Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Antiik-Kreeka peegeldused tänapäeva maailmas (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Antiik-Kreeka peegeldused tänapäeva maailmas
Aili-Maarja Mäeniit
Vabad kunstid I kursus
Eesti Kunstiakadeemia , 2010
Sissejuhatus
Kreeka – maa, mis on tutvustanud maailmale kaost, draamat, tragöödiat ja demokraatiat.
Iga vana kivi taga on Lugu, antiikmaailma inimesed, nende mõtted, unistused ja soovid.
Maailmas on vähe paiku, mis suudaksid Kreeka rikka ja vahelduva kunsti- ja kultuuripärandiga võistelda. Kreekas võib näha 200 000 aasta vanuseid arheoloogilisi leide, mükeene- ja dooria aegseid varemed, mis on  pärit ajast 7.-6. saj eKr).
Ateena sümbol on lüli, mis ühendab võimsat antiiktsivilisatsiooni
Vasakule Paremale
Antiik-Kreeka peegeldused tänapäeva maailmas #1 Antiik-Kreeka peegeldused tänapäeva maailmas #2 Antiik-Kreeka peegeldused tänapäeva maailmas #3 Antiik-Kreeka peegeldused tänapäeva maailmas #4 Antiik-Kreeka peegeldused tänapäeva maailmas #5 Antiik-Kreeka peegeldused tänapäeva maailmas #6 Antiik-Kreeka peegeldused tänapäeva maailmas #7
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ailim Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
20
doc

Vana-Kreeka

Mükeene kultuur. Kreeklased õppisid kreetalastelt niimõndagi ja seega nimetatakse kreeta ja kreeklaste kultuuri Kreeta-Mükeene preioodiks. Hiljem nimetasid kreeklased oma esivanemaid ahhailasteks. Nende losse ümbritsesid kivimüürid. Hilisemad kreeklased nimetaisd neid kükloopilisteks müürideks. Mükeene kindlusesse viis kuulus Lõvivärav. Kindlustes olid ammuste valitsejate hauad. Neis haudades oli kalleid nõusid, ehteid ja relvi. Ka ahhailased tuntsid kirja ja seda suudavad ka tänapäeva teadlased ka lugeda. Ahhailased vallutasid kreeta ja teisedki Egeuse mere saared. Mükeene lõvivärav. Tume ajajärk Aega pärast Mükeene kultuuri hiigelaega nimetatakse tumedaks ajajärguks.kreekas polnud enam riike ja lossid olid maatasa tehtud ning isegi kiri ununes. Tumedal ajajärgul võeti pronksi asemel kasutusele raud. Kreeka müüdid. Hellenite müüdid rääkisid lugusid ammustest aegadest, jumalatest ja vanal ajal elanud inimestest ja nende tegudest

Ajalugu
thumbnail
15
docx

VANA EGIPTUS JA VANA KREEKA

kõrgemat ühiskondlikku positsiooni. Kirjaoskus oli Egiptuses vaieldamatu privileeg, mis sai osaks väga vähestele. teadus Egiptuses ei kujunenud teoreetilist teadust selle tänapäevases tähenduses. Egiptuse teadus oli eeskätt praktikas kasulike õpetuste ja näpunäidete kogum. Egiptlased tõlgendasid ja mõtestasid üldist maailmakorraldust usu alusel ning huvi loodusteaduslike probleemide vastu ei mõjutanud nende üldist maailmapilti kuigi oluliselt. Esimese rahvana maailmas võtsid egiptlased kasutusele üsna täpse päikesekalendri, mis jagas aasta 12-ks 30-päevaseks kuuks, millele lisati 5 ülejäänud päeva. Arvatavasti kõige silmapaistvamad olid egiptlaste teadmised- oskused arstiteaduses. Egiptlased olid osavad kirurgid, nad oskasid panna diagnoose ja määrata kohast ravi. Ka osati valmistada paljusid ravimeid. kirjandus Suur osa Egiptuse kirjandusteostest on otseselt seotud religiooniga: hümnid (ülistuslaulud) jumalaile, püramiidiraamatud jms

Ajalugu
thumbnail
17
odt

Antiikteater

Kaasaegse teatri alget võib leida ditürambis (ehk unisoonses hümnis), mida viljakus- ja veinijumal Dionysose altari ümber laulis 50- meheline koor, viis meest igast Atika kümnest hõimust. Kreekasse levis Dionysose kultus Lähis- Idast. Lihtsa jumalakummardamise arenemine täismõõtmeliseks kreeka tragöödiaks, nagu seda tunneme antiiksest Ateenast,pidi olema aeglane ja erinevaid etappe pole võimalik täpselt fikseerida. 3 Antiikteater Antiik-Kreeka põhiperioode on 5: Kreeta-Mükeene periood, tume-, arhailine-, klassikaline ajajärk ja hellenismiperiood. Seega loetakse Antiik-Kreeka ajastu alguseks umbes 2000 aastat eKr, kui algas Kreeta-Mükeene periood. On teada, et Antiik-Kreekat iseloomustavad rikkalik kultuur ja väärikad traditsioonid. Mis on aga täpsemalt see, mis teeb selle perioodi nii eriliseks? Kindlasti on üheks tähtsamaks komponendiks selles ühiskonnas Vana-Kreeka õpetlaste filosoofia. Kuid miks just filosoofia

Teatriajalugu
thumbnail
22
doc

Nimetu

Rahvastikust moodustavad kreeklased 98%, riigi äärealadel elab makedoonlasi,türklasi,albaanlasi ja bulgaarlasi. Kreeka pealinnas, Ateenas, elab umbes üks kolmandik Kreeka rahvastikust. 14 Kreeka madala elatustaseme ja suure tööpuuduse tõttu rändas aasakümneid rohkesti inimesi välja. Alates 1970.a-te keskpaigast on siseolud tasakaalustunud ning ülekaalu on saavutanud sisseränne. Mujal maailmas elab palju kreeklasi: 2,6- 5,6 miljonit, enim on uueks kodumaaks USA, Austraalia, Saksamaa,Küpros,Kanada,Venemaa ja Türgi. Kreeklased on elanud Kreeka alal u. 4000 aastat. 15 Haldusjaotus Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks (nómos). Maakonna staatuses on ka Áthose mungavabariik. 1. Atika 2. Ida-Makedoonia ja Traakia 3. Ípeiros 4. Joonia saared 5. Kesk-Kreeka

Kategoriseerimata
thumbnail
76
doc

Antiikkirjandus

Tuntuim neist on Knossos, mille lossi nimetatakse Minose paleeks. Losside eriotstarbelised ruumid paiknesid näiliselt korrapäratult ümber ristkülikukujulise keskõue. Eluruumid olid luksuslikult sisustatud, varustatud vannitubade, vee juurde- ja äravoolurennidega. Eluruumidele lisandusid mahukad viljasalved ja töökojad, aga ka kultusruumid jumalate austamiseks. Kreetalased olid välja arendanud oma originaalse lineaarkirja. Kuigi kirja märgid on tänapäeva teadlastele loetavad, jääb tekst siiski suuresti arusaamatuks, sest ei tunta keelt, mida kreetalased rääkisid ja üles kirjutasid. Sellegipoolest on selge, et savitahvlitele kirjutatud tekstid on valdavalt majapidamisdokumendid. See näitab losse oluliste bürokraatlike majanduskeskustena. Tõenäoliselt kogusid losside valitsejad ümberkaudsetelt elanikelt andamina toiduaineid ja toorainet. Losside valitsemiskorralduse kohta pole midagi kindlat teada

Antiikkirjandus
thumbnail
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Tuntuim on Ateena akropol. Sõna akropol tähendab “kõrgeimat linna“. Hilisemal ajal on sarnases tähenduses kasutatud näiteks sõna tsitadell. Kaitse-eesmärgil valisid inimesed juba muistseil aegadel uue asula rajamiseks tihti kõrgema paiga, tihti järskude külgedega mäekünka. Paljudes maailma regioonides said just kindlustest keskused, mille ümber madalamale pinnale kasvasid suured linnad, näiteks tänapäeva Rooma, Kesk – Itaalias paiknevad paljud väikesed asulad tänini kindlustatud elupaikade ümber, mida nimetatakse La Rocca. Omalaadseist tuntuim on Ateena akropol, mida ajalooliste seoste ning mitme kuulsa ehitise (eelkõige Parthenoni) tõttu tuntakse lihtsalt kui Akropoli. Kreeka mannermaalt levisid akropolid kiiresti Kreeka kolooniatesse. Amfiteater – gladiaatorite mõõgavõitlusteks ehitatud avalik vaatemängukoht, mis oli ümbritsetud pealtvaatajate istekohtadega

Ajalugu
thumbnail
52
doc

Vana-Kreeka

KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad peast torgata, siis oleks se

Ajalugu
thumbnail
25
docx

Antiikkirjanduse kordamisküsimused 2017 kevad

Ühtsusteooria looja G. W. Nitzsch väitis oma teostes, et kreeklased tundsid kirja juba palju varem, kui seda arvas Wolf ja et teade eeposte üleskirjutamisest Peisistratose ajal on vaid hilisemate kreeka teadlaste oletus. Ka väidab Nitzsch, et eepose säilitamiseks ei olnud vajalik kirjaoskus, tuues näiteks 13. sajandi saksa luuletaja Wolfram von Eschenbachi, kelle tohutupikk poeem "Parzival" on autori kirjaoskamatusest hoolimata ikkagi säilinud. Tänapäeva unitaarlaste hulgas on kaks voolu ­ angloameerika filoloogid, kes hindavad Homerost väga ja väidavad, et Homeros lõi täiesti sõltumatult. Teised väidavad jällegi, et Homeros kasutas laialdaselt oma eelkäijate ja rahvalaulude pärandit. 21. Millised on peamised eepilised tsüklid kreeka kirjanduses? Tuntuim ja uurituim eepiline tsükkel kreeka kirjanduses on Trooja tsükkel, mis keskendub Trooja sõjale ja selle kangelastele. Eristatakse ka Teeba, Heraklese

Klassikaline filoloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun