................................................................................3 1. MIS ON HOLOKAUST?......................................................................................4 1.1 Holokausti mõiste............................................................................................4 1.2 Kronoloogia.....................................................................................................5 1.3 Antisemitism....................................................................................................6 1.4 Holokausti tekkimise põhjused........................................................................7 1.5 Nürnbergi seadused.........................................................................................8 1.6 ,,Juudiküsimuse lõpplahendus"........................................................................9
Eestis kajastavaid fotosid. Täname Eesti Vabariigi Valitsust ja ITFi töömahuka ettevõtmise – kogumiku koostamise ja väljaandmise rahastamise eest. Koostaja 5 Sisukord SUUNISEID HOLOKAUSTI KÄSITLEMISEKS KOOLIS 6 TEABETEKSTE Kronoloogia 12 I. Antisemitism ja holokaust maailmas 12 II. Juudid Eestis 14 Holokaust 16 Sõjakuriteod ja rahvusvaheline õigus 21 Euroopa juutide elu ja kultuur 25 Eesti ja holokaust 30 MÄLESTUSI HOLOKAUSTIST
SUURE-JAANI GÜMNAASIUM AJALUGU Sirelin Koval HOLOKAUSTIST referaat Suure-Jaani 2015 1. Holokaust 1.2. Eellugu Saksamaal Esimene maailmasõda lõppes 1918. aastal Saksamaa lüüasaamisega. Versailles` lepinguga sai Saksamaale määratud kõrged reparatsioonid. Järgneval aastal(1919) loodi Weimari Vabariik, kuid inimesed elasid vaesuses ning töötute arv küündis miljoniteni. Inflatsioon kasvas pidevalt ning 1923. aastaks oli raha oma väärtuse peaaegu kaotanud. Saksa rahvas oli langenud depressiooni.
Sissejuhatus Sõna "holokaust" pärineb vanakreeka keelest, kus holo tähendab "täiesti" ja kaustos "põlenud". Keskajal märgiti mitmes Euroopa rahvuskeeles selle sõnaga kas "tuleohvrit" või "täielikku hävingut" palju inimelusid nõudnud tuleõnnetuse korral. Teise maailmasõja järel lisandus kahele eelmainitud tähendusele kolmas sellega hakati märkima natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Kuna kõige enam represseeriti juute, tähendab holokaust paljudele juutide tagakiusamist ja hävitamist 1933 1945. astatel. Paljud tänapäeva inimesed ei tea mida holokaust tegelikult tähendab ja miks seda päeva tähistatakse. Mille poolest ta erineb teistest inimsusevastastest kuritegudest massimõrvadest, etnilisest puhastusest, genotsiidist? Ometi on neil olulised erinevused. Eelpoolmainitud kuriteod on alati olnud osalised, valikulised, kunagi ei ole tapetud kõiki. Holokaust on tot
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade osakond Autoremont AL-21 RASSISM Referaat Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2004 Sisukord Rasside liigitamine ............................................................
Esimene maailmasõda tõestas maailmale, kui suur oli industrialiseeritud riikide potensiaal efektiivselt ja massiliselt inimesi tappa. Natsipartei asutajaliikemte hulgas oli palju sõjaveterane, kes seda katastroofi omal nahal kogenud olid. Saksamaa lüüasaamine, milles süüdistati kohalikke juute (keda ei olnud palju), tekitas kättemaksuiha. Natside sõnul oli Saksamaa lunastus ja uuestisünd võimalik ainult rassibioloogia, eugeenika ja antisemitismi rakendamisel igapäevapoliitikas. Nende eesmärk oli luua rassiliselt puhas homogeenne ühiskond, kus tunnustataks loomulikke erinevusi inimeste vahel. Üheks selle avaldusvormiks oli 1935. aastal vastu võetud Nürnbergi seadused, mis pidid juudid täielkult ülejäänud ühiskonnast eraldama. Peatselt hakati neid seadusi rakendama ka mustlaste puhul. Kõiki kodanikuõigusi võisid nautida vaid " isikud, kelle soontes voolas saksa või sugulasrahvaste veri" Juutide ajalugu
Sissejuhatus 27. jaanuaril tähistatakse enamikes Euroopa riikides holokausti ohvrite mälestamispäeva. Samas ei tea paljud inimesed, mida holokaust tegelikult tähendab. Miks peab seda päeva tähistama? Mille poolest ta erineb teistest inimsusevastastest kuritegudest massimõrvadest, genotsiidist? Holokaust on totaalne, üleüldine häving, lõplik katastroof. Hukkamisele kuuluvad kõik, kaasa arvatud rinnalapsed. Holokaust on rängem kuritegu kui genotsiid. Seda rakendati ainult kahe rahva juutide ja mustlaste vastu. Paljud teised
Tallinna Arte Gümnaasium Holokaust Euroopas referaat Koostaja: Aiki Rattur 12T Tallinn 2021 2 Sissejuhatus Holokaust on üks inimajaloo süngemaid sündmuseid, mis tõi palju kannatust ja valu. Selle tagajärjed ulatuvad tänapäevani. See lõhestas inimkonda tohutult, eriti Saksamaal, kus Adolf Hitleri juhtimisel peaaegu, et hävitati muud rassid peale aaria. Kõige rohkem kiusati juute.
Kõik kommentaarid