Antiikkirjandus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Antiikkirjanduse kokkuvõte, kirjanikud ja põhimõisted.

Antiikkirjandus Antiik ­ (ladina k) ,,vana", ,,muistne". Müüt ­ (kreeka mythos ,,lugu") müüdid on lood jumalatest ja kangelastest, selgitavad miks ja kuidas elu käib (tänapäeval teeb seda teadus). Müütides on palju arhetüüpset (igavest). Müüt Persephonest selgitab aastaaegade vaheldumist. (Demeter ­ teraviljajumalanna). Persephones viibib sügisel ja talvel Hadese riigis, kuid kevadel ning suvel maa peal. Ta ema Demeter on rõõmus. Müüdid selgitavad inimese loomust. Kuningas Midas (ahnust mõistetakse hukka) ­ Ahne kuningas soovis saada väga rikkaks, kõik mida ta puudutas muutus kullaks. (leib jne) Lugu Daidalosest ja Ikarosest. (isa ja poeg) ­ Isa keelust hoolimata lendab Ikaros uljalt kõrgustesse ja hukkub, sest päike sulatab tiibade vaha. (Nooruse mõtlematus ja mõõdutundetus võib hukutada) Zeus (Jupiter) - peajumal Õed ­ vennad Posei

Kirjandus

24

docx

Vana-Kreeka Antiikkirjandus

2 Antiikkirjandus · Antiikirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Rooma kirjandust(8 saj eKr ­ 6 saj pKr) · Antiikne ­ (antiquus) = vana, muistne · Termin ,,antiik" on pärit 18 sajandist Vanakreeka kirjandus · Kreeka kirjandus on Euroopas vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus · Vanakreeka kirjanduse zanrid on saanud eeskujuks hilisematele kirjandustele(tragöödia, komöödia) · Tänapäevaks on säilinud vähe Vanakreeka kirjandust(nt Sophoklese 123st näidendist on tänapäevaks säilinud 7): papüürus kõdunes Euroopa tingimustes, ühiskondlikud katastroofid(Aleksandria raamatukogu põleng), 4 saj pKr saavutas ristiusk võidu paganluse üle (hävitati mittemeelepärased teosed) · Vanakreeka kirjandusloo ajajärgud: o Arhailine ajajärk ­ varane kreeka kirjandus (8 ­ 6 saj eKr) ­ Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" o Atika ajajärk ­ klassikaline kreeka kirja

Kirjandus

18

docx

kirjandus 2020 talv

1. Titaanid ja 12 suurt olümplast - Zeus, Hera, Poseidon, Pallas Athena, Artemis, Aphrodite, Hermes, Ares, Hephaistos, Hestia. Teada ka nende Roomas kasutusel olnud nimed. Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos – jõgi ümber maa, Tethys – Okeanose naine, Hyperion – päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne – mälu, Themis – õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jumalad elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) – vennad 2. Hestia (Vesta) – kolme esimese õde 3. Hera (Juno) – Zeusi naine 4. Ares (Mars) – Zeusi + Hera poeg 5. Athena (Minerva) ja Apollon (

Kategoriseerimata

4

doc

Antiikkirjanduse kokkuvõte

Antiikkirjandus 1. Seitse maailmaimet: *Giza püramiidid *Halikarnassose Mauseoleum *Aleksandria tuletorn *Zeusi kuju *Artemise tempel *Rhodose koloss (Heliose kuju) *Babüloni rippaiad 2. Kreeka jumalad: *Zeus ­ taeva-ja äikesejumal *Hera ­ abielu kaitsja *Poseidon ­ merejumal *Hades ­ allmaailma ja surnuteriigi valitseja *Demeter ­ musta mulla jumalanna, põllutööde kaitsja *Ares ­ sõjajumal *Hephaistos ­ tulejumal, lonkur, sepp *Athena ­ sõja-ja tarkusejumalanna *Apollon ­ valgusejumal, luule ja muusika eestseisja *Artemis ­ jahujumalanna *Aphrodite ­ ilu-, armastuse- ja viljakusejumalanna *Dionysos ­ veini-ja sigivusjumal *Helois ­ päikesejumal *Hestia ­ kodukoldejumalanna *Hermes ­ Zeusi käskjalg 3. ,,Iliase" ja ,,Odüsseia

Kirjandus

5

doc

Mütoloogia tegelased

Kursusetöö Mütoloogia tegelased Achilleus ­ vana-kreeka kangelane. Thetise ja Peleuse poeg. Võitles Trooja vastu. Võitmatu sõdalane. Tappis Hektori. Adonis ­ Igal aastal uuenev iginoor vegetatsioonijumal. Adonis hukkus jahil metssea rünnaku tagajärjel, tema verest lasi Aphrodite tärgata anemoonide Agamemnon ­ Mükeene kuningas, osales sõjakäigus Trooja vastu. Kreeka ägede ülemjuht. Ohverdas oma tütre, et laevad saaksid Trooja poole sõdima. Aias ­ Kangelane. Mees kes võitles odysseusega kõige vaprama mehe tiitli eest Aigeus ­ Ateena kuningas. Amatsioonid ­ Harmonia ja Arese tütred. Sõjakad naised. Andromeda ­ Meeste valitsejanna. Aethiopia kuninga Kepheuse ja Kassiopeia tütar. Tõsteti pärats surma tähena taevasse. Aphrodite ­ Armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Zeusi tütar, kes sündis merevahust. Apollon ­ Zeusi ja Leto poeg, Artemise kaksikvend. Valguse, ennustuskunsti

Kirjandus

14

doc

Antiikkirjanduse KT küsimused

 Antiigi mõiste, ajalised piirid. Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr. Antiikaja kokkuleppeliseks alguseks peetakse Homerose eeposte loomist (9. sajandi lõpp või 8. sajand eKr) või esimeste antiikolümpiamängude toimumist 776 eKr. Antiikaja viimane periood oli hilisantiik (300–600 pKr) ja sellele järgnes varakeskaeg. Antiik tuleb sõnast antiquus, mis tähendab vana, iidne.  Vana-Kreeka jumalad. Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal (Välgunooled) Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna (Diadeem) Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal (Kolmhark) Hades (rooma mütoloogias Pluto) – Zeusi vend, allmaailmajumal (joomissarv) Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna Ares (ro

Kirjandus

17

doc

Trooja Sõda

TROOJA SÕDA (u 1200 aastat eKr) PARIS ANNAB KULDÕUNA APHRODITELE Peter Paul Rubens. Parise kohtumõistmine. Õli lõuendil. Rahvusgalerii, London. Euroopa kirjanduse isaks peetakse kreeka kangelaseeposte Ilias1 ja Odüsseia2 legendaarset autorit Homerost. Arvatavasti elas Homeros 8. saj. eKr. Keegi ei tea täpselt tema sünniaega ja -kohta. Teda kujutleti pimeda raugana. Ebaselge on ka kahe eepose üleskirjutamine. Arvestades eeposte kunstipärast ülesehitust, peetakse tõenäoliseks, et Homeros võis tunda ja kasutada kirja. Tõepärasem on, et Homeros teadis Trooja sõjaga seotud lugusid peast ning kandis neid ette suusõnaliselt. Arvatakse ka, et Homeros on vaid Iliase looja ning et Odüsseia on hiljem kirja pannud tundmatu autor, kuid see on vaid oletus. Eeposte praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. saj. eKr, seega pärast Homerose surma. Kõik laulud (kummaski eeposes on 24 laulu e. peatükki) on kirja pandud heksam

Ajalugu

2

doc

Antiikkirjandus

Antiikkirjandus- Kreeka ja Rooma ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandus(loodud 8.saj eKr-5.saj pKr), need 2 olid lähedaselt nii ajaliselt kui ka tüübilt ning ka neid sünnitanud ühiskond oli sarnane. antiikkirjanduse aluseks on olnud rahva suulise loomingu liigid (müüdid,loitsud, laulud, vanasõnad jne) Rapsoodid- rändlaulikud, kes ei laulnud, vaid deklameerisid värsse. Aoidid-kutselised laulikud, nad olid laulude loojad, kes esitasid oma laule lüüra saatel. Homeros-pime laulik, kes lõi ,,Iliase" ja ,,Odüsseia". Eeposte aluseks on muistendid kreeka hõimude sõjakäigust VäikeAasia rannikul asunud Trooja e. Ilioni linna vastu u. aastal 1000eKr. Sõja põhjustas jumalate tüli. Kreeklaste(ahhailaste) tähtsamad sangarid: achilleus, diomedes, aias, odysseus Jumalad: Hera, Athena,Poseidon(mere), Hermes(jumalate käskjalg),Hepaistos(sepp) Roomlaste(troojalaste) tähtsamad sangarid: kuningas Priamos, vägesid juhatas ta poeg Hektor, tuntuim veel Aineias ja osav ambu

Kirjandus

Kommentaarid (0)