Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Antiikaja demokraatia (0)

1 Hindamata
Punktid
Antiikaja demokraatia #1 Antiikaja demokraatia #2 Antiikaja demokraatia #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mamzy Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
32
doc

Demokraatia

DEMOKRAATIA Referaat SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on tuua lugejateni demokraatia olemus. Saame aimu selle kujunemisest antiikajast tänapäevani välja. Demokraatia all mõistame rahvavalitsust. See tähendab, et riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Aktiivne inimene kui elujõulise kogukonna kõige olulisem lüli määrab meie ühiskonna tugevuse. Kodanikul peab olema võimalus oma riigi asjades kaasa rääkida ja omaenda tulevikku kavandada. Mõisteid "vabadus" ja "demokraatia" kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid see ei ole õige. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus. Kõik demokraatlikud riigid on süsteemid,

Ühiskond
thumbnail
11
doc

Antiikaja kirjandus

Kirjandus Mõisted o Retoorika ­ kõnekunst o Heksameeter ­ o Koinee ­ ühine Kreeka kirjakeel, mis tekib umbes 4.saj eKr o Kanooniline tekst ­ rangelt vormidele vastavad o Poeetiline tekst ­ neid saab/võib tõlgendada o Mimesis ­ kunsti olemise tuum, looduse jäljendamine kunstis o Katarsis ­ puhastumine esteetilise elamuse läbi, tunnete õilistamine o Tragöödia ­ kurbmäng o Eepos ­ ulatusliku sisuga jutustav teos, värsimõõdus ja aluseks on sündmus rahva elus o Filosoofia ­ o Arhitekst ­ tekst, millesthilisemate tekstide loojad eeskuju võtavad, mille motiive kasutatakse o Eleegia ­ mis tahes sisuga luuletus eleegilistes distihhonides (heksameeter + pentameeter), kurvatooniline luuletus o Maailmakirjandus ­ eri rahvuskirjanduste väärtuslikem osa, mida tunnustatakse kogu maailmas o Müüt ­ vanade rahvaste muitend, mis edastab rahva hulgas levinud traditsioonilis

Kirjandus
thumbnail
17
doc

Demokraatia ja totalitaarne režiim

õigusabi, õigus täiskasvanuna kandideerida ükskõik millisele ametipostile riigi, linna või valla juhtimisel, õigus avaldada oma mõtteid suuliselt või kirjalikult, õigus vanaduspensionile jt.). Samuti on Eestis kõik inimesed võrdsed sõltumatu kohtuvõimu ees. Kui keegi meist rikub seadust, tuleb tal selle eest ka ise vastutada, sest seadus on kõigi kodanike jaoks ühesugune. Kõik need demokraatia hüved tunduvad meile loomulikud. Me ei mõtlegi, et alles paar sajandit tagasi see nii ei olnud. Euroopa demokraatia on väga noor, see sündis umbes 200 aastat tagasi Suure Prantsuse revolutsiooni käigus. Sõna revolutsioon on eestipäraselt pööre. (Algselt pärineb see sõna ladina keelest, kuid meie keelde on see sõna tulnud prantsuse keele kaudu.) Ajaloos on ikka ühel või teisel maal toimunud revolutsioone, mis on mõjutanud nende rahvaste käekäiku

Ajalugu
thumbnail
52
doc

Vana-Kreeka

KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad peast torgata, siis oleks se

Ajalugu
thumbnail
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Daaklased – praeguse Rumeenia piirides üle Doonau jõe paiknenud Daakia riigi elanikud. Alles 2.saj eKr ühinesid daaklaste hõimud riikideks. Daaklased olid väga suureks ohuks Roomale ning seetõttu purustas keiser Traianus daaklaste väe ning Daakiast sai Rooma provints. Demokraatia – (kreeka keeles „demos” = rahvas, „kratos” = võim) on ühiskonna ja riigi valitsemise vorm, kus riiki juhivad rahva valitud saadikud. Tuntuim varasem demokraatia oli Ateena demokraatia; seal ei valinud inimesed endale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt või vastu. Tänapäevase demokraatia tunnused on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Dialoog – ehk kahekõne (kr. k dialogos „vestlus“) on kahe isiku omavaheline vestlus. Dialoogi all võidakse mõista ka vanakreeka kuulsa filosoofi Platoni teoseid, kus tegelased

Ajalugu
thumbnail
28
pdf

Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile

KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsi

Ajalugu
thumbnail
28
pdf

Kreeka ja hellenism

KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsi

Ajalugu
thumbnail
15
doc

Vana-Kreeka ajaloo periodiseering

Aasia), Sürakuusa(Itaalia) ). Seadused. Sparta ­karm sisekord. Võimsaim linnriik Kreekas. Ateena- Solon 594. a eKr mõõdukas riigikord, aristokraatide võimu lõpp. 507 eKr demokraatia. Klassikaline periood Pindarose ja Aischylose loomeperiood. 500-338 a eKr Sparta ja Ateena esiletõus. Sophoklese tegevusaeg. Sokratese tegevusaeg. Platoni tegevusaeg. Aristotelese tegevusaeg.

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun