TEINE LOENG Antiikaja pärand eri kultuuriperioodidel: hilisantiik , Bütsants, keskaeg , keskaegsed „
renessansid” Iustinianuse Ida-
Rooma 527–565
Valitsusaja algus (punane) ja lõpp (+oranž)
Hilisantiik Ida‐ ja Lääne‐Rooma lõhenemine:
erinevad keeled, erinev
antiigiretseptsioon
Kristluse ja antiigi
vahekord ; kristluse ja
paganluse mõningane kooseksisteerimine
(
senatiaristokraatia : ka antiikautorite
kommentaarid). Scholē
Paganlike kirjandusvormide ülevõtmine,
aga täitmine kristliku sisuga
Hilisantiigi kirjandus: kristlik (lad.) Tertullianus (u 160–220)
Minucius Felix (2.–3. saj.)
Cyprianus (srn 258)
Arnobius (srn u 330)
Lactantius (u 240–320)
Ambrosius (u 340–397)
Hieronymus (u 347–420)
Prudentius (348–arv 413)
Augustinus (354–430)
Hilisantiigi kirjandus: paganlik (lad.) Ausonius (u 310–395)
Ammianus Marcellinus (u 325–pärast 391)
Symmachus (u 345–402)
Claudianus (u 370–u 405)
Macrobius (395–423)
? Rutilius Namatianus (5. saj)
? Luxorius (6. saj): „
ropp kristlane“
Hilisantiigi kirjandus: kristlik (kr.)
Eusebios Kaisareiast (u 260–339)
Basileios Suur (u 330–379)
Gregorios Nazianzist (u 330–390)
Gregorios Nyssast
(u 335–pärast 394)
Ioannes Chrysostomos
(‘Kuldsuu’, u 350–407)
Ioannes Chrysostomos
Hilisantiigi kirjandus: paganlik (kr.) Libanios (314–u 393), samal ajal
kristlaste ringkonnas ja kristlaste – nt Ioannes
Chrysostomose – õpetaja
Nonnos (4. –5. saj.)
Prokopios (6. saj.)
Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Servius (4. saj.): Vergiliuse
kommentaar
Aelius Donatus (4. saj.): „Ars
grammatica“ -> donaadid
Priscianus (5. saj.): „Institutiones
grammaticae“ („Grammatika
alused“)
Martianus Capella
(5. saj.): „De nuptiis Mercurii et
Philologiae“ („Mercuriuse ja
Filoloogia pulmadest“)
Boethius (u 480–525): „De
consolatione philosophiae“
(„Filosoofia lohutusest“)
Symmachus ja Boethius
(9. saj. käsikiri)
„
Seitse vaba kunsti“ (septem artes
liberales )
grammatika,
dialektika
retoorika aritmeetika
geomeetria
astronoomia
muusika Antiigi kirjavara säilimine/hävimine Eksemplaride vähesus, juhuslikkus
Adaptsioonid , käsiraamatud, ülevaateteosed:
originaal muutub vähem kasutatavaks (pikkus,
keerukus , kättesaamatus)
Kristlike või paganlike tekstide hävitamine
Üldine kultuuriline allakäik, sõjategevus
Kirjanduslike kaanonite ja koolikaanonite
teke
Materjali muutus (papüürus > pärgament)
Antiigi kirjavara säilimine/hävimine (Pärgament)käsikirjad alates 8.-9. saj pKr
Varasemast ajast ainult papüürused
Herculaneumi papüürused ↑
Üleminek papüüruselt pärgamendile
(2.–4. saj)
Papüürus Pärgament
Cassiodorus (u 485–585)
Vivarium – munkade
kopeerimistöökoda
Palimpsest Pärgament pestakse puhtaks
Peale
kirjutatakse uus tekst
Põhjused: praktiline (materjali maksumus),
aga ka ideoloogiline (religioosne, sh
hereetikute osas)
Eriti 7.-8. saj
Näide:
Cicero „De re publica“ („Riigist“)
peale on kirjutatud Augustinuse „De
civitate Dei“ („Jumala riigist“)
Archimedese palimpsest
Kirjaviisi muutus Algselt ainult suurtähed e majusklid (lad
maiusculus ‘suurevõitu’): paigutuvad
kahejoonelisse skeemi, pole
üla - ega
alapikendusi
Lisanduvad: väiketähed e
minusklid (lad
minusculus ‘väiksevõitu’): üla- ja
alapikendustega, paigutuvad neljajoonelisse
skeemi. Ladina keeles 4. saj pKr, kreeka
keeles 8.-9. saj pKr
Karolingide
minusklid
Trükikunst: Gutenberg (ca 1439)
Hilisantiigi kunst maal
monumentaalskulptuur
mosaiik reljeefskulptuur
* Idealiseeritud kujutamine > stiliseeritud, abstraktsem kujutamine
* Lihtsamad ja robustsemad vormid
Kristuse kujutamine Hea
karjus Sõdalane
Bütsantsi
kunst Tetrarhid (Diocletianuse
reformide aegsed
nelikvalitsejad), 4. saj.
Bütsantsi kunst Rabula
gospel , 6.
saj.: „
abstraktne “
kunst
Bütsantsi kunst
Vandlist diptühhoni osa.
Areobindus ja mängud
hipodroomil , 506
Ikoon Kristus Pantokratori
varaseim säilinud
kujutis, 6. saj ikoon,
Püha Katariina
kloostrist Siinai mäel.
Ikoon
Neitsi ja laps koos
inglite , Püha
Georgiose ja Püha
Theodorosega, ca
600.
Ikonoklasm Kr eikōn ‘pilt’
+ klaō
‘purustan’
8.‐9. saj
Leon III ja
tema poeg
Konstantinos
V
Hagia Eirene
kirik (Istanbul)
Käsikirjade illustreerimine
Lääne-Euroopa keskaeg ingl.
Middle Ages (adj. medi(a)eval medium aevum)
sks. Mittelalter
pr. Moyen Âge (adj. médiéval)
vn. Средние века (Средневековье)
Keskaja võimalik
periodiseerimine
Varakeskaeg (5. saj. –11. saj.)
Kõrgkeskaeg (11. saj. –14. saj. lõpp)
Hiliskeskaeg (15. saj. –16. saj. algus)
Kunagine väljend „ Dark Ages“ 1) 5. –15. saj. („keskaeg”)
2) 5. saj. –11. saj. („varakeskaeg”)
3) u 300–700 („rahvaste rändamine”)
Jacques Le
Goff :
tahaks taaselustada
7. saj. kohta („Keskaja
Euroopa kultuur”, e.k 2001)
1054 – suur
skisma (kirikulõhe)
Paavst Leo IX
Patriarh Michael
Keroularios
kr σχίσμα,
schisma ‘lõhenemine’
Keskaeg Maailmapildi tasandil
vastandumine antiigile vs antiikkultuuri teatud osade
ülevõtmine ja kasutamine
Keelte püsimine idas ja läänes
Vrd: Rooma impeeriumi kõrghetkel
kakskeelne, kreeka keele eriline roll
Vincenzo Camuccini „Caesari surm”
(
1798 )
et tu,
Brute !
καὶ σύ,
τέκνον!
Varakeskaeg Lääne-Euroopas Killustatus: 1) ida ja lääne religioosne ja
keeleline eraldatus, 2) lääne endasisene
eraldatus, kaubandussuhete vähenemine
Ruraliseerumine („maastumine“), linnade
kokkukuivamine
Teedevõrgu ja muu
taristu (nt
niisutus )
lagunemine , suure osa
liikluse koondumine jõgedele
Ühiskondlik sulustumine („nagu isa, nõnda
poeg“)
Tehnika taandareng, oskuste kadumine
Spolia: „Ianuse kaar” 18. saj.
Spolia: „Ianuse kaar” tänapäeval
Santa Maria in Trastevere
Santa Maria in Trastevere
Merovingid (5.-8. saj.)
Chlodovech I (u 466-511)
Merovingid „mõrvaga mahendatud despotism“
J. Le Goff „mida paganatest
roomlased polnud teinud kristlastest märtritega, seda
tegid katoliiklastest
frangid enda
omadega.“
Kirikujuhid barbariseerumine või
suutmatus teiste barbaarsusega võidelda.
Kirik üritas juhtida riiki ja kuningad kirikut.
Mõnel pool pöörduti tagasi paganlusse
(Inglismaal 5. ja 6. saj.).
KOLMAS LOENG Antiikaja pärand eri kultuuriperioodidel: keskaeg, renessanss , barokk Karl Suur e Carolus
Magnus (srn 814)
Karolingide renessanss Karl Suure poliitiline eesmärk: Rooma riigi
uuendamine/taastamine (lad renovatio Romani
imperii)
Taustaks:
antiikkultuur JA
kristlus Alkuin (u 730–804): kirjakool
Tours ’is
Paulus Diaconus (u 720–799)
Theodulf Orléans’ist (u 760–821)
Einhard (u 770–840): Suetoniuse eeskujul
„Vita Caroli Magni” e „Karl Suure elulugu“
Karolingide renessanss Antiigi kultuuriväärtuste loominguliselt
ümbertöötamine
Antiikaja ladinakeelsete käsikirjade aktiivne
kogumine, kopeerimine ja parandamine
Merovingide-aegsete moonutuste
kõrvaldamine keelest, selle lähendamine
klassikalistele normidele
Karolingide minusklite kasutuselevõtt
Üldine teadmiste ja hariduse tõus, valitsevaks
sai kristlik suunitlus
Karolingide minusklid
Keskaegsed „renessansid” Karolingide renessanss (8.–9. saj; sh nn I
Karolingide renessanss: Karl Suur; II Karolingide
renessanss: tema järeltulijad
Ludwig Vaga, Karl
Paljaspea): eelkõige kirjakultuur
Ottode renessanss e. 10. sajandi renessanss e. III
Karolingide renessanss (Otto I–III): eelkõige
kunst ja
arhitektuur 12. sajandi renessanss: tõlkimine ladina keelde
(janu uue info järele)
RENESSANSS pr.
renaissance , it. rinascimento
14. saj Itaalias
15.–16. saj mujal (
Hispaania , Madalmaad,
Prantsusmaa; Saksamaal seostus
reformatsiooniga 16. saj-l)
Humanism (lad humanus ‘inimesele omane,
inimlik’ juurde pöördumine
Renessanss Antiikaja kirjandusžanrite taaselustamine
(bukoolika,
eepika ; 16. saj.
draama )
Avastused, teaduste areng
Käsikirjade ja kunstiteoste taasleidmine
Tõlked, antiigiainelised teosed
Arhitektuuris sambad ja
kuplid Müüdimotiivid kirjanduses ja kunstis
Ooperi algus (
Jacopo Peri
Dafne , 1597)
Renessanss 13. saj-st linnakodanluse tugevnemine,
majanduslik kasv
Lahtiütlemine keskaja teoloogiast, maise
ja inimliku osa rõhutamine
It. uomo universale ‘universaalinimene’
Linnade, vürstiõukondade (nt
Medicid Firenzes) ja paavstide tellimused,
patronaaž
Renessansi eelkäija
Dante Alighieri (ca
1265–
1321 )
Vergiliuse
avastaja „Jumalik komöödia”
Itaalia renessanss Francesco Petrarca (14. s)
Giovanni Boccaccio (14. s)
Coluccio Salutati (14.–15. s)
Leonardo
Bruni (14.–15. s)
Poggio Bracciolini (14.–15. s)
Lorenzo Valla (15. s)
Angelo Poliziano (15. s)
Francesco Petrarca (
1304 –1374)
autorid: Vergilius , Cicero (avastaja)
tekstikriitiline
lähenemine :
korrektuurid,
konjektuurid
ladinakeelne kirjandus
kreeka keel jäi
kättesaamatuks
Giovanni Boccaccio ( 1313 –1375) „Paganlike jumalate
genealoogiad”
ei
tegelenud tekstikriitikaga
käsikirjade kogumine
Dante „Jumaliku
komöödia” kommentaar
kui esimene rooma
kirjanduse ajalugu
Coluccio Salutati (1331– 1406 )
Firenze kantsler ühendas studia humanitatis
(vaimne tegevus) ja vita
activa (ühiskondlik
tegevus) – vrd Cicero
suur eraraamatukogu (üle
800 käsikirja, lad. k.)
„De laboribus Herculis”
–› Manuél Chrysolorás
Manuél Chrysolorás (1355–1415) õpetas kreeka keelt 1397–
1400 Firenzes, hiljem
mujal Itaalias
kreeka keele õppimine
Itaalias 700 aasta järel
tõlkis ladina keelde
Homerost ja Platoni
„Riigi”
Leonardo Bruni (1370?–1444) Firenze kantsler, paavsti
sekretär
kreeka–ladina tõlked,
peamiselt proosa (nt
Aristoteles)
„Firenze rahva ajalugu” –
esimene moodne
ajalooraamat
Cicero, Dante ja Petrarca
biograafiad
Poggio Bracciolini (1380–1459) paavsti sekretär
aktiivseim/õnnelikem
käsikirjakütt
Cicero!
hea ladina keele valdaja:
ladina keel kui elav,
muutuv keel
LorenzoValla (1407–1457) tagasipöördumine Cicero
ladina keele juurde
keeleline analüüs,
tekstikriitika
donatio Constantini
(„Constantinuse
kinkekirja”) ebaehtsuse
tuvastamine pilkas
Vulgata keelt
Angelo Poliziano (1454–1494)
Medicite koduõpetaja
õpetas antiikkirjandust
Firenze ülikoolis
tõlkis palju kreeka k-st
avaldas tekstiväljaandeid
Medicite pere Firenzes Cosimo de’ Medici
(1389–1464)
Piero di Cosimo de’ Medici
(1416–1469)
Lorenzo de’ Medici
(1449–1492)
15. sajandi sündmused Ida-Rooma riigi langus ehk
Konstantinoopoli langemine türklaste
kätte (1453) –› kristlike õpetlaste
liikumine läände, kreeka keele oskuse
levik
Trükikunsti kasutuselevõtt Euroopas
(1464) –› teoste eksemplaarsuse kasv
Erasmus Rotterdamist (1466/69–1536)
kristlik humanism,
salliv kristlus
„Adagia”: antiigi
mõtteterade kogumik
antiikautorite, kirikuisade
ja UT
kriitilised väljaanded
satiir „Encomion moriae”
(„
Narruse kiitus”, ek 1967)
kreeka keele hääldus:
itatsismi vastane (koinē,
κοινή)
Johann(es) Reuchlin (1455–1522) õpetas esimesena
Saksamaal nii ladina,
kreeka kui
heebrea keelt
kreeka autorite
väljaanded, tõlked,
sõnastik, õpikud
kreeka keele häälduses
Itatsism
Philipp Melanchthon ( 1497 –1560)
skolastika vastu:
dogma asemel piibli mõistmine
rõhutas hea keeletundmise
tähtsust
käsiraamatud,
kommentaarid,
tekstikogumikud koolidele,
kreeka ja ladina keele
grammatikad praeceptor Germaniae
(‘Saksamaa õpetaja’)
Tegelikult Schwartzerdt (kr
melas ‘must’ + chthon ‘maa’)
RENESSANSI KUNST 13. ja 14. saj:
eelrenessanss 15. saj:
vararenessanss 16. saj algus: kõrgrenessanss
16. saj II pool: järelrenessanss
Antiigi mõju avaldus paiguti ja isikuti
erinevalt.
Renessansi arhitektuur kirikud ja paleed
Vitruviuse teoste avaldamine ja kasutamine
antiikaja varemete kaardistamine ja
mõõtmine, ka
restaureerimine antiikse müüri- ja võlvitehnika
uurimine olulisimad elemendid
antiigist :
◦ sammastik koos arhitraavi (ematala) või
ümarkaartega
◦ silindervõlv
◦
kuppel Renessansi arhitektid Donato
Bramante (1444–
1514)
Michelangelo di
Lodovico
Buonarroti Simoni
(1475–1564)
Andrea Palladio
(1508–
1580 )
Renessanss: arhitektuur Rooma Peetri kirik (Bramante, Michelangelo)
Renessanss: arhitektuur Biblioteca Medicea Laurenziana (Michelangelo)
Renessanss: skulptuur
Donatello ehk
Donato di Niccolò
di Betto
Bardi (1366–1466)
Taavet (Donatello) Taavet (Michelangelo)
Renessanss: skulptuur
Gattamelata
(Donatello)
Renessanss: maal „
Ateena kool” (Raffael)
Renessanss: maal
Raffaeli „Ateena kooli” detail
Antiikskulptuurileiud Nn Laokooni grupp (leiti
1506 maa seest)
Nn
Belvedere Apollon
(leiti arv.
1489 )
Ekskurss: aja(loo)jaotus Keskajal levinud: teoloogilised „kuus
ajastut“ – juba Augustinusel
F. Petrarca (
1330 . a-d): kristluse-
eelne aeg
ehk „vana“ (antiqua) ja kristlik aeg ehk
„uus“ (nova)
L. Bruni (1442): kolmikjaotus (keskmine
periood Lääne-Rooma riigi langusest kuni
15. saj-ni)
Renessansi kirjandus: draama Draama taasavastamine 15.–16. saj.
Püsivate teatrite ehitamine
Eelkõige Rooma draamakirjanike mõju
(
Seneca ,
Plautus )
Ka luuleteoreetilised käsitlused
(Aristotelese, Horatiuse „Luulekunstist”)
Vähem tähtsad Terentius,
Euripides ,
Sophokles (
Aischylos mitte)
Varaseim teadaolev rahvuskeeles:
1471 (it)
Inglise renessanssdraama William
Shakespeare (1564–
1616 )
Thomas Kyd (1558–94)
Christoper Marlowe
(1564-93)
Ben Jonson (1572–1637)
William Shakespeare „Eksituste komöödia” ( „
Romeo ja
Julia ” ( „
Julius Caesar ” (Plutarchos )
„Antonius ja
Kleopatra ” ( „Coriolanus” ( „Timon Ateenast” ( Lukianos)
Renessansi eepika 1) Otsene antiigijäljendus (
Pierre de
Ronsard, La Franciade)
2) Kaasaegne kangelaseepika (Luís Vaz de
Camões, Os Lusíadas)
3) Keskajateemaline rüütlieepika (Lodovico
Ariosto,
Orlando Furioso;
Edmund Spenser,
The Faerie Queene; Torquato Tasso, La
Gerusalemme liberata)
4) Kristlik eepika (John Milton, Paradise
Lost ,
Paradise Regained)
Renessansi proosa François
Rabelais ,
Gargantua et
Pantagruel
Miguel de Cervantes
Saavedra, Don Quixote
Michel Eyquem de
Montaigne, Essais
NELJAS LOENG Antiikaja pärand eri kultuuriperioodidel: barokk, klassitsism , romantism , modernism … BAROKK 16. saj lõpp, 17. saj, 18. saj algus
Keskused: Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa
arvatavasti barroca) ‘korrapäratu
pärl ’
Mõiste teadaolev esmakasutus
1734 (Jean-
Philippe
Rameau ’ ooperi Hippolyte et Aricie
arvustuses)
Heinrich Wölfflin, Renaissance und Barock
(1888)
Barokiaja üldised suundumused Vastureformatsiooni sünd ja levik (Trento
kirkukogu, 1545–63): kiriku teadlik
kunstiprogramm
Absoluutsete monarhiate tugevnemine,
võimuka keskklassi teke
Uus huvi looduse vastu: a) inimese
tähtsusetuse tunnetamine; b) looduse
keerukuse/lõpmatuse
tajumine Versailles ’
palee kabel
Talvepalee, St.
Peterburg Kadrioru loss
Gian Lorenzo Bernini (1598–1680)
Bernini, San Pietro kolonnaad
Bernini,
Proserpina röövimine Baroki kunsti iseloomustavad: liikuvus
rahutus
kirg
paatos
dramaatilisus
teatraalsus
efektsus
pingelisus
hoogsus
Peter Paul
Rubens (1577–1640)
Autoportree, 1623
Rubens, Aheldatud
Prometheus Rubens, Diana
kojutulek Rubens,
Bacchus Rubens, Joobnud Herakles
Rubens,
Venuse pidu
Barokk-kirjandus Stiilimõiste kasutusel 20. saj algusest
(saksa
kirjandusteadus )
Teravad kontrastid sisu ja vormi osas
Mosaiiklik keerukus
Viimistletud metafoorid
Allegooriad
Palju antiikmütoloogia elementide
kasutamist, sageli vihjeliselt
Barokk-kirjandus Itaalias
marinism (Giambattista Marino,
1569 –1625,
4500 -värsine „
Adonis “)
Hispaanias kulteranism ehk gongorism
(Luis de Góngora, 1561–1627)
versus kontseptism (
Francisco de Quevedo, 1580–
1645; Baltasar Gracián, 1601–
1658 )
Inglismaal eufuism (J. Lyly teoste peategelase
Euphuese järgi), metafüüsiline luule (John
Donne)
Prantsusmaal pretsioosne kirjandus
Saksamaal Martin
Opitz (värsiteooria!, „Saksa
luule isa!)
KLASSITSISM Kitsamalt: 18. saj – 19. saj algus
Prantsusmaal juba 17. saj
Nicolas
Boileau -Despréaux (
1636 –
1711 ),
L’art poétique („Luulekunst”,
1674 )
Klassitsism Boileau’ esteetilised põhimõtted:
◦ Mõistuspärasus
◦ Antiikeeskujude järgimine
◦ Tõde kui ilu
kriteerium ◦ Selgus
◦ Vormitäius
Prantsuse klassitsism Pierre Corneille (1606–84): Horace, Cinna,
Polydeucte
Jean
Racine (1639–99):Thebais, Andromaque, Aleksander Suur,
Bérénice, Mithridate, Iphigénie, Phèdre
Molière (Jean-Baptiste
Poquelin, 1622–73):Amphitryon jt Inglise klassitsism
John Dryden (1631–1700): Plutarchose,
Vergiliuse tõlked
Alexander Pope (1688–1744):
Homerose tõlge
Johann JoachimWinckelmann (1717-68) J. J.
Winckelmann „Ainus tee, kuidas saada suureks ja, kui
võimalik, jäljendamatuks, on antiikrahvaste
jäljendamine”
„Das allgemeine vorzügliche Kennzeichen
der griechischen Meisterstücke ist endlich
eine edle Einfalt, und eine stille
Größe...” („üllas lihtsus ja vaikne suurus”)
Kriitikud: Kreeka türannia Saksamaa üle
Winckelmanni mõju Gotthold Ephraim Lessing (1729–81):
proosavalmid, epigrammid, „Laokoon”
Johann Gottfried von
Herder (1744–
1803 ):
„Aion ja Aionis”, „Vabastatud Prometheus”
Johann Wolfgang von
Goethe (1749–
1832 )
Iphigenie aufTauris, „
Faust ” (II osa) jne
Klassitsism Vormiselgus kontrastide kaudu
Stiilipuhtuse ja maitse nõuded (üleva ja
madala, traagilise ja koomilise range
lahushoidmine)
Piiritletud ja reeglistatud žanrid
Kõige „õilsamad“ žanrid:
tragöödia ,
kangelaseepos Klassitsismi kunst Normatiivsus, harmooniapüüdlus
Kuubi, kera, silindri, ringi, kolmnurga;
sümmeetria kasutamine (lihtsus liigendustes
ja joontes)
Maalikunstis ebaisikuline ideaal, külmad
toonid, joonistusliku külje rõhutamine
Ehituskunstis range liigendus, tervikidee
selgus
J.-L.David, Horatiuste vanne (
1784 )
J.-L.David, Sokratese surm (1787)
Anton
Raphael Mengs, Parise otsus
B.
Thorvaldsen , Iason kuldvillakuga
B. Thorvaldsen, Ganymedes annab
kotkas-
Zeusile juua
A.
Canova , Perseus
Medusa peaga
K. F. Schinkel,
Altes Museum ,
Berlin Brandenburgi värav, Berlin
J. W.
Krause , TÜ
peahoone ROMANTISM 18. saj lõpp – 19. saj.
Uus elutunnetus: emotsionaalsus,
loomulikkus,
avatus ,
improvisatsioon ,
tungid, igatsused, fantaasiad,
alateadvuslikud ja
teadvustamata hingeseisundid
Sümbolite tähtsus
Žanripiiride
segunemine ROMANTISM Mineviku ja müütide poetiseerimine
Huvi
folkloori , müüdi olemuse vastu
Vabadusliikumine Rahvuskultuurid
Paganluse
idealiseerimine Kreeka kultuuri esiplaanile tõusmine
Romantism: Saksamaa Novalis (
Friedrich Freiherr von
Hardenberg)
Heinrich von Kleist (Penthesilea)
Friedrich
Schiller (Hektorlied)
Friedrich Hölderlin (Hyperion
oder Der
Eremit in Griechenland)
Keskused:
Jena ,
Heidelberg Romantism: Inglismaa William
Blake George Gordon
Byron Percy Bysshe
Shelley („Vabastatud Prometheus“)
John Keats
(„Ood kreeka urnile“):
When old age
shall this generation
waste ,
Thou shalt
remain , in midst of
other woe
Than ours, a
friend to man, to
whom thou say’st,
"
Beauty is
truth , truth beauty"---that is all
Ye
know on earth, and all ye need to know.
Romantism: USA Edgar Allen Poe
„To
Helen “:
On desperate seas long wont to roam,
Thy hyacinth hair, thy
classic face,
Thy
Naiad airs have brought me home
To the glory that was
Greece ,
And the grandeur that was Rome ...
Romantism: Venemaa, Prantsusmaa Venemaa: Aleksandr Puškin, Mihhail
Lermontov , Fjodor Tjuttšev
Prantsusmaa: François-René de
Chateaubriand,
Victor Hugo,
Alexandre Dumas,
Stendhal Eugène
Delacroix , Ovidius sküütide seas
Francisco de Goya,
Kronos oma last
õgimas
Parnaslased (Pariis, 19. saj)
Reaktsioon romantismi vastu (liigne
sentimentaalsus,
kohatu sotsiaalne ja
poliitiline aktiivsus)
Eksootilised ja klassikalised teemad
Théophile Gautier: l’art
pour l’art
Antoloogia Le Parnasse contemporain (1866,
1869, 1876)
Charles Leconte de Lisle, Théodore de
Banville, Sully Prudhomme, Stéphane
Mallarmé, Paul Verlaine, François Coppée
19. sajand Saeculum historicum
Moodsa klassikalise filoloogia teke (saksa
klassische Altertumswissenschaft –
klassikaline
muinasteadus )
Teatmeteosed, epigraafika, raidkirjad
Quellenforschung, allikakriitika
Karl Morgenstern (1770-1852) 1802 Tartus
klassikalise
filoloogia
professor TÜ raamatukogu
esimene
direktor TÜ kunstimuuseumi
Rajaja
Modernism (19.–20. saj) Antiikaja tegelaste ja teemade sidumine
kaasaja valupunktidega
Progress versus võõrandumine
Uue (ja alternatiivse) otsingud
Pidev enda ületamise püüe
Kunstivoolude teke (uue otsimine!)
Indiviidi tähtsustamine
Giorgio de Chirico (1888–1978):
Ariadne (1913)
Pablo Picasso (1881–1973):
Silenos Postmodernism Korrastamatus, ajaloo ja
fantaasia segu
(faction)
Pastišš („kõik on juba olnud“), intertekstuaalsus
Kitš, triviaalsus,
banaalsus („taaslähenemine
elule“)
Fragmentaarsus
Ideede lõtv
seotus Kindla teemaderingi eristamatus
„Kõrge“ ja „madala“ sulandamine
Jean-François Lyotard (1924–98) 1979 „
Postmodernne olukord“ (La
Condition postmoderne), 1988 „Postmodernsusest lastele“
(Le Postmoderne expliqué aux enfants, e.k 2014)
„Suurte narratiivide (jutustuste)“ (
grands récits)
ehk metanarratiivide kadumine (nt ajaloo
progress, teaduse kõiketeadmine, absoluutne
vabadus)
Tagajärg: kohalikud, väikesed narratiivid (petits
récits), suurte narratiivide
irooniline dekonstruktsioon, vastu-müüdid, ühiskondlik ja kultuuriline pluralism
VIIES LOENG Ladina ja vanakreeka keele pärand Euroopa kultuuris TÜ PEAHOONE • Alumise korruse rustika mõjub kandvana. Esimest ja teist korrust eraldab simss, katuseserva all paikneb lai triglüüfide
friis . Eenduv keskrisaliit moodustab kuue sambaga portikuse, mis kannab kolmnurkset
viilu . Tagafassaadi keskosas on
sammaste asemel kuus pilastrit. Ülemiste korruste
akende vahel asuvad ristkülikukujulistes süvendites
akantusornamendiga bareljeefid.
• Alumise korruse mõjub kandvana. Esimest
ja teist korrust eraldab , katuseserva all
paikneb lai . Eenduv kesk moodustab
kuue sambaga , mis kannab kolmnurkset
viilu. Taga keskosas on sammaste asemel
kuus . Ülemiste korruste akende
vahel asuvad ristkülikukujulistes süvendites
Teemad 1. Ladina keele (ja romaani keelte) nimetus.
2. Ladina keel elava mitmefunktsioonilise keelena, keele
funktsioonide järkjärguline taandumine.
3. Ladina ja vanakreeka keele pärand
Euroopas: 3.1 Euroopa tähestiku, kirjakeelte süsteemi ja
grammatikatraditsiooni alus;
3.2 rahvusvahelise
leksika ja
terminoloogia alus;
Mõju eesti sõnavarale; 3.3 Euroopa nimevaramu alus
Ladina keele ja romaani keelte nimetus Latium – maakond Tiberi alamjooksult Lirise jõeni.
500-338eKr – latiinide
asuala kattus/piirdus Roomaga.
Al. 338 eKr – laienemine Itaalia aladel
Lingua latina (204 eKr) – ladina keel
Latinitas (1. saj eKr, Cicero) –
latiniteet:ladina keel üldtähenduses
+ kõrgkeele tähenduses.
Mõiste lingua Romana kasutuselevõtt 1. 1. saj eKr –
epigramm Cicero mälestuseks
(väärtushinnanguline aspekt)
2. 1.-2. saj. poliitilis-ajalooline aspekt
3. 212 pKr
keiser Caracalla
edikt –
imperium Romanum 'i vabad kodanikud on romani; Imperium
Romanum=Romania (poliitiline aspekt)
4. 476 pKr
romanus =inimene, kes kõneleb ladina
keelt (geograafilis-lingvistiline aspekt)
5. Pärast 8. sajandit = inimene, kes kõneleb ladina
keelest väljaarenenud keeli: itaalia, hispaania,
portugali,
katalaani , prantsuse, provansi, sardiini,
korsika ,
rumeenia (lingvistiline aspekt).
Lingua Romana kasutuselevõtt ERIARENGUD: 6. Rumeenlased – romani; Rumeenia- Romania;
7. Rhomaios – endise Ida-Rooma riigi Kreeka osa
kodanik ja tema keel (kreeka keel);
8. Rumeli (türgi k.) - Ida-Rooma e Bütsantsi riigi
elanik > Konstantinoopoli ümbruse elanik.
Rumelia – Istanbuli provints.
EI OLE SEOTUD: Roma=mehed (mustlaskeel).
1.Ladina keele sugulaskeeled Indoeuroopa keel koos kreeka, germaani, balti,
slaavi , keldi, india, hetiidi,
armeenia , tohaari
keelega
Itali
dialekt /keel koos oski,
umbri , faliski,
veneedi dialektiga
2. Ladina keele arenguetapid antiikajal 500-250 e.Kr arhailine ladina keel
250-100 e.Kr vanaladina keel
100 e.Kr-14 p.Kr klassikaline ladina keel (Cicero
sünniaastast keiser Augustuse surma-aastani)
14- 200 p.Kr klassikajärgne keel
200-500 hilisladina keel (Tsi:tsero pro Kikero
Cicero; Tsä:sar pro Kaesar – Caesar)
3.Ladina keele leviala suurim ulatus 2. saj pKr Kirikuladina keel Ladina keele elavana säilimise garantii 3.-5. sajandil
311-313 kuulutas keiser
Konstantinus kristluse
Rooma riigiusuks
330 Konstantinoopoli kui teise Rooma rajamine
Laensõnade rikkus: apostolus, epiphania,
evangelium, propheta, episcopus, diaconus,
presbyter
4. Ladina keele taandumine elava keele staatusest I. Emakeelena kõnelejad surnud või läinud üle teise
keele kasutamisele – 9.-12. sajand;
II. Keele areng on seiskunud valdaval osal
keeletasandeist, uusi
tekste luuakse vanade
väljendusvahendite piires (1300-ca
1650 /1700)
III. Lõpeb ladinakeelne ilukirjanduslik
tekstiloome (alates 1650);
IV. Taandumine teadustekstiloomest ja koolikeelena (19.
saj II pool)
V. Taandumine katoliku
kirikust (alates 1965).
5.Ladina keele väljasuremise põhjused 1. Pidev soov vaadata mööda keele loomulikust
arengust ja kuulutada ainuõigeks klassikalise
ajajärgul kõneldud
keelekuju .
2. Keele universaalsuse kadumine, üldmõistetavate
ladina tüvede asendamine kohalike keelte
samatähenduslike sõnadega (nt horsus pro
equus inglise keeleruumis, buntus pro discolor saksa
keelealal, guerra pro
bellum hispaania keelealal
jne).
3. Rahvakeelte küpsemine.
Humanistide “keelearendustegevus”
Uusladina kantseleikeel : Coluccio Salutati Firenzes
(14. saj II pool)= KANTSELIIT
Ladinakeelsed grammatikad:
Lorenzo Valla 1444 De elegantiis linguae Latinae
Kõnekunsti-, luulekunsti- ja meetrikaõpikud
Stiilivaidlused: tsitseroniaanlus ja antitsitseroniaanlus;
lipsianism.
Köögiladina (Latinum culinarium).
Köögiladina (Latinum culinarium)
Tsitseroniaan Guarino Guarini koka
hinnang antitsitseroniaan Poggio
Bracciolini ladina keele kohta: ta
kasutab köögiladina sõnu ja tema
uuendused lõhuvad ladina keele
reegleid samamoodi, nagu
kokk lõhub
köögis
nõusid .
6.Ladina keele taandumine riigi-, õiguse ja kiriku valdkonnast 1) Riigi- ja õiguskeelena taandus alates 13. sajandist,
diplomaatiakeelena taandus prantsuse keele ees 16/17.
saj; viimasena kaotati Ungari parlamendis töökeelena
1844 -1848.
2) Kristliku traditsiooni keelena taandus rahvakeelte ees:
a) Piibli osalised ja täistõlked: Prantsusmaal 13. saj; Saksamaal 1400
Codex Teplensis,
Lutheri täispiibel 1534.
b) jumalateenistuse keelena taandumas al. 13. saj, protestantlikel aladel reformatsiooniga 16. saj.
7.Ladina keel varauusaegse teaduskeelena 1543 Copernicus De revolutionibus orbium caelestium
1543
Vesalius De humani corporis fabrica
1628 Harvey De motu cordis
1644 Descartes Principia philosophiae
1670-ndad
Spinoza filosoofilised teosed
1687 Newton Philosophiae naturalis principia mathematica
1748 Euler 1748 Introductio in analysin infinitorum
1809 Gauss Theoria motus corporum caelestium
1897 Emil
Durkheim Sociologia.
Haritlaste kommunikatsioon,
kirjavahetus , loengud, väitlused ladina
keeles kuni 18/19. saj vahetuseni.
Rahvakeelsed (teadus)tekstid Friedrich Menius. Jutustus
Tartu Ülikooli
inauguratsioonist 1632.
Tartu
Rahvakeelsed (teadus)tekstid Sõnavara veel kaua läbi
põimitud ladina ja kreeka laenudega:
a) Kakskeelsed sünonüümsed paarisvormelid:
Eine hohe
Schule und Universität
Respondit oder antwortet (nn. vahvärk/Fachwerkstruktuur)
b) Ladina muutelõpud omakeelsetel sõnadel;
c) Esiletõsted šriftis (ladina osad antiikvas, muud keeled
gooti kirjas).
Võõrsõnastike teke 16. sajandil Uut tüüpi sõnastik , et reguleerida rahvakeeltesse
tulnud ülirohkeid laensõnu, ühtlustada nende
tähendust.
8.Ladina keel tänapäeval a) ladinakeelsed auaadressid, audoktoridiplomid
ülikoolides ja akadeemiates;
b) antiikautorite tekstiväljaannete ladinakeelsed eessõnad,
c) paavsti ja Rooma
kuuria keelearendustegevus ladina
keele säilitamiseks kirikus,
d) rahvuskeelsete teoste tõlkimine ladina keelde
(
Kalevala Latina, Winnie ille Puh jt)
e) ladinakeelsed tekstid muusikateostele,
f) ladinakeelsed raadiouudised Soome Yleisradiolt alates
1990-ndatest. Tekstiväljaanne Nuntii Latini (1992-
1999); internetis (
http://www.yle.fi/fbc/latin i).
g) ladinakeelsed ajakirjad, nt Retiarius ed. T. Tunberg
http://www uky edu/ArtsSciences/Classics/retiarius)
Vatikani (paavsti ja Rooma kuuria) tegevus ladina keele säilitamiseks kirikus: 1) Pidev leksikaalne tegevus:
http://www.vatican.va/roman_curia/institutions_connected/latinitas/documents/rc_latinitas_20040601_lexicon_it.html 2) Kogu kirjalik kommunikatsioon:
http://www.vatican.va/latin/latin_index.html http://www.vatican.va/latin/latin_curia.html 3. Ladina keele peamised pärandivaldkonnad tänapäeval 1.alus Euroopa kirjakeelte süsteemile ja
grammatikatraditsioonile,
2.rahvusvahelise leksika ja
terminoloogia alus,
3. romaani ja inglise keele baas,
4. eesti keele leksika mõjutaja,
5. Euroopa nimevaramu alus.
3.1.1. Ladina keel ja kiri Euroopa kirjakeelte süsteemi alusena Tumeroheline ala: ladina kiri (šrift) esimese või emakeele märkimiseks, heleroheline teise keele märkimiseks.
Foiniikia >kreeka>
etruski > ladina tähestik
Tähenimed ja tähekujud: 20 tähte (3 saj eKr): A B C D E F
H I K L M N O P Q R S T V X
LISANDUSED: K-elemendi jagunemine kolmeks: helituna
C, helilisena G, üksikutes võõrsõnades K
Y ja Z kreeka laensõnades
Antiikaja lõpuks 23 tähte
I/J, V/U trükikunsti tulekuga
Tähestiku laiendamiskatsed I sajandil keiser
Claudius :
tagurpidi F (nn konsonantne u ehk v kahe vokaali vahel), Ⱶ
(u ja i vahehäälik, ü-
laadne ?) ᴐ (ps ühe märgina)
Koos tähenimede ja tähekujudega ka kirjutamissuuna
ja sõnavahede märkimisviisi ülevõtmine.
Ladina kirja kujunemine varastel pealiskirjadel 7/6. saj eKr: Lapis niger
(must kivi) Rooma
foorumil – nn härjakünnikiri ehk vahelduv
kirjutamissuund.
Sõnavahesid veel ei märgita.
Ladina kirja kujunemine varastel
pealiskirjadel
Duenos-vaas 6. saj eKr: kirjasuund paremalt
vasakule.
Sõnavahesid ei märgita.
Ladina kirja kujunemine varastel pealiskirjadel Praeneste rinnanõel (fibula): kirjutussuund
paremalt vasakule.
Sõnavahed mitmikpunktiga.
3.1.2.Alus Euroopa kirjakeelte keelekirjeldus- ja hindamistavadele Ladina keelest pärit:
a) kriteeriumid, mille alusel keelt hinnata:
claritas (selgus),
perspicuitas (läbipaistvus =ühetimõistetavus),
sonoritas (heakõla),
puritas/latinitas (
korrektsus ).
b) kategooriad, mille abil keelt kirjeldada
(traditsiooniline keelekirjeldusmeetod).
Kõrgkeskaeg (modistid): ladina keel kui universaalkeel, mille järgi kirjeldada kõiki
keeli, nt ka inglise keelt:
nominativus: the dog
genitivus: of-the-dog
dativus: to-the-dog jne
Varauusaegne misjonigrammatika (Göseken 1660):
nominatiiv: kes?
Issand genitiiv: kellest? Issandast
daativ: kellele? Issandall
akusatiiv : keda?
Issanda ablatiiv: kellest? Issandast
Variaabluse kaotamine keelest, nt topelteituse
kaotamine lausest lad.k. eeskujul: Panem non
volo.
*I don't want no bread
(vrd. eesti k. säilinud topelteituse võimalus:
Ma ei taha leiba või
Ma ei taha mitte mingit leiba).
1.
Antiikne eeskuju – ladina filosoofiaterminoloogia: uute asjade/mõistete
(novae res) jaoks tuleb kasutusele võtta uued
sõnad (nova verba/nomina) Cicero Orat. 211, Fin.
3,3; Nat.
Deor .1,44.
2. Põhiprintsiip: nihil adhuc esse, quod Latine non sit expressum aut exprimi nequeat (Pole midagi, mida ladina keeles ei oleks väljendatud ega saaks väljendada).
3. Internatsionalismide levik = Euroopa
relatiniseerimine: kõik varauusaegsed eluvaldkonnad .
3.2. Ladina keel kui rahvusvahelise
leksika ja terminoloogia alus
Relatiniseerimine = regretsiseerimine
Kreeka keele sõnavara massiline ülevõtmine ladina keele kaudu uute võõrsõnade tähistamiseks.
PÕHJUSED: - Kreeka keele leksika on sõnatüvede
arvult palju
rikkalikum kui ladina keele sõnavara
- Ladina keele sõnatuletus + kreeka keele sõnaliitmine .
ETAPID: 1. Antiikajal kreeka keelest ülevõetud sõnad
puhastati keskaegsest ortograafiast,
taastati klassikaline
kirjapilt ja hääldus,
2. Uute kreeka tüvede, ees- ja järelliidete ülevõtmine.
Keskajal:
Graeca est, non legitur (‘see [tekst] on kreekakeelne,
seda ei loe’)
Kreeka tähestik kui number- ja
salakiri AΔAM (ADAM) = 1+4+1+12=18
Internatsionalismide valdkondlik jaotus
keelte kaupa
Ladina keel
Kreeka keel Ladina või kreeka keel
õigusteadus Ajalugu,
politoloogia ,
filosoofia eetika,
teoloogia ,
matemaatika muusika geograafia
zooloogia botaanika (taimeperekond: lad.k.
all-liik: kreeka k.
macro -phyllus
‘suureleheline’, poly-carpus
‘rohkeviljaline jt) meditsiin
Meditsiiniterminoloogia Ladina keelest organinimetused:
Kreeka keelest distsipliinide,
haiguste, arstide, meditsiinivahendite nimetused:
Articulus (liiges)
Cor (süda)
Cutis (nahk)
Ventriculus (magu)
Cerebrum (aju)
Oculus (silm)
Uterus (emakas)
Arthritis (liigesepõletik)
Cardiologus (südamearst)
Dermatologia (teadus nahast)
Gastroscopia (maovaatlus/
sond )
Encephalitis (ajukelmepõletik)
Ophthalmiatria (silmahaiguste ravi)
Hysterectomia (emaka eemaldamine)
Rahvusvahelise terminoloogia moodustusvõtted: 1. sõnatuletus:
eesliited ehk prefiksid, järelliited ehk
sufiksid , liiteks taandunud tüved (bio-, geo-,
mikro -, makro-,
termo - jne);
Levinumad ladina eesliited
Levinumad ladina järelliited
Ab-, ad-, con-, de-,
dis-, ex-, in-,
inter -,
ob-, per-, prae-, pro-,
re-, sub-, trans- jne
-ant/-ent; -antia/-entia; -ia,
-io(n), -
ment (um), -tor, -
ura, -arius, -aris, -alis, -
ivus. -
osus jne.
Nt. ladina-kreeka päritolu
eesliiteid saksa keeles 71, inglise keeles 59,
järelliiteid saksa keeles 122, inglise keeles 46.
2. Sõnatüvede liitmine:
kr. thermos+ kr. statos>
termostaat (
1831 )
lad.
audio + kr. philos> audiophil
Eelistatud o-tüvelised sõnad: bio-, nephro-,
holo -,
astro-,
photo - jne.
Lisa-o tüve lõppu – heakõla pärast:
physi-o-logos ('looduseuurija').
Rahvusvahelise terminoloogia eelis rahvuskeelse(te) ees: 1) puuduvad
emotsionaalsed ja
hinnangulised kõrvaltähendused
(argiculturist ja peasant (ingl.k), pediculosis
ja lousiness (ingl. k).
2) monoseemsus kõikides keeltes:
dermatitis.
3) kergesti mõistetav struktuur: -oma
(fibroma, myoma); -
itis (arthritis), -
osis (arthrosis).
Internatsionalismide probleemid: 1) kõiki sõnatüvesid pole üle võetud kõigisse
keeltesse;
2) ülevõetud sõnad on mõnes keeles
rahvuskeelega rohkem kohandatud, nt
lühendatud või andnud hübriidvorme
kohaliku keelega.
1. isikunimed : 2. KAHEKOMPONENDILINE NIMI:
eesnimi +pärandatav
perekonnanimi 3. Nimevaramu:
a) antiiksest eesnimevaramust: Cornelius,
Lucius - Lucia,
Marcus , Titus
b) roomlaste pere- ja lisanimedest:
Augustus> August,
Augusta , Gustav
Aemilius> Emil,
Emilie , Milli
Constantinus >
Konstantin Antonius>Anton, Antonina, Nina
Claudius> Claudius,
Claudia Julius>Julius, Julia, Juliana/e jne.
3.3. Ladina keel kui Euroopa
nimevaramu alus
c) Positiivseid omadusi näitavatest
omadussõnadest
Felix, Beate, Vera,
Clemens ,
Christian , Alma;
Benedictus;
Clara ; Pia jne.
d) Positiivse konnotatsiooniga nimisõnadest:
Leo,
Gloria , Margarita (vrd eesti keeles sama
loogika : Helmi,
Helme , Helmet);
Regina , Victor,
Diana, Veronica, Viola; Ursula jne.
e) Muudest
vormidest :
partitsiibist: Renate, Renatus>Rene;
gerundiivist:
Amandus , Amanda, Miranda jne.
Negatiivse tähendusega omadussõna:
Barbara .
2. Kohanimevaramu: Augusta Raurica-Augst (Sveits); Augusta
Treverorum – Trier (
Sksm ); Augusta Uscorum –
Auch (Prantsusmaa); Augusta Praetoria – Aosta
(Itaalia);
Caesaraugusta –
Zaragoza (Hispaania); Caesaris
Verda – Kaiserswerth; Caesaris Praetorium
(Kaiserstuhl);
Ulpia Noviomagus Batavorum > Nijmegen (Belgia)
keiser Ulpius Traianuse nime järgi.
Colonia Agrippina> Köln;
AGA ka: Lugdunum> Lyon (Prm); Noviomagus
Treverorum > Neumagen (Sksm).
Ladina keel Eesti kohanimedes Eesti aesti rahvanimena (Tacitus Germania 98 pKr)
Aestland, Estland (saksa k vahendusel alates 16. saj)
Eestimaa, eestlased (J. V. Jansen 19. saj
keskpaik )
Ambla
lad. amplus, ampla, amplum (‘avar, suur’)
Kristianiseerimine: Maria Ampla (Suure-Maarja)
versus Maria
Minor (Väike-Maarja).
I laenukiht: otsekokkupuuted Rooma
kultuuriga ,
laenatakse igapäevaelu sõnavara (al. 1. saj eKr):
via strata>straet>
street vallum >vanaingl. weall > wall
mille [passuum]>vanaingl. mil>mile
pondus> pund
caseus> cese > cheese
butyrum>butere>butter etc.
Inglise keel
II laenukiht 450-650 ladinakeelsest
kloostrikultuurist:
castrum>ceastre >
castle (Chester,
Manchester ),
portus>port (Portland, Portsmouth).
III laenukiht ristiusustamine 7.-11. sajand:
kristlikust ladina keelest:
clerk , martyr, pope,
Latin , paper,
grammar ,
rose , lily,
palm etc
IV laenukiht romaniseerimine normannide
vallutuste ajal 1066-1200. Riigivalitsemisleksika
(state, office, crown, nobility), õigusleksika
(justice, crime, verdict, advocate),
religioonisõnavara (theology, religion, faith,
mercy , pity), sõjandusleksika (
army , navy, castle), teadusja haridusleksika (
university , college, library, story), toitumisega seotud sõnad (beef, orange).
Taaslähendamine ladina keelele:
pr. dette> ingl. debt (sest lad. k debitum)
pr. doute>ingl. doubt (sest lad. k dubitare)
pr. vitailes>ingl. victuals (sest lad. k victualia)
V laenukiht alates 14. sajand, omakeelse
tõlkekultuuri areng.
1.
abstraktsõnavara: demonstration, formal,
vulgar, evident; oriental, fortunate
2.
Verbilaenud: a)
oleviku tüvest addere>add;
dividere>divide, dissolvere>dissolve,
b) mineviku kesksõna /nud-tud-/
vormist corruptus>corrupt; distraho, distractum>distract;
excipio, exceptum>except, creo, creatus> create;
c) mõlemast: retrahere> retrahe ja retract;
subtrahere> subtray ja subtract, contraho>
contrahe ja contract.
VI laenukiht: humanismiperiood alates 15. saj IIpool. Oma uusladina kirjandus (Th.
Morus ,
Francis Bacon, William Harvey,
Isaac Newton jt.)
* Rohkem kui 10 000 uut ladina- ja kreekakeelset sõna
*
Tervete sõnaperekondade laenamine: aptus
(lad)> apt (1398), aptness (1538), ad-aptation
(1610), ad-apt (
1611 ), aptitude (1633), adaptability
(1661), ad-aptedness (
1698 ), ad-aptable
(1800), ad-apter (1801) jne
* 70% ladina verbidest
* Tähendusnüansi varieerimine verbituletuses:
Abducere, abductum> abduce ja
abduct ; confero,
conlatum> confer ja collate; convincere,
convictum> convince, convict.
Laenamispõhimõtted inglise keelde: 1) ladina sõna võetakse üle muutumatul kujul:
equator, equinox, al. 16. sajandist süstemaatiliselt
apparatus,
arena , data,
formula , status,
prospectus, neon etc. Tavaliselt on ülevõetavaks
vormiks nimetav kääne, mõnikord ka muud
käände- ja pöördevormid: folio, omnibus,
veto ,
imprimatur etc.
2) võõra keele lõpuelement eemaldatakse:
criticus> critic, denotare>denote;
extendere>
extend ;
3) ladina järelliide vahetatakse välja mõne teise
järelliite vastu: obligatorius>obligatory;
generosus>generous jne.
Kokkuvõtteks: 1. Inglise keelde võeti ladina sõnu kõikidest ladina
keele perioodidest alates klassikalise perioodi
antiikautorite sõnavarast kuni keskaegsete
sõnadeni välja.
supervenire (kl. periood)>supervene
superhumanus (hilisladina)>superhuman
supersubstantialis (kirikulad) >supersubstantial
supernaturalis (keskaegne lad. k) >supernatural.
2. Alates varauusaegsest inglise keelest hakati
ladina keelest lisaks sõnatüvedele laenama ka
ees- ja järelliiteid. Produktiivsemad: multi-,
intra (intraorbital, intracellular),
retro -, sub-,
supra -;
Produktiivsemad järelliited: -icus> -ic: anaemic,
bronchitic
-atus>-ate: nitrate
-inus>-ine: aspirin, anilin
-
anus >-ane: propane, butane
-enus>-ene: benzene
-onus>-one: ozone.
3. Eelis rahvusvahelise keelena:
1) laensõnade integreerimiskogemus oma keelde,
2) romaanipärased rõhumuutused toimunud,
3) paljud sõnaperekonnad koosnevad segiläbi
germaani ja ladina elementidest (man:
male ,
masculine, virile; holy: saint, sanctity; tooth:
dentist ).
4) omakeelsed sünonüümid puuduvad:
ingl linguistics – sks Linguistik/ Sprachwissenschaft
pericarditis – Perikardit või Herzbeutelentzündung
4. Tänu arvukatele laenudele ladina ja
romaani keeltest maailma kõige
sõnarikkamaid keeli, rikkalik stiili- ja
semantikapagas.
51% latinisme, 5% gretsisme ja 30-35%
romaani keelte laene.
b) valitsemise ja võimuga
seonduv sõnavara:
caesar>kaiser>keiser; teistkordne ülevõtmine
vene keele kaudu: caesar>
tsaar .
catena>ketina>kett (ahel)
c) usu-, hariduse- ja kultuuriga seonduv sõnavara:
schola >Schule>kool
magister >meister>meister
tabula>tavola(vulgaarlad)>tafel>
tahvel crux>Kreuz>
rist angelus>
engel >
ingel episcopus>Bischof>piiskop
claustrum>kloister>
klooster poena>Pein>piin jne.
NB! marita (
abielunaine )> leedu marti>mõrsja.
• III laenukiht: internatsionalismid (19.-20. sajand)
3.3.3.Ladina keel ja eesti keel müür
pirn isa
vaktsiin interdistsiplinaarne sool
ema ingel kool roos
bilateraalne
sant tsaar
I laenukiht (enne reformatsiooni):
sanctus >sant;
pater noster> paterdama; signare>siunama.
II laenukiht (15.-16. saj alamsaksa keele
vahendusel):
a) igapäevaelu sõnavara:
amphora >ampora>
amber >ämber;
cucurbita> Kurbitz> kõrvits; ceresa>Kirse>
kirss ;
cepulla>Zwiebel>sibul;radix>ratih>redis
beta >bete>
peet cellarium>Keller>
kelder ; caupo>kaufen>kauplema
moneta>Münze>münt
murus>Mauer>müür
speculum>spiagal>
peegel jne.
3 kihti sõnavaralaene eesti keelde
15 keelt
700 miljonile emakeeleks
850 miljonile teiseks
keeleks 3.3.1. Ladina keel romaani keelte baasina 1. verbi aegade süsteem:
olevik , rida
minevikuvorme, 2 tulevikku; eraldi tüved oleviku ja
mineviku jaoks. Aegade sõltuvuse reegel pea- ja kõrvallausete vahel.
2. Verbi aspektilisus pole oluline
3. Kõneviiside eristamine.
4. Lauselühendite süsteem.
5. Pöördelõpud: -mus (lad)> it -mo,
hisp ja port -mos; rumeenia, oksitaani, katalaani -m, pr -ns.
Romaani ja ladina keele
sarnasusi :
Romaani keelte erinevusi ladina keelest: 1. Ladina keele alus – vormiõpetus (muutelõpud ja
tunnused), romaani keeltel – lauseõpetus
(sõnajärg ja eessõnad).
2. Nimisõnaartikkel ladina keeles puudub: sõna
sugu
selgub tunnustest ja lõppudest,
määrav/umbmäärane aspekt sõnajärjest.
3. Ladina keeles ei lange nimi-, omadus- ja
tegusõnavormid kunagi kokku.
Ladina ja romaani keelte sarnasused sõnavara tasandil: 1. Arv- ja asesõna vormistik.
2. Igapäevane sõnavara:
lad panis ('leib'): pr pain, it pane, hisp pan, rum
pine ; lad
arbor ('puu'): pr arbre, it albero, hisp arbol jne.
Panromaani nimisõnad:
aqua , barba, caro-carnis, clavis,
corpus , dens, folium,
fructus , granum, herba, homo, lingua,
luna ,
manus , mare, nodus, oculus, os, passus, pellis, piscis,
rota , sanguen,
terra , vacca, ventus, vinum.
Panromaani omadussõnad:
alter , altus, bonus, clarus, fortis, largus,
longus , mollis,
plenus , rotundus, siccus, surdus, tantus, vetulus, vivus.
Panromaani verbid : cognoscere, coquere, currere, dormire, facere, fugere, habere, iocare, levare,
mori , nasci, perdere, posse, ridere, rumpere, saltare, sonare, stare, tenere, tornare, venire.
Põhjarühm – Skandinaavia keeled
saksa keel,
inglise keel,
flaami, hollandi,
friisi keel.
Nt. lad. legere (‘lugema= tähti kokku koguma’) > sks
lesen – tüvi ja tähendus ladina keelest;
AGA: ingl read ('mõistatama') ja write ('sisse
kritseldama') – nii tüvi kui ka tähendus ruunikirjaga ümberkäimise tehnikast.
3.3.2. Ladina keel germaani keelte Baasina KUUES LOENG
Rooma õigus euroopaliku õigusruumi alusena Dots . Merike
Ristikivi Õigusteaduskond
Kirjandus • H.
Hattenhauer . Euroopa õigusajalugu.
Tallinn: Juura, 2007.
• P. Bonfante. Rooma õiguse ajalugu.
Tartu: Akadeemilise Kooperatiivi
kirjastus, 1930.
• E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Tallinn:
Kirjastus Ilo, 2000.
• M. Kaser. Das römische Privatrecht. Bd.
1. (2. Aufl.). München: Beck,
1971 .
• F. Wieacker. Römische Rechtsgeschichte.
1. Abschn. München: Beck, 1988.
• D. Tamm.
Roman law and European
legal history. Copenhagen: DJØF
Publishing, 1997.
• A. Borkowski.
Textbook on Roman Law.
London: Blackstone Press Ltd, 1994 (2nd
ed. 1997).
Õigussüsteemid Läänelik õigustraditsioon jaguneb:
• kontinentaal- või Mandri-Euroopa ehk
civil law õigussüsteem
•
angloameerika ehk common law õigussüsteem
Lääneliku õigustraditsiooni neli peamist aspekti: 1) Rooma eraõiguse tugev mõju
2) kanoonilise õiguse tugev mõju
3) õiguskultuuri kõrge tase, mis baseerub legitiimsetel
printsiipidel
4) õigusriigi mõiste üldine
toetamine Õigussüsteemid Kehtiv õigus
Allikad/Fontes
•
Leges XII tabularum 451-450 eKr
Kaheteistkümne tahvli seadused
Eesti k-s: A.
Annus , K. Kolk, J. Puhvel, J. Päll. Muinasaja seaduskogumike antoloogia. Tallinn:
Varrak , 2001, lk 257- 288.
•
Gaius , Institutiones 2 saj (161? pKr)
Institutsioonid • Corpus Iuris Civilis 527-533 pKr
Tsiviilõiguse kogumik Leges XII tabularum
•
Livius : Fons omnis publici privatique iuris
• Cicero:
Carmen necessarium
• Tacitus:
Duodecim tabulae finis aequi iuris
• Pomponius,
Digesta 1.2.2
• Livius, Ab urbe condita 3.31-39
• Decemviri legibus scribundis
Leges XII tabularum
• I-II tahvel – tsiviilprotsessi sätted
• III tahvel – reeglid (korratu) võlgniku vastu (legis
actio per manus iniectionem)
• IV tahvel – sätted isavõimu kohta (patria potestas)
• V-VI tahvel – eestkoste, pärimine, omand ja selle saamine (
mancipatio ja in iure
cessio )
• VII-VIII tahvel – obligatsiooniõiguslikud suhted
• IX-X tahvel – ius publicum ja matustega seotud
õigusküsimused (ius sacrum)
• XI-XII tahvel – mitmed lisasätted
Gaius, Institutiones
• II saj keskpaik pKr
(161? pKr)
Teosed: • Ad legem XII tabularum
• Res cottidianae sive
(verba)
aurea • Institutiones 4 raamatut
(commentarius)
Gaius Institutiones 4.131-133: Palimpsestus Veronesis Gaius, Institutiones 4.71-72: Oxyrhynchus
Papyrus Gaius, Institutiones
• Inst. 1.8:
Omne autem ius, quo utimur, vel
ad personas pertinet vel ad res vel ad
actiones
• Tsiviilõiguses –
institutsiooniline süsteem:
1.isikutesse puutuv õigus
2.asjadega seotud õigussuhted
3.
hagid – õiguste kaitse
Justinianus 482-565 • valitses 527-565
•
impeerium Justinianuse ajal
Corpus Iuris Civilis
• 527-533 pKr; ühine pealkiri 1583
(Gothofredus)
• Institutiones (533)
• Digesta seu Pandectae (530-533)
• Codex Iustinianus (529)
Codex Iustinianus
• 529 pKr pole säilinud
• 534 pKr uus
redaktsioon Codex Iustinianus repetitae praelectionis
• 12 raamatut (
liber )
• 4600 korraldust alates
Hadrianusest kuni Justinianuseni
Digesta seu Pandectae
• 530-533 pKr
• lad. k. Digesta (digerere
korda seadma) või kr. k.
Pandectae (παν δέχομαι)
• 50 raamatut (liber)
• Kompilatsioon 39 juristi
teostest (2000 köidet),
enim tsiteeritud autorid:
Ulpianus ja Paulus
Digesta seu Pandectae
• Tsiviilõiguses –
pandektiline süsteem:
– üldosa (üldised
küsimused) –
eriosa :
• asjaõigus
• obligatsiooni- ehk
võlaõigus
• perekonnaõigus
• pärimisõigus
Institutiones
• 533 pKr
• 4 raamatut (liber), ametlik
tsiviilõiguse õpik
• Institutiones, Digesta ja
Codex said Justinianuse korraldusega seaduse jõuIus Romanum
• fas, mos, ius
fas – religioossed normid, fas lex
divina , ius lex
humana mos – tavaõigus, ius non
scriptum ius – õigusnormid, ius scriptum
• ius, iustitia, suum cuique
Ulpianus, Dig 1.1.pr: Ius est ars boni et aequi (Celsus)
• ius publicum – ius privatum
• ius
civile – ius
gentium – ius naturale
• ius civile – ius honorarium
Magistraadid • magistratus – honores,
• cursus honorum:
– quaestor
– tribunus plebis
– aedilis
– praetor (praetor urbanus, praetor peregrinus)
– consul
– censor
Rooma õiguse hilisemad mõjud • Rooma õiguse retseptsioon
– Rooma õiguse taassünd ja uurimine
– Ülikoolide rajamine 11.-12. saj-l (eriti Bologna ülikool)
–
Glossaatorid • Kodifitseerimine:
–
Code civil (CC) ehk Code Napoleon 1804
– Austria üldine tsiviilseadustik (ABGB) 1811
– Saksamaa tsiviilseadustik (BGB) 1900
– Šveitsi tsiviilseadustik 1907
SEITSMES LOENG
Klassikaline müüt kunstis, kirjanduses jm: Odysseus ODYSSEUS (lad
Ulysses , Ulixes)
Odysseus
Ithaka saare valitseja
Laertese poeg
üks ilusa
Helene kosilasi –›
Trooja sõda
Penelope abikaasa
Tähtsamad
omadused:
kavalus ja sõnaosavus
Trooja hobune
Mykonose vaas, ca 670 eKr,
varasemaid Trooja hobuse kujutusi
Odysseus antiikkirjanduses KREEKA
Ilias ja Odüsseia
Telegoneia (eepilise küklose osa)
tragöödiad (Sophokles: Philoktetes, Aias;
Euripides: Hekabe,
Rhesos , Palamedes [frg.])
Euripidese saatürdraama Kükloop
ROOMA
Seneca, Troojalannad
Vergilius,
Aeneis ; Ovidius
Telegoneia
ODYSSEUS
PENELOPE KALLIDIKE*
KIRKE TELEMACHOS POLYPOITES
TELEGONOS
*Thesprotia valitseja
Odysseus antiikkirjanduses
KREEKA
Ilias ja Odüsseia
Telegoneia (eepilise küklose osa)
tragöödiad (Sophokles: Philoktetes, Aias;
Euripides: Hekabe, Rhesos, Palamedes [frg.])
Euripidese saatürdraama Kükloop
ROOMA
Seneca, Troojalannad
Vergilius, Aeneis; Ovidius
Odysseus Roomas
ULYSSES ehk ULIXES Vergilius, Aeneis: tüüpiline
kreeklane – ülbe
ja naudinguhimuline
Ovidius: suur rändav naistemees,
nipernaadi
Harold Bloom: „one of the great
wandering womanizers“
Keskaja allegooriad mastipuu–
rist laev–kirik
elumeri ja rahusadam
võrgutajad (
sireenid , Kirke)
Vrd navis Ecclesiae (‘kirikulaev’),
tüürimeheks Kristus
Dante (1265–1321) Jumalik komöödia, Põrgu 26. laul:
alternatiivne
versioon – ei
tundnud Homerost
it. Ulisse = Odysseus,
Põrgu 8.
ringis koos Diomedesega oma
petuplaanide tõttu
William Blake’i illustratsioon
Dantele (18. saj lõpp)
Alfred Tennyson Ulysses (1833):
It
little profits that an idle
king ,
By this
still hearth, among
these barren crags,
Match ’d with an aged
wife , I mete and dole
Unequal laws unto a savage
race ,
That hoard, and
sleep , and
feed , and know not me.
I
cannot rest from
travel : I will drink
Life to the lees /.../
Tennyson, Ulysses I am a
part of all that I have met /.../
How dull it is to pause, to make an end,
To rust unburnish’d, not to
shine in use!
As tho’ to breathe were life. /.../
To follow
knowledge like a sinking
star ,
Beyond the utmost bound of human
thought ./.../
Made
weak by time and
fate , but
strong in will
To strive, to
seek , to find, and not to yield.
James Joyce , Ulysses (1922) Üks päev (16.06.1904)
Dublini ärimehe Leopold
Bloomi elus
1. Telemachus; 2.
Nestor ; 3. Proteus; 4.
Calypso; 5. Lotus Eaters; 6. Hades; 7. Aeolus; 8.
Lestrygonians; 9. Scylla and Charybdis; 10.
Wandering Rocks; 11. Sirens; 12. Cyclops; 13.
Nausicaa; 14. Oxen of the Sun; 15. Circe; 16.
Eumaeus; 17. Ithaca; 18. Penelope
Jean Giono Naissance de l’Odyssée (Odüsseia sünd,1930)
Antiheroilisus! Nikos Kazantzakis
Odüsseia: tänapäevane järg (1938)
24 laulu, 33 333 värssi (17-silbik)
Margaret Atwood The Penelopiad (2005; e.k
Penelopeia , 2006)
Vaatenurk: oma meest 20 aastat koju ootav naine Odysseus kujutavas kunstis
Polyphemose koobas (kükloobi
pimestamine, põgenemine)
Sireenid
Naised: Kirke,
Kalypso , (Nausikaa)
Odysseuse kojutulek (
kohtumine Penelopega, kosilaste
tapmine e
mnēsterophonia jm)
Muud teemad (nt Odysseus Alkinoose
kojas )
Odysseus ja Polyphemos (670-660 eKr)
Odysseus ja Polyphemos (u. 565– 560 eKr)
Odysseus (u. 540-530 eKr)
Odysseus ja sireenid (u. 480-470)
Odysseus ja sireenid (detail)
Odysseus ja Kirke (u. 440)
Mnesterophonia e kosilaste tapmine
(u. 330 eKr) Odysseus ja Polyphemos. Mosaiik
Villa del Casale’st (Sitsiilia, 4. saj pKr)
Odysseus ja Polyphemos. Mosaiik
Villa del Casale’st, detail Pinturicchio, Odysseuse kojutulek (1509)
Francesco Primaticcio, Odysseus ja
Penelope (u.
