...................................................................................8 6.3. Jõued........................................................................................................................8 6.4. Taimkate...................................................................................................................8 6.5. Maavarad..................................................................................................................8 7. Olümpiamängud.............................................................................................................9 8. Teater............................................................................................................................10 9. Kasutatud materjal........................................................................................................11 1. Sissejuhatus Käesoleva referaadi teemaks on Kreeka
2. Sissejuhatus Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia") ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. 3. Vana-Kreeka müüt Jumalate valitseja Zeusi kõrvu jõudsid kuuldused, et inimesed on hukka läinud ega kohku tagasi mitte millegi ees. Ta otsustas maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi. Selgus, et asi on veel hullemgi, kui ta arvas.
Antiikaja olümpiamängud Mitmesuguseid jõu ja osavusvõistlusi korraldati VanaKreekas juba enne olümpiamänge. Esimest korda peeti antiikolümpiamängud a. 776 e. m. a. ja sellest ajast alates toimusid nad korrapäraselt. Olümpiamängud olid VanaKreekas ülemaalised pidustused, mida korraldati iga 4 aasta (1417 päeva) järel peajumal Zeusi auks. 4aastane ajavahemik moodustas olümpiaadi. Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. Ent ajaloolased väidavad, et võistlustel osutatud tugevuse, osavuse ja kiiruse järgi otsustati ühtlasi Kreeka riikide sõjalise tugevuse üle. Olümpiamängudest tohtisid osa võtta ainult vabad kreeklased, orje võistlema ei lubatud. Võistlustes osaleda soovijaile, kes olid 10--12 kuud järjekindlalt harjutanud, korraldati katsed. Need, kelle ettevalmistust ei peetud küllaldaseks, kõrvaldati. Ülejäänuid treenisid mängude kohtunikud ise veel kuu aega
Sisukord Sisukord 2 1. Olümpiamängud: kuidas see oli? 3 2. Olümpiamängude teke: müüdid ja legendid 4 3. Olümpia lõpp 8 Kasutatud kirjandus 10 Lisad 11 · Lisa 1. Kronoloogia 11 · Lisa 2. Ebaõnn antiikolümpiamängudel 15 1. Olümpiamängud: kuidas see oli
osalejatest, võistlusaladest ning harjutus- ja võistluspaikadest. Lisaks on kirjeldatud veel võistlusteks valmistumist, antiikolümpiamängude sünnilugusid ning välja on toodud ka vanakreeka mütoloogiast tuntud peajumal Zeus ning tema seos olümpiamängudega. 3 ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUDEST ÜLDISELT Olümpiamängud said oma alguse Vana-Kreekast, kus neid korraldati igal neljandal aastal peajumal Zeusi auks. Antiikolümpiamängud toimusid Peloponnesose poolsaarel Alpheiose jõe orus pühas paigas Olümpias. Esimesed meie ajani säilinud teated olümpiamängudest on pärit 776. a e. Kr. Arvatakse, et just siis toimusid ka esimesed olümpiamängud. Olümpiamängud toimusid algul ühe, hiljem juba viis päeva. Viimase päeva lõpus autasustati kõiki võitjaid. 1169 aasta jooksul 293 korral toimuda jõudnud antiikolümpiamängud andsid maailmale 4237
.....................................................................................................................................6 2 Sissejuhatus Olümpiaprintsiip on "Tähtis pole mitte võit, vaid osavõtt". Tõenäoliselt pärineb see algupäraselt Vana-Rooma luuletaja Ovidiuse teosest "Metamorphoses". Valisin referaadi teemaks Vana-Kreeka Olümpiamängud. Tundsin huvi selle vastu, kui kauge aja tagant pärinevad tänapäeva Olümpiamängud, milline on Vana-Kreeka Olümpiamängude ajalooline taust ja kuidas neid korraldati. Olümpiamängude ajaloost Antiik-Kreeka omapärasemaks ja kõrgemaks saavutuseks olid olümpiamängud, mille ideed avaldavad suurt mõju ka tänapäeva spordiliikumisele. Mänge peeti Zeusi auks. Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul
4.9. OLÜMPIAMÄNGUD 4.9.1. MÄNGUDE AJALOOST Antiik-Kreeka kultuuri omapärasemaks ja kõrgemaks saavutuseks olid olümpiamängud, mille ideed avaldavad suurt mõju ka tänapäeva spordiliikumisele. 1169 aasta vältel toimusid Olümpias iga 4 aasta järel (kokku 291 korral) pidulikud spordivõistlused, mis võeti Kreeka ajaarvamise aluseks. Olümpia paiknes Peloponnesose poolsaare lääneosas Elise maakonnas Alpheiose jõe avaras orus, umbes 20 km kaugusel merest. Spordimänge korraldati ka mujal Kreekas: Delfis Püütiamängud (võitjat autasustati loorberipärjaga), Korintoses Korintose mängud (õlipuuoks), kuid kusagil ei saavutanud nad sellist tähendust kui Olümpias, kus võitjad krooniti õlipuuokstest pärjaga. Esimesed olümpiamängud toimusid 776. aastal e.m.a. kuid juba varem
Kuidas kajastub muistete kreeklaste maailmapilt olümpiamängude pidamises? Kreeklased uskusid, et kui jumalatel on hea tuju, hoolitsevad nad selle eest, et ka inimestel hästi läheks. Jumalate meeleheaks korraldati muusika-, poeesia-, draama- ja spordivõistlusi. Suurimad ülekreekalised pidustused olid Olümpiamängud. Viiepäevaseid olümpiamänge Zeusi auks korraldati iga nelja aasta järel augustis ajavahemikus 776 e.K.r - 393 AD. Spordivõistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid. Võisteldi erineva pikkusega jooksudes. Kõige tähtsamaks peeti kõige lühemat. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõitlus ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Poisid võistlesid omaette vanuseklassis.
Kõik kommentaarid