli seal lammas. 3.osa Väike prints rääkis, et ta on pärilt teiselt asteroidilt. Autorit huvitas see, milline ta planeet välja näeb ja kus see asub. 4.osa Väikse printsi planeet oli väiksem kui maja. Autoril oli tõsine põhjus arvata ,et prints tuli asteroidilt B612. Autor rääkis, et ta ei saaks seda lugu sõpradele rääkida, kuna nad ei usuks teda. Nad arvaksid, et nad on lapsestunud. Ta arvas, et ta on vanaks jäänud, kuna ta ei oskanud näha lammast seal väikses kastis. 5.osa

Kirjandus

4

docx

Väike prints

joonista mulle lammas“. Alguses ei saanud ta üldse aru kes temaga räägib. Ta kargas kohe püsti ning hõõrus oma silmi ja siis ta märkas üpris iseäraliku mehikest kes kordas kogu aeg: „Ole nii hea, joonista mulle lammas.“ Lendur joonistaski lamba kuid kogu aeg oli midagi pildil valesti . Lõpuks aga joonistas ta kasti ja ütles: „See lammas on seal kasti sees.“. See, kellele ta selle pildi andis, oligi muinasjutu peategelane ehk siis väike prints. Väike prints elas asteroidil B612, mis on vaevu maja suurune. Seal oli kolm vulkaani, ahvileivapuud, mida tuli välja juurida, et nad planeeti lõhki ei ajaks ning roos, millesse väike prints armub. Kuid väike prints tahtis leida midagi paremat ning ta läks reisima. Esimesel astroidil kohtus ta kuningaga, kes uskus et on kõige ainuvalitseja ning tahtis et prints jääks talle alamaks. Teisel asteroidil kohtus ta uhkeldajaga, kes arvas, et ta on kõige ilusam

Kirjandus

2

odt

Väike prints

Väike prints Antoine de Saint-Exupery Raamatu "Väike prints" autor Antoine de Saint-Exupery oli prantsuse lendur, kes sai maalimakuulsaks aga kirjanikuna. Saint-Exupery sündis 29. juunil 1900 Prantsusmaal, Lyonis viielapselise pere kolmanda lapsena. 1921. aastal alustas ta oma sõjaväeteenistust, kus ta lenduriks õppis. Kuigi ta proovis mõned aastad Pariisis ka kontoritöös kätt, naases ta 1926. aastal siiski lennundusse. Olles esialgu postilennuki piloot ja hiljem Teises maailmasõjas teenides, sai temast üks selle ala pioneere.

Kirjandus

2

rtf

Väikse Printsi raamatu kokkuvõte

Asteroid B612 on väikese printsi koduplaneet ning loo käigus külastab ta veel kuut asteroidi ning lõpuks Maad. Loo teiseks peategelaseks on autori mina-tegelane, kes on Sahara kõrbes lennuõnnetusse sattunud. Teisteks tegelasteks on aga väikese printsi külastatavatel asteroididel elavad erinevad täiskasvanud inimesed, kellest igaüks on väikese printsi jaoks omal moel kummaline, väikese printsi roos tema koduplaneedil ning rebane, keda prints kõrbes kohtab. Väike prints elab asteroidil B612, mis on vaevu maja suurune. Seal on kolm vulkaani, ahvileivapuud, mida tuleb välja juurida, et nad planeeti lõhki ei ajaks ning roos, millesse väike prints armub. Tahtes leida midagi paremat, läheb ta reisima. Ta kohtub teistel planeetidel erinevate tegelastega. Ta kohtub kuningaga, kes usub end kõiki ja kõike valitsevat, ent nõuab oma alamatelt vaid seda, mis ka loomuliku asjade käigu puhul juhtuks. Ta kohtub uhkeldajaga,

Kirjandus

2

doc

Väike Prints kokkuvõte.

Väike Prints Jutt algab esimese peatükiga kus jutustaja, noore poisina, kasutab enda loovust, et joonistada pilte. Aga kui ta näitab neid pilte täiskasvanutele, nad põlgavad neid. Siis ta otsustab joonistamise üldse maha jätta ja kasvada suureks. Peale seda, ta otsustab hakata piloodiks, mis viimaks viib teda kukkumisele Sahara kõrbe, kus ta kohtub Väikese Printsiga. Kohtumisel küsib prints jutustajal joonistada lammas. Teadmata kuidas joonistada lammast, joonistab ta pildi mille ta oli eelnevalt joonistanud: boa madu elevandiga kõhus (pilt mille eelnevad vaatajad ajasid segi mütsiga). "Ei, ei!" teadvustab prints "Ma ei taha elevanti boa kõhus, mul on vaja lammast". Seejärel jutustaja joonistab paar pilti lammastest, mis prints kõik tagasi lükkab. Lõpuks ta joonistab kasti, selgitades et lammas on selle sees.

Kirjandus

20

docx

Antoine de Saint–Exupéry elu ja looming

hääle läbi edastab Exupéry oma mõtteid. N: „Sandarmile on omane laeva ehitades püüda merd likvideerida.“ – olla kõikvõimas; risti vastupidi tegemine; eesmärgi poole vahendeid valimata püüdlemine(Napoleon tahtis vallutada kogu Euroopat); tegude läbimõtlematus. „Väike prints“ –1943.a ilmunud allegooriline muinasjutt. Kajastab nii laste kui ka täiskasvanute jaoks üldinimlikke kõlbelisis arusaami. Sahara kõrbes kohtuvad lendur ja väike prints. Printsi maailma on ühteaegu lapsemeelne, kuid eetiliselt avar ja hingelisele puhastumisele kutsuv. Lendur saab sellest maailmast osa, sest temas on säilinud veel siirust ja muinasjutulise maailma mõistmise oskust. Mitte sugugi kõik täiskasvanud ei suuda seda võimet lapsepõlvest kaasa tuua ja hoida. Lendur on vastandlik. a) täiskasvanulik – talle on oluline lennuki parandamine, ei pööra Printsile selle ajal tähelepanu. Rääkis numbritest

Kirjandus

38

doc

Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega

Uinuv 7 H said hiilgavad sööginõud ja rubiinide ning teenantidega Kui 11 olid soovi öelnud, saabus 13. Kauni- kaunistatud kuldtoosi, milles olid puhtast kullast nuga- Kedervarred kokku koguda ja põletada. tar kahvel-lusikas Kogu õukond jäi koos O magama. 7. H peitis end eesriide varju, et viimasena oma soov Kibuvitsahekk lausuda Riiki sattus prints. Kedervarre omanikud langevad surmanuhtluse alla H võlus kogu õukonna magama, v.a kuninga-kuninganna Vana mees rääkis magavast O-st. Lossi ümber kasvas palju suuri ja väikeseid puid, Andis neiule suud. põldmarja- ja kibuvitsapõõsaid Elasid õnnelikult oma elupäevade Prints teisest suguvõsast sattus sinna jahile lõpuni.

Lastekirjandus

134

docx

Lugemispäevik

Illustreerinud Regina Lukk-Toompere Ahjualune on eesti rahvaluules pisike habemega mehike, kes elab põranda all. Ta võib tohutu palju toitu ühe hetkega ära süüa. Kui ahjualusele anda pisutki toitu maitsta, on kohe kogu roog ära söödud. Mõisahärra käskis kokka head sööki keeta. Seisis ka suur katel tulel, kus kes teab mitme talle liha sees varises. Kokk istus kolde ees ja õhutas tuld. Korraga tuleb ahju alt põranda seest väike mehike välja ja küsib: "Armas sõber, anna ka mulle natuke hüva rooga maitsta! Kõht mul tühi ja süda vesine nagu kalapüüdjal." "Ei tohi anda, vastas kokk, "isegi suur pere ootamas." "Anna tilgake leentki! palus väike mehike uuesti. 16 "Noh, võta siis peale," ütles kokk ja andis mehikesele kulbitäie leent kätte. Aga niipea kui kulp mehikese käes oli, sõi ta silmapilk terve paja tühjaks ja

Alusharidus

Kommentaarid (0)