Perioodi lõpust on teada ka varaseimad tõenäolised valitseja kujutised (neist tuntuim nn Uruki vaasil). Kõik see sunnib pidama IV aastatuhandet, eelkõige selle lõpusajandeid, tsivilisatsiooni tekke perioodiks Mesopotaamias. Varadünastiline periood ehk sõltumatute Sumeri linnriikide ajajärk u 2900 2340 Tähtsamad linnriigid: Kis, Uruk, Ur, Lagas, Umma, Eridu, Nippur, Larsa jt. Nende elanikud rääkisid sumeri keelt ja kasutasid kiilkirja. Samaaegselt kujunes sumeritest ida pool, tänapäeva Iraani edelaosas, Elami riik (pealinn Susa), kus samuti võeti kasutusele (sumeritelt laenatud) kiilkiri, kuid mille elanikud kõnelesid sumeritest erinevat keelt. Lääne pool tõusid esile semiidi elanikkonnaga (linn)riigid Mari ja Ebla (mõlemad kasutasid sumeri kiilkirja). Sumeri linnriikide sisekorraldus: valitsesid monarhid (tiitlid: en, ensi, lugal), kuid suur majanduslik ja sotsiaalne tähtsus ning kõrge prestiiz oli ka templitel ja preesterkonnal.
kasvaski germaanlaste positsioon Rooma sõjaväes. Suht ruttu peale Rooma asumist tekkisid läänegootide ja roomlaste vahel konfliktid, 410pKr läänegootid kuningas Alarich I juhtimisel Rooma linna sisse. Pärast Rooma linna rüüstamist nad lahkusid Roomast ja rajasid Lõuna-Galliasse oma läänegooti riigi. Ka teised germaani hõimud palusid Roomalt luba asuda Rooma riigi territooriumile, aga ka neil tekkisid sarnaselt läänegootidega Roomaga konfliktid. Nt Vandaalid, kes asusid algselt tänapäeva Taani alal, sealt nad siirdusid edasi Kesk-Euroopasse Pannooniasse (ligikaudselt tänapäeva Ungari ala) ja sealt edasi Hispaaniasse. Hispaanias vandaalid põrkasid kokku läänegootidega ja nad aeti sealt minema. Edasi vandaalid siirdusid Põhja-Aafrikasse, alistasid seal Rooma valdused, rajasid sinna oma riigi, sealt tegid nad ka oma kuulsaima rüüsteretke Rooma aastal 455pKr. Vandaalide riik langes 6saj Bütsantsi alla.
Mesopotaamia Rawlinson, Champollion Sargon 24-23.saj semiit, kes allutas Kisi kuningna ja kogu Sumeri, Eelami, Põhja- Mesopotaamia, Süüria ning pani seeläbi aluse Akadi riigile. Kasutas akadi keelt. Alustas traditsiooni, kus kuningas annab enda tütre ülempreestrinnaks. Akadi riigi lõpetas 23.saj gutide ülemvõim. Hammurabi 18.saj Vana-Babüloonia valitseja, kes alguses oli rahumeelne, st korrastas ja tugevdas Babüloni, siis aga vallutas Eelami, Larsa ;Mari, Assüüria ning pani sellega aluse Vana-Babüloonia impeeriumile. Andis välja kuulsa seadustekogu, mille talle olevat ulatanud Marduk. Koodeksis jagati rahvas kolme klassi: täieõiguslikud, sõltlased, orjad. Olenevalt kuriteost ja klassist ka karistus. Samuti määratleti majanduslikke suhteid, omandiõigust, abielu. Dünastia langes 16.saj kassiitide tulekuga Jumalad: An/Anu: taevajumal, jumalate isa Enlil/Bel: õhujumal, Ani poeg, jumalate kuningas, tsivilisatsiooni tooja Enki/Ea: maa-aluste vetejumal, sügavuste i
Tuntuim on Ateena akropol. Sõna akropol tähendab “kõrgeimat linna“. Hilisemal ajal on sarnases tähenduses kasutatud näiteks sõna tsitadell. Kaitse-eesmärgil valisid inimesed juba muistseil aegadel uue asula rajamiseks tihti kõrgema paiga, tihti järskude külgedega mäekünka. Paljudes maailma regioonides said just kindlustest keskused, mille ümber madalamale pinnale kasvasid suured linnad, näiteks tänapäeva Rooma, Kesk – Itaalias paiknevad paljud väikesed asulad tänini kindlustatud elupaikade ümber, mida nimetatakse La Rocca. Omalaadseist tuntuim on Ateena akropol, mida ajalooliste seoste ning mitme kuulsa ehitise (eelkõige Parthenoni) tõttu tuntakse lihtsalt kui Akropoli. Kreeka mannermaalt levisid akropolid kiiresti Kreeka kolooniatesse. Amfiteater – gladiaatorite mõõgavõitlusteks ehitatud avalik vaatemängukoht, mis oli ümbritsetud pealtvaatajate istekohtadega
etruskid olid muudest rahvastest keelelt sootuks erinevad. Nad ei olnud ei itaalikute ega kreeklaste sugulasrahvas. Nende poolt asustatud maakond kandis nende järgi Etruuria nime. Etruskide hiilgeaeg langeb VIII – V sajandisse eKr. Etruskide päritolu on tundmata. Juba vanaajal puudus selles osas üksmeel. Ühe pärimuse järgi olevat nad kunagi Väike-Aasiast sisse rännanud, kuid leidus neidki, kes pidasid etruske Itaalia põliselanikeks. Sellest tulenevalt on ka tänapäeva teadlased etruskide päritolu osas erinevatel seisukohtadel. Juba varasest ajast olid etruskidel tihedad kontaktid nii foiniiklaste kui ka kreeklastega. Seetõttu võib nende kultuuris leida nii idamaiseid kui ka kreekalikke jooni. Nad võtsid üle kreeka tähestiku, kohandades selle oma keelele. Seetõttu on võimalik nende kirja lugeda, kuid nende keel, mida teadlased pole suutnud kindlalt seostada ühegi tänapäeval kõnekdava keelega, jääb arusaamatuks
ümbritsetud lossid Mükeene ja Tiryns rajati Peloponnesose poolsaarel (Lõuna- Kreekas), varasema Lerna naabruses. Kuid losse ja kindluseid oli mujalgi: Pyloses Peloponnesose lääneosas (sellest kindlustamata lossist on leitud lõviosa väljapool Knossost pärinevatest lineaarkirja B dokumentidest), Ateena akropolil (kus sellest hilisema ehitustegevuse tõttu suurt midagi pole säilinud), Teebas (kus loss jääb tänapäeva linnakeskuse alla), Orchomenoses ja tõenäoliselt Jolkoses (Põhja-Kreekas Tessaalia maakonnas). Losside sisustus, kaunistused ja paljud jooned materiaalses kultuuris olid selgelt inspireeritud Minose kultuurist, mis koos kreeklaste kirja ja lossimajanduse Kreeta päritoluga lubab näha Mükeene tsivilisatsioonis Minose tsivilisatsiooni mugandust Kreeka ühiskonnas ja käsitada mõlemat kokku ühtse Egeuse tsivilisatsioonina. Teiselt
Tuntuim loss oli Knossos. Lossidel oli mitu otstarvet: 1) Laoruumid ja käsitöö kojad näitavad neid majandus keskustena 2) Lossid olid usukeskused ja kultuse paigasd. Losside ees oli tavaliselt suur väljak 3) Poliitilise võimu keskus Lossid olid kindlustamata. Kreeta kultuuri eripäraks on sõjakate joonte puudumine. Kunstis domineerisid naised. Oletatakse, et ühiskonda võisid juhtida naised. Mükeene kultuur Põhja poolt tungisid Kreekasse tänapäeva kreeklaste esivanemad. Nende arengu tase oli kreetalaste omast madalam. Osa kreeklasi tungis üle mere Kreetale, kus vallutati Knossos. Võeti üle kreetalaste kombed ja kiri. Ka Kreekas said keskusteks lossid, milledest tuntuim on Mükeene. Losside ümber linnu ei olnud. Losse ümbritsesid kivimüürid. Mükeene kunstis esineb sõjatemaatikat. Lossi eesotsas olid arvatavasti valitseja ja sõjapealik. Tõenäoliselt olid lossid sõltumatute riikide keskused, mis omavahel pidevalt sõdisid
Seepärast oli roomlastel juba enne vastaste rünnakut palju tööd puude langetamise, teede ehitamise ja neile kohtadele sildade ehitamisega, mis seda vajasid.`` Kuigi Dio maastikukirjeldus ei ole täpne, võib siiski arvata, et roomlased tegelesid ehitustöödega. Nad tegid Germaniast siiski tõelist provintsi ja tee ehitamine läbi Põhja-Germaania rabade oleks olnud niikuinii vajalik. Ilmselt liikus Varuse armee tänapäeva Mindenist (sealt leiti Barkhauseni lähedalt väljakaevamistega rooma päritolu objekte) läände, kust nad tahtsid jõuda Hase jõeni. Oma marsruuti järgides oleks nad jõudnud Em'ideni, kust ta armee oleks saanud toitu ja varustust seal olevalt laevastikult, ja Chauci. Maastik Mindeni ja Kalkriese vahel on üpris soine, nii et on üpris tõenäoline, et roomlased pidid puid langetama ja teid ning sildu ehitama. (The Battle in the Teutoburg Forest 2006)
Kõik kommentaarid