1563 )
Bartholomeus
Spranger ,
Odysseus ja Kirke
(u. 1580/85)
Bartholomeus Spranger,
Odysseus ja Kirke
(u. 1586/87)
Jan
Brueghel vanem, Odysseus ja
Kalypso (u. 1600)
Pieter Lastman, Odysseus ja Nausikaa (1619)
Michele Desubleo, Odysseus ja
Nausikaa (17. saj)
Salomon de Bray, Odysseus ja Kirke
(1650/55)
Jacob Jordaens, Odysseus Polyphemose
koopas (u. 1660)
Gérard de Lairesse,
Odysseus ja Kalypso (17. saj.)
Gerard de Lairesse, Mercurius käsib
Kalypsol Odysseus vabastada (u. 1670)
G. de Lairesse, Mercurius käsib Kalypsol
Odysseus vabastada (1676/1682 vahel)
Francesco Hayez, Odysseus Alkinoose
kojas (u. 1814/15)
Victor Mottez, Odysseus ja sireenid
(enne 1848)
Arnold Böcklin, Kalypso (1883)
John William Waterhouse,
Kirke pakub Odysseusele peekrit (u.
1891 )
J. W. Waterhouse, Odysseus ja
sireenid (1891)
Lovis Corinth, Odysseus võitleb
kerjusega (1903)
Herbert James Draper, Odysseus ja
sireenid (1909)
Valentin Serov, Odysseus ja Nausikaa
(1910)
Bryson Burroughs, Kalypso saar
(1928)
Max
Beckmann ,
Odysseus ja Kalypso (1943)
Pablo Picasso, Odysseus ja sireenid
(1946)
Romare Bearden, Odysseuse
kojutulek (1977)
Pinturicchio 1509 vs Bearden 1977
Odysseus filmis • L’Odissea (1911, rež. Giuseppe de
Liguoro): klipp (kosilaste tapmine,
Odysseuse ja Penelope äratundmine)
• Ulisse (Ulysses; 1954, rež.
Mario Camerini):
klipp (Kirke juures)
• L’Odissea (1969, rež.
Franco Rossi): klipp
(Odysseuse ja Penelope äratundmine)
• The
Odyssey (1997, rež.
Andrei Kontšalovski): klipp (Polyphemos)
Odysseus filmis (jätk) Joel ja Ethan Coen, O
Brother Where Art
Thou (2000): sireenid, ühesilmne
piiblimüüja
Odysseus filmis (jätk) •
Muusikal L’Odissea (1964): klipp
(Polyphemose koopas)
• Multifilmiseeria Ulysse 31 (1981): klipp
Edith Hall,
The
return of Ulysses. A
cultural history of
Homer ’s Odyssey, 2008 (PP 2012)
Harald Rajamets, Aeg astuda (1997)
Odüsseialt kui naasis Odysseus,
karja kaabakaid surmas ta püsseus,
kui ta truud Penelopet
nägi õmblemas jopet,
mida harutas öösi – peen tüsseus!
KAHEKSAS JA ÜHEKSAS LOENG Anne Lill, teater ja Pompei KÜMNES LOENG ANTIIKAJA PÄRAND AMEERIKA ÜHENDRIIKIDES JA VENEMAAL Senised loengud: Euroopa
geograafiliste piiride mõttes;
Tänane loeng: Euroopa euroopaliku kultuuri
mõttes.
METOODILINE TAUST TRADITSIOONILINE LÄHENEMINE ANTIIKAJALE:
RETSEPTSIOONIUURIMUSLIK (RECEPTION
STUDIES) LÄHENEMINE ANTIIKAJALE
(ANGLOAMEERIKA KOOLKOND ALATES
1990NDATEST CHARLES MARTINDALE
antiikkultuuri nähtuste JT): tähendus nende loomisajal.
tähtsusetu, milliseid tundeid üks või teine teos või nähtus hilisematel
aegadel või teistes kultuurides tekitab.
ühegi antiikse nähtuse (teose, institutsiooni jne) ainuvõimalik tähendus pole üksnes tema
kaasajal kujundatud arusaam,
ka kõik järgnenud tõlgendused teistes ja
hilisemates kultuuriruumides on olulised antiikkultuuri mõistmiseks.
=>demokraatlikum antiigi mõistmine
IGA LUGEJA/VASTUVÕTJA OSALEB
ANTIIGIMÕISTMISE KUJUNDAMISPROTSESSIS,
IGAÜHE
LUGEM JA ARUSAAM ON TÄHTIS,
MITTE AINULT SUURTE
MEISTRITE JA KIRJANIKE OMA. KA MEIE OMA EESTIS, SIIN JA PRAEGU.
LOENGU EESMÄRK: näidata USA (pop)kultuuri jõudnud
antiigimotiivide ajaloolisi tagamaid,
näidata Venemaal toimunud/toimuvaid antiigi omaksvõtmise viise.
ANTIIGIRETSEPTSIOONI SARNASUSED JA ERINEVUSED USA-S JA VENEMAAL Renessansi olemasolu 14.-16. saj?
Poliitilis-
geograafilises mõttes?
Antiikse materiaalkultuuri olemasolu?
Millist teed pidi jõudis neile maadele teadmine antiigi kohta?
ANTIIGIRETSEPTSIOONI SARNASUSED USA-S JA VENEMAAL 1) kumbki suurriik ei teinud kaasa Euroopat oluliselt mõjutanud renessansiaega 14.-16. sajandil ja antiigi avastamist.
2) mõlemad
suurriigid poliitilises ja geograafilises mõttes on endasse sulatanud paljude rahvuste esindajaid ja kultuure (nagu Rooma impeeriumgi omal ajal).
3)
USAst ega Venemaalt ei võrsunud umbes 200 aasta jooksul (17.sajandi keskpaik kuni 19. sajandi keskpaik) ühtki väljapaistvat
klassikalist filoloogi ega kirjutatud ühtki olulist
erialast teaduslikku käsitlust.
ANTIIGIRETSEPTSIOONI PÕHIERINEVUSED USA-S JA VENEMAAL teadmised antiigi kohta jõudsid kummassegi
riiki eri teid pidi (Inglismaa versus Madalmaad/Prantsusmaa/Saksamaa) ja
periooditi erineva intensiivsusega.
Venemaa lõunaaladel oli säilinud antiikkultuuri materiaalset pärandit, USAs seda pole.
ANTIIGIRETSEPTSIOONI PERIOODID USA:
Kõrgaeg 1760 -1790,
hõbeaeg 1790-1830.
1. KUIDAS AMEERIKAS ANTIIKI TUNDMA ÕPITI? Inglise haridussüsteemi ülevõtmine: grammatikakoolid ja 1636 esimene kolledž Harvardis;
võeti üle ka antiikautorite lugemine ja
eelistused :
Fookuses proosaautorid:
a) moraalifilosoofid (nt
Cato Distihhonid, Aisopose
valmid ,Cicero kõned, kirjad, traktaat Kohustustest jt.)
b) ajalooteosed (Livius Linna rajamisest alates, Florus,Sallustius jt)
=> praktiline väärtus,
moraalne ja poliitiline tarkus.
Luuletajaid (
Homeros , Vergilius,
Horatius jt) hinnati vähem
Kolledžis ka ülevaatekursused Kreeka ja Rooma olmekultuur ja ajalugu.
1. KUIDAS AMEERIKAS ANTIIKI TUNDMA ÕPITI? Era- ja avalike raamatukogude rajamine;
Antiikteoste tõlkimine 18. sajandi USAs kui
patriootiline tegevus. Vrd. Euroopa
renessansiaeg (14.-16. saj
samasugune tendents ).
2. DEBATT ANTIIKTEADMISTE KASULIKKUSEST 18. SAJANDI USAS See, kes oskab segada kasuliku meeldivaga,
jõuab tippu (Horatius Luulekunstist)
Kasulik baas ?
elitaarne edasiseks eluks
kaunistav element
ANTIIGIVASTASED AKTSIOONID : 1) 1699 Thomas Bray traktaat An Essay towards Promoting all
Necessary and Useful Knowledges Both Divine and Humane – antiigiteadmistega pole enam midagi teha;
2) Usulahkude erimeelsus:
kveekerid, puritaanid katoliiklased
3)
Lapsevanemate tänavarahutused al. 1711;
ANTIIGIVASTASTE ARGUMENDID: 1) Arstid: klassikalise hariduse omandamine käib lastele tervise peale,
2)
Kirjanikud : klassikaliste teoste uurimine võtab
inimeselt loomingulisuse ja muudab ta igavaks,
3) Moraalifilosoofid: klassikalise antiigi
tundmaõppimine on kasutu snoobitsemine ja muudab inimese ülbeks ja südamelt kalgiks.
4) Patriootiline argument: klassikalise antiigi
õpetamine on Inglismaa mõju USAle. Inglismaal on teised olud ja prioriteedid, seal tegelgu inimesed antiigiga, USAs pole see
vajalik.
5) Poliitiline argument: klassikaliste keelte õpetamine on
vastuolus riigi võrdõiguslikkuse (egalitarismi) põhimõttega, sest kõigile seda ju ei võimaldatud.
PARADOKSID: Kõige suuremad antiigi vastu võitlejad olid just need, kes kasutasid oma teostes enim vihjeid ja
viiteid antiikkirjandusele ja kes õpetasid oma lastele ise eraviisiliselt ladina ja kreeka keelt.
3. KLASSIKALISE ANTIIGI MÕJU 17.-18. SAJANDI USA ÜHISKONNA KUJUNDAMISEL Antiigi kuldaeg langes kokku uue rahvuse ja
riigi
formeerumise ajaga (1750-1790)
Antiik kui valikuline inspiratsiooniallikas tõlgete, käsiraamatute ja entsüklopeediate vahendusel;
USA senaatorite ja poliitikute antiigikäsitlus
mõjutatud kaasaegsete Euroopa
poliitikateoreetikute töödest (
Montesquieu jt)
Nt Johan
Adams 1774: antiik+Inglise
seadused=>USA juriidiline süsteem.
Ideaalsed antiikaja perioodid:
Rooma vabariigi ajastu (3.-1.saj eKr)
+
Sparta linnriik
+Kartaago.
IDEAALFIGUURID 1. CICERO SELFMADEMAN
2. CATO VABARIIKLUSE TOETAJA
Marcus Porcius Cato (Noorem
1.saj eKr): Rooma vabariikluse
ideaali kandja> Cato: kahe 18. sajandi USA
riigimehe John Trenchardi ja Thomas Gordoni ühine pseudonüüm: 144 nn Cato kirja
Tänapäeval Cato Instituut USA-s
– demokraatia eest seisev
institutsioon .
3. KOONDKUJU: FARMER+SÕDUR+KODANIK farmiomanikust džentelmen a la Horatius antiikajal
ei tegelenud ise põllutööga, vaid luuletas
farmiomanik /põllumees kui vastandkuju banaalsele kaupmehele, Korrumpeerunud linnaametnikele, luksuseihale ja poliitilisele
ambitsioonikusele.
põllundus tagas vabariigi stabiilsuse ja vabaduse kestmise.
MIDA VÕTTA ÜLE VABARIIKLIKUST ROOMAST ? 1) tasakaalustatud segavalitsuse idee?
2) Rooma
konstitutsioon 3. sajandist eKr
(Polybiose ajalooteose 6. raamatu alusel)
3) ühiskondlike institutsioonide nimetustest
nimetus 'senat' (lad. senatus),
4) föderalismi
teoreetilised ja praktilised
põhimõtted kreeka
demos 'te liidu eeskujul,
5) riikliku sümboolika kujundamine.
AMEERIKA DOLLAR
Vergilius Aeneis 9,625
Vergilius
Ekloogid 4,5
Pseudo -Vergilius Moretum 103
klassikaliste kohanimede
panek USAs (W. R.
Farrell. Classical
place names in New
York State: origins, histories and meanings. 2002).
Capitolium,
Phoenix ,
Atlanta etc.
MIDA EI SAA VÕTTA ÜLE ANTIIGIST? EI militaarsele, mis oli Rooma ühiskonna ideaal.
EI Rooma ühiskonna kesksele nähtusele - hirmule.
Antiikmaailm kui stereotüüpne abstraktsioon,
ratsionaalne mudel väljaspool ajaloolist aega.
kokkupuude antiikmaailmaga kokkuvõttes
kriitiliselt analüüsiv.
Tänaseni: Rooma-pärane usk endasse kui
moraalselt kõrgemalseisvasse ühiskonda
võrreldes teiste kaasaegsete ühiskondadega.
4. ANTIIK JA VOORUSEPÜÜDLUS 18. SAJANDI USAS: ISIKLIKE VOORUSTE MUDEL Antiikses ühiskonnas 4 põhivooruse
kompleks :
õiglus , tarkus, tasakaalukus, vaprus (inimese hinnatavad omadused ühiskonna suhtes, mitte pelgalt inimese enda heaoluks).
Macchiavelli
USA: Franklin (1784) 13 USA põhivoorust
(mõõdukus, rahulikkus, kord, otsustavus, viljakus,
hoolsus , avameelsus, õiglus, tasakaalukus,
puhtus , rahumeelsus, vagadus, alandlikkus)
Seneca, Cicero,
vanasõnakogumikud
5. ANTIIKKULTUURI RETSEPTSIOONI HÕBEDANE AJASTU (1790-1830) 1) professionaliseerumine: klassikaliste
filoloogide teke,
2) antiigipärandi marginaliseerumine
ühiskonnas,
3)
arhitektuurilised eeskujud .
PROFESSIONALISEERUMINE Antiiktekstide väljaandmine originaalis
kooliväljaandeina: 1802 Cicero valitud kõned.
Reaktsioon: Ecce
monstrum !
klassikaajakiri
North American Review
1820ndad
õpetatud artiklid antiigi kohta,
Kreeka keel kui kurioosum (pelgalt Kreekas
reisimiseks, Nicholas Biddle 1806).
ARHITEKTUURIS
NEOKLASSITSISM (1780-1820:
WASHINGTON)=>
KREEKA TEMPLI STIIL (1820-1860: NT
MONUMENTAL
CHURCH RICHMOND,
VIRGINIA)
1828 YALE’I RAPORT antiik pole enam
dünaamiline , liikumapanev
jõud Ameerika ühiskondlikus elus, kasulik
teadmine laiemates avalikkuse kihtides ega
rahvuse väljakujundamisel.
6. 19. SAJANDI KESKPAIK JA II POOL: REISID ITAALIASSE JA KREEKASSE 19. saj II pool: pidev
laevaliiklus Atlandil
Ameeriklaste traditsiooniline tuur Itaalias:
ronida Vesuuvi tippu, külastada Vesuuvi tuha
all hävinud linnu Herculaneumit ja Paestumit;
viibida
pikemalt Pompeis.
Reisikirjad.
II. ANTIIK VENEMAAL: ANTIIKAEGSED ASUNDUSED KRIMMIS II. ANTIIGIRETSEPTSIOON VENEMAAL: 1. BÜTSANTSI KAUDU 9. SAJANDIL
Alates 9.saj pKr: Konstantinoopoli patriarh
Kyrillos - Kagu-Euroopa ristiusustamise raames:
1) vana kirikuslaavi keele loomine kreeka keele eeskujul:
- tähestik kirillitsa ,
- sõnavara
- liturgiakeel
- kirjandusžanrid etc.
II. ANTIIGIRETSEPTSIOON VENEMAAL: KOLMAS ROOMA 1453 Konstantinoopoli langemisega läheb
maailmavõim Moskvale kui kolmandale
Roomale.
Ivan IV: Caesar>tsaar ja autokraator (kr.k.
isevalitseja) – nimetus Bütsantsist.
Bütsantsi kaudu harras suhtumine antiiki.
II. ANTIIGIRETSEPTSIOON VENEMAAL: 2. BALTIKUMI KAUDU 15.saj: latinstvo (‘ladinapärasus’>’läänemaailm’)
Ladina haigus (=süüfilis, vrd prantsuse haigus)
16. saj humanistidest immigrandid (4):
Nt vürst Kurbski (1528-1583): Cicero Stoikute
paradoksid IV ja VI raamatu tõlge vene keelde.
Tsitaadid erakirjavahetuses:
...pulsus ego civitate non sum,
quae nulla erat...
(Ma ei ole välja
saadetud riigist, mida pole olemaski)
3. UKRAINA KAUDU Ukraina ühendamine Venemaaga 17. saj.
1632 rajatud Kiievi ülikool
Simeon Polotski tsaar Aleksei
* Ladinakeelne ülistusluule
*
1668 Kolomenskoje tsaaripalee antiikne
pildiprogramm (Caesar, Aleksander Suur,
Dareios pro
ikoonid )
*
Ilmaliku teatri toomine Venemaale 1672
KOLOMENSKOJE PALEE (1668/2011)
4. MADALMAADE VAHENDUSEL: PEETER I 1697 oma esimese visiidi ajal külastas ta ka
Amsterdami
Admiraliteedi ülemvarahoidja
Jakob de Wilde antiigikogu
leping Amsterdami trükkali van Thesingiga
avaldamaks Euroopa kirjanduste võtmetekstide
tõlkeid vene keelde (Aisopose valmid,
Homerose-paroodia "
Konnade ja hiirte sõda“).
1718
ukaas : anda teada antiikesemete
leidudest – vaevatasu.
4. MADALMAADE VAHENDUSEL: PEETER I
Arheoloogide kutsumine Euroopast
selgitamaks, milliseid antiikseid arheoloogilisi
leide Venemaal leidub.
Kunstkambri rajamine Peterburis
1721: imperaator, isamaa isa, suur (pro tsaar
ja isevalitseja).
väljend S.P.Q.P. (=Senatus Populusque
Petropolidis, vrd Senatus Populusque
Romanus)
1724 Peterburi Teaduste Akadeemia
4. MADALMAADE VAHENDUSEL: PEETER I Peterburi – uus Rooma, Põhjamaade Palmyra
(pol
mira ).
*Peeter I kui Konstantinus Suur.
5. SAKSA- JA PRANTSUSMAA VAHENDUSEL: KATARIINA II (1762-1796) 1) klassitsistlik arhitektuur
Peterburis: Rooma
Pantheoni eeskujul Iisaku
katedraal ;
5. SAKSA- JA PRANTSUSMAA VAHENDUSEL: KATARIINA II (1762-1796) 1768 Teaduste akadeemia
hoone sammaste, pilastrite, Farnese
Herculese, Minerva ja
Flora kujudega.
2) 1756 püsiv
teatrihoone Peterburis – Prantsuse
klassitsism.
3) Klassikaline skulptuur
suveaedades jm.
ANTIIKSKULPTUURI RETSEPTSIOON
PETRODVORETS:
BORGHESE GLADIAATOR =>JÕEJUMAL
TSARSKOJE SELO : FARNESE HERCULES
LOOMINGULINE ANTIIGIRETSEPTSIOON:
FALCONET PEETER I RATSAMONUMENT
MARCUS AURELIUS ROOMA PEETER I PETERBURI (FALCONET)
Petro Primo Catharina Secunda - Peeter
Esimesele Katariina
Teiselt (lääneküljel), idas
venekeelsena
KATARIINA II – UUS ÕIGLUSEJUMALANNA MAA PEAL
Iam redit et Virgo, redeunt Saturnia regna
(Juba naaseb Neitsi, naaseb Saturnuse ajastu).
Kreeka tagasivallutamise idee,
Kuldvillak tuleb tuua Peterburi.
Toetus väljakaevamisteks Krimmis
1784 sadamalinn
Sevastopol (
antiigipärand sattus nendesse riikidesse.
Algul peamiselt erakogud, alates 18. saj lõpust ja 19.
sajandi algusest riiklikud
muuseumid .
NB! Väljavedu Itaaliast takistas paavsti keeld.
Türgi (sh Kreeka) ja Põhja‐Aafrika alad ei olnud
väljaveo eest seadustega kaitstud.
Diskussioonid antiigipärandi laialivedamise osas Antiigi
emamaad Euroopa suurriigid
Pärand on eelkõige oma rahva ajalugu,
seetõttu kuulub emamaale. Antiigipärand kuulub kogu maailmale, sest paljud
antiikkultuuri emamaad ei teadvusta pärandi hoidmisega kaasnevat vastutust.
Riiklikke ega finantsmeetmeid pole, palju antiigipärandit jääb juhuslike poliitiliste ja
militaarsete mõjude meelevalda.
UNESCO meetmed 1972 Maailma kultuuri‐ ja looduspärandi
kaitsekonventsioon (Convention concerning the
Protection of the World Cultural and Natural Heritage). Heaks kiitnud 190 riiki.
Praegu: antiigi materiaalset pärandit kaitse all 21 riigis.
1031st kultuuripärandi objektist antiigipärandiga seotud üle 70, viimastel aastatel lisandunud: 2013 Chora ja Chersonesos (Ukraina), 2014 Pergamon, 2015 Ephesos (Türgi).
UNESCO eriti ohustatud nimekirjas praegu 4
antiigiga seotud paika: Hatra Iraagis (2015),
Aleppo, Bosra ja Palmyra Süürias (2013‐siiani).
Pärandivaidlused Tuntuim: Trooja kuninga Priamose
aare ,
Vt edasiste kirjandusviidetega
http://en.wikipedia.org/wiki/Priam's_Treasur Käsitluse struktuur 1) millest koosnes ja mida sümboliseeris objekt antiikmaailma jaoks,
2) kuidas pärandiobjekt unustusse vajus ja
osaliselt hävis,
3) kelle poolt, millal ja kuidas antiikne objekt
taasavastati ja maailma kultuuriavalikkusele
uuesti eksponeeriti,
4) millised pärandivaidlused ja miks on nende
objektide ümber tekkinud, millised on
osapoolte argumendid.
1.
Parthenoni templi
marmor Ateenas ja
Lord Elgin 92 metoopi (nelinurkset reljeefidega
plaati ),
160 m
pikkune ja 1 m kõrgune reljeefidega
friis; ehisviilud.
Parthenos (kreeka k) – neitsilik;
jumalanna
Athena lisanimi .
Templi sümboolsus 1) Ateena demokraatia võrdsuse sümbol:
esmakordselt läbisegi kujutatud jumalaid,
kangelasi ja inimesi.
2) Vabaduse sümbol: vabade inimeste loomingu vili, ehitajaks ja adressaadiks samad inimesed.
Ratsanikud , sõjavankrid, ametnikud,
muusikud , ohvriloomad, Ratsanikud rünnakul
Ratsanikud sõjavankrid ametnikud muusikud
Ohvriandide
kandjad , Ateena naised, kangelased, 6 Olümpose jumalat
ohvritoimingud
Parthenoni templi friis
(Briti
muuseum )
Parthenoni tempel
Lõunametoobid: kreeklaste ja kentauride võitlus
Läänemetoobