Antiikaja templite erinevused (0)

Sarnased õppematerjalid

4

odt

Antiikaja templite erinevused

Antiikaja templite erinevused Klassikasel ajajärgul toimusid Kreekas kõige suurejoonelisemad ehitustööd. Tähtsaim ala oli templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse ehk akropolidele. Iga tempel oli pühendatud jumalatele, kelle kuju oli templi sees. Kuju juures võisid käia ainult preestrid. Igast küljest ümbritsesid templit sambad, ühes või kahes reas. Templit kattis kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala, mida kaunistasid skulptuurid ja reljeefid. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb baasiks, tüveks ja kapiteeliks. Eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria stiilis on lihtne tugev sammas ilma baasita. Samba tüves on kaetud püstiste vagudega. Kapiteeliks kaks plaati - alumine ümmargune, ülemine nelinurkne. Friisil vaheldumisi reljeefid ja püstvaod. Joonia siitilis on sammas saledam ja kõrgem. Toetub ümmargusele baasile. Kapiteeli ülaosas on

Kultuur

9

docx

Vana-Kreeka arhitektuur

metallklambrite abil. Seepärast koosneb tempelgi põhiliselt kaht liiki osadest ­ kandvatest ja kantavatest osadest. (Remmel, 1989) Tõsiasi on see, et kunst oli pidevas muutumises nii Vana-Kreekas ja on seda ka tänapäeval. Selle tõttu arenesid erinevad ehitusdetailid Vana-Kreeka arhitektuuris järk-järgult arhailisest järgust hellenismini. Lisaks olemas olevatele 3 ehitusstiilile tekkisid mitmesugused stiilide segud. Minu töö eesmärgiks on tuua välja templite ülesehitus, arhitektuuri 3 ehitusstiili ja kirjeldada kreeka ehituskunstipärleid­ Parthenoni ja Erechtheioni.  1. Templid ja nende ülesehitus Nagu paljudel teistel vanaaja rahvastel, nii oli ka kreeklastel arhitektuuriala tähtsaim ala templiehitus. Kreeka templid erinesid Idamaade omadest selle poolest, et nad olid mitte ainult pühamud, vaid ka ühiskondliku elu keskused. Templid ehitati kõrgematele aladele, sest arvati, et nii on nad Olümpose jumalatele lähemal

Kunstiajalugu

3

doc

Vana- Kreeka ja Vana- Rooma ehituskunst: sarnasused ja eripärad stilistiliselt ja ehitustehniliselt.

esialgu ainult interjöörides. Väliselt sarnaneb ta joonia sambaga, on sellest aga veelgi saledam ja sihvakam. Korintose samba karikakujuline kapiteel moodustub lopsakatest akantuselehtedest ja lilleõitest. Friisi muutub peaaegu olematuks ja asemele tekib hammaslõige. Roomlased kasutasid oma ehitustes meelsasti sambaid, tegelikult aga välistasid samba konstruktiivse rolli, see oli eeskätt dekoratsioon. Siin ilmnesid ka erinevused kreeklastega, kui kreeklastel oli nii hoone kui ka selle dekoratiivne kaunistus ühest ja samast materjalist, siis roomlased ehitasid oma hooned hoopis teistest materjalidest, kulutades marmorit ainult dekoratiivses osas. Iseloomulik oli ka mitut stiili sammaste kasutamine ühe ehituse interjööris, siingi kindla korra kohaselt: alumine dooria, teine joonia, kolmas korintose stiilis. Pool ja kolmveerandsambad olid levinud Kreekaski, Roomas aga lisandub neile veel pilaster

Ajalugu

22

odt

Illustreeritud antiigisõnavara – terminid ja pildid

(dooria, joonia, korintose) vahel tehakse vahet eelkõige sambakapiteelide erinevuse kaudu, kuid tegelikult kaasnes iga stiiliga veel terve rida veel olulisemaid, kuid vähem silmatorkavaid erinevusi. Order määrab täpselt ehitise mõõdud ja üksikosade suhte, ka sammaste arvu. Kreeka templi juures oli olulisim selle kaunis ja korrapärane välisilme ning igati paigas proportsioonid. Seest olid templid valgustamata - valgus tuli ainult läbi ukse, aknaid ei olnud. Hiljem hakati suuremate templite katustesse valguse läbipääsuks ka avasid rajama. Kreeka templi pearuumiks oli cella, kus asus selle jumala kuju, kellele tempel pühendatud oli. Kreeklaste uskumuse kohaselt elas jumal templis ja teda ei võinud seal segada. Altar asus aga templi ees ning pühasid riitusi ja ohverdamisi toimetati väljas. Joonisel on kujutatud enamik kreeka templite põhitüüpe. (Näitlikku pildimaterjali kreeka templitest vaata mõistete dooria, joonia, korintose order all)

Antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis

1

odt

Vana-Kreeka templid ja stiilid

Vana-Kreeka templid Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse- linnade akropolidele (akropol - linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus), astmeliselt tõusvatele alustele. Iga tempel oli püstitatud kindlale jumalale , kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Selle kuju juures said käia ainult preestrid. Templi ehitamisel kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest kas ühes või kahes reas. Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala-frontoon, mis kaunistati figuuride ja reljeefidega. Katuse serva all olevat talastiku osa nimetatakse friisiksiks. Ka friis oli sageli kaetud reljeefidega. Sammason kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb järgmiselt:baase. alumine osa, tüvese. keskmine osa,kapiteele.ülemine osa. Samba arhitektuuris eristatakse kolme

Kunstiajalugu

22

pptx

Kreeka templid

KREEKA TEMPLID Toila Gümnaas iu m And re as As t ok & Fred - Ge org Pää ro Tempel • Ladina sõnast templum • Sakraalehitis ehk pühakoda • Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus Kuhu ehitati? • Kõrgematesse kohtadesse • Linnade akropolidele astmeliselt tõusvatele alustele • Akropol- linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus • Iga tempel püstitai kindlale jumalale • Jumala kuju asus templi sees akendeta ruumis • Selle kuju juures said käia vaid preestrid • Ateena akropol Kuidas ehitati? • Kehtisid kindlad reeglid • Kindlaks olid määratud: 1. Mõõdud 2. Üksikosade suhted 3. Sammaste arv •.Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest •.Ühes või kahes reas •.Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus Sammas • Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail • Sammas jaguneb järgmiselt: 1. Baas e. alumine osa 2. Tüves e. keskmine osa 3. Kapiteel e. ülemine osa •.Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili: 1.

Kultuur ja elukeskkond

2

docx

Antiik aeg

Kui Napoleon Waterloo lahingu kaotas ja Santa Helena saarele pagendati, kadus selle triumfikaare vastu huvi täiesti. 1836. a. ehitati see siiski valmis. 4. Madeleine`i kirik  Arhitektuur võttis antiigist üle seal valitsenud reeglid nagu sümmeetria ja harmoonia. Olulisimaks elemendiks sai sammaste kasutamine valitsus- ja ühiskondlike hoonete juures aga ka tavalistel elumajadel. Täiesti kreeka templite jäljendamine oli siiski erandlik. Üks selline on Madeleine`i kirik Pariisis. Juugend: 5. Antoni Gaudi  Ühte ehtsat juugendlikku hoonet iseloomustab dünaamilisus: ettepoole kumerduvad või eenduvad hooneosad, kasutatud on erinevat värvi materjale. Igasugused fantastilised reljeefid ja ornamendid tekitavad valgustatuna põnevaid varje. Ülemised akna- ja uksenurgad on ümarad ja sageli looklevate raamistustega. Hooned koosnevad seest eri

Kunstiajalugu

3

docx

Vana-Kreeka Arhitektuur

Templitüüp oli välja kasvanud megaronist, egeuse ajajärgu elumajast, alles IX-VIII saj. hakkasid Spartas tekkima elumajast erinevad templid, mis levisid teistesse polistesse VII saj. Sarnasus megaroniga säilib templi siseruumide üldises plaanis- templihoone kaetakse 2 poolega murdkatusega ja ümbritsetakse igast küljest sammaskäiguga ­ peripteer (`ümberringi sulgedega kaunistatud'). Hoone saab majesteetliku ilme ja eristub teravalt elumajadest. Ehitusmaterjalideks Kreeka templite juures oli olnud peamiselt puit, millel olid kiviga võrreldes teatavad eelised - eelkõige oli see kergemini töödeldav. Varastes templites olid sambad ja katus mõlemad valmistatud puidust. Et hoida puitu mädanemast, pandi iga samba alla lapik kivi. Et sammas katuse raskust taluks, pandi samasugune kivi ka iga samba ülemisse otsa. Peagi asendati puit liiva- või lubjakiviga, mis muutis ehitised suurejoonelisemateks ning vastupidavamateks. Kivist templeid hakati ehitama 7. saj eKr

Kunstiajalugu

Kommentaarid (0)