50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
s6stramari
Õppematerjali autor
ANTIGEEN on immuunvastust esilekutsuv aine, mille toimel organism toodab antikehi. Antigeen võib-olla potentsiaalselt organismi kahjustav kehavõõras aine (nt valk) aga ka bakterid, viirused, mille sissetungimine organismi põhjustab spetsiifiliste, nende vastu suunatud antikehade tekke, samuti lümfotsüütide aktiivseks muutumise. Antigeenid võivad organismi tungida naha, limaskestade, hingamis- ja seedetrakti kaudu. ANTIKEHAD ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad) on kehavedelikes lahustuvad
lüütilisse tsüklisse. TRANSDUKTSIOON – geneetilise info ülekanne ühest bakterirakust teise mõõduka ehk tempereeritud ehk lüsogeense faagi vahendusel. TRANSFORMATSIOON – doonorbakterist keskkonda vabanenud DNA lõigu ülekanne retsipientrakku 1. Aktiiv –ja passiivtranspordi erinevused: Lihtne difusioon ehk passiivne transport – lahustunud ained ja CO 2 , O2 ning H2O sisenevad mikroobirakku kontsentratsioonigradiendi suunas. Rakus aine kontsentratsioon tarbimise tõttu väheneb. Enamasti eelneb sellele rakuväline ainete hüdrolüüs (nt disahhariididest tekivad monosahhariidid). Difusioon toimub läbi aspetsiifiliste poriinide. Siiski enamus toitaineid ei suuda rakumembraani läbida – membraan on efektiivne barjäär paljudele molekulidele bakteriraku homeostaasi säilitamiseks. Aktiivne transport – kasutatakse energiat; energiat on vaja selleks, et
Apoptoosi puhul toimub kogu DNA lagundamine, ei ole võimalus et viirus saaks edasi minna. Nekroosi puhul seda ei juhtu ja vabaneb selliseid markereid, mi käivitavad põletiku reaktsiooni. Apoptootiline rada on normaalse elutegevuse osa. Faktorid, mis apoptoosi reguleerivad. Caspaasid – olemuselt proteaasid Bcl faktorid – nii inhibeerivad kui toetavad lõpptulemus oleneb erinevtae faktorite taskaalust Oluline ka Fas faktor ja fas ligand Ühe konkreetse antikeha saamiseks hübriseeritakse kasvajarakk ja B lümfotsüüt ja saaba mahukalt antikehasid. Makrofaagides olevad toksilised ühendid. Slaid. Lümfiringe ei ole sümmeetriline, imetajatel paremas poolest pool pead ja üks käsi, osa rindkerest suundub ühte kohta ja ülejäänud kolmveernad organsimi teise kohta. Lümf liigub lümfisõlmedess tänu keha liikumisele, lihaste liikumisele, saab tänu klapikestele liikuda ainult südame suunas. Kudede vahel olev vedelik saab imbuda lümfisoontesse.
Erinevate „lahtrite” koerakud ekspresseerivad vastavaid adhesioonimolekulide ligande ja toodavad vastavaid kemokiine. Lokaalsetes „lahtrites” kontrollivad lümfotsüütide liikumisi koespetsiifilise adhesiooni ja kemokiinide mõjud. Sekretoorne IgA: Kuigi osa IgA (teda on umbes 3 g/l s.h. IgA1 80% ja IgA2 80%) antikehadest tehakse süsteemses immuunsüsteemis (see tähendab, et osaliselt luuüdis), valmib enamik siiski plasmarakkude poolt toodetuna lamina proprias. See antikeha transporditakse üle epiteliaalsete rakkude trakti luumenisse ehk valendikku spetialiseerunud mehhanismi abil: IgA subepiteliaalses lamina proprias seondub IgA polü-Ig retseptoritega ja transporditakse endosoomide kaudu luumeni ehk valendiku pinnale. Mitte vähem kui 3g transporditakse päevas gastrointestinaaltrakti, millest 1/3 läheb maksa ja sapi kaudu. See kaitseb mukoosseid pindu mikrobiaalse invasiooni eest. Sekretoorset IgAd leidub pisarates,
b) difuussed lümfoidsed koed, kus vastavad rakud ja antikehad talitlevad kaitsjatena. sIgA neutraliseerib sisse tungivad patogeenid – IgA-d sekreteerivateks plasmarakkudeks saavad B rakud muutuda nii T rakust sõltuval kui sõltumatul viisil. Dimeerne sIgA transporditakse läbi epiteeli ja vabastatakse luumenisse. Kuigi osa IgA antikehadest tehakse süsteemses immuunsüsteemis (see tähendab, et osaliselt luuüdis), valmib enamik siiski plasmarakkude poolt toodetuna lamina proprias. See antikeha transporditakse üle epiteliaalsete rakkude trakti luumenisse ehk valendikku spetsialiseerunud mehhanismi abil: IgA subepiteliaalses lamina proprias seondub IgA polü-Ig retseptoritega ja transporditakse endosoomide kaudu luumeni ehk valendiku pinnale. Sekretoorset IgAd leidub pisarates, süljes, rinnapiimas, kolostrumis jne. Tänu sellele, et teatud sekretoorne osake on seotud IgA antikehaga, väheneb proteolüütiliste ensüümide poolt degradatsiooni oht intestinaalses keskkonnas
kannavad ka T-lümfotsüüdid, mille pinnal on nakatatud rakke ära tundvad retseptorid. Veel üheks rakulise immuunsuse kandjaks on NK-rakud. T-lümfotsüüdid ja NK-rakud täiendavad üksteist: need nakatatud rakud, mis jäävad märkamatuks T-rakkude poolt, äratavad NK-rakkude tähelepanu, ja vastupidi. 6. Klonaalse selektsiooni hüpotees B-rakkude aktivatsioon ( T-rakud sama põhimõte); aktiveerimata rakud = naiivsed ja aktiveeritud =efektor- rakud. Antikeha sekretsioon ja samas ka mälurakkude teke Omandatud immunsuse põhimõiste, mis väidab, et omandatud immuunvastuse annavad iseseisvad antigeen-spetsiifilised lümfotsüüdid, mis on organismi enda suhtes tolerantsed. Seleteeritakse välja need rakud, mis ei reageeri organismi enese antigeenidega. Selektsiooni mitte läbinud lümfotsüüdid lähevad apoptoosi ja nad fagotsüteeritakse makrofaagide poolt. Positiivne selektsioon toimub tüünuse koores, negatiivne säsis
Toodavad tsütokiine. Dendriitrakud (DC) on parimad APC. DC esinevad erinevates kudedes: nahas, seedeelundite sisekestas. Funktsioon: ag esitlus Th rakkudele. DC rakud ei vaja eelnevat aktivatsiooni ag-ni esitlemiseks, nad ekspresseerivad MHCII pidevalt. Follikulaarsed dendriitrakud (FDC): FDC ei ekspresseeri oma pinnal MHC II- te, seega pole APC rakud ega esitle ag-ni Th-le. Lokaliseeruvad lümfisõlme folliikulites, mis on B-rakkude poolest rikkad. FDC ekspresseerivad kõrgel tasemel antikeha ja komplementi siduvaid retseptoreid ja seovad vabalt tsirkuleerivaid ag-Ab komplekse. FDC aktiveerivad B-rakke lümfisõlmedes. Follikulaarsed dendriitrakud (FDC) ja dendriitakud (DC) on vaatamata välisele sarnasusele täiesti erineva funktsiooniga rakud: FDC "hoiavad antigeeni (Ab-ag kompleksidena)" oma pinnal B- rakkudele, DC esitlevad (MHC-TCR interaktsioonis) antigeeni T rakkudele. NK rakud-5-10% lümfotsüütidest, suured, granuleeritud. Puudub TCR ja MHC klass I/II restriktsioon
: ainete transport läbi membraani· ioongradiendi tekitamine· signaalide vastuvõtt ja edasiandmine· vahendab tsütoskeleti kinnitumist membraanidele· võimaldab kontakte teiste rakkude ja ekstratsellulaarse maatriksiga 10. Kirjutage lahustunud ühendi elektrokeemilise potentsiaali võrrand ja milliseid suurusi võrrandi liikmed tähistavad. Millistes ühikutes elektrokeemilist potentsiaali mõõdetakse.: Aine (elektro)keemiline potentsiaal = o + 2.3 RT log a + zFE o - aine standartne (elektro)keemiline potentsiaal; a - aine kontsentratsioon (aktiivsus); E - aine elektriline potentsiaal; R - gaasikonstant (8.3 J mool-1 K-1); F - Faraday konstant (96 kJ V-1 mool-1); z - aine osakese laeng (valents) 11. Defineerige membraanipotentsiaal, millistes ühikutes mõõdetakse. Membraanipotentsiaal on põhjustatud ainete elektrokeemiliste potentsiaalide erinevusest (katioonide ja anioonide kontsentratsioonide erinevusest) rakus ja rakuvälises ruumis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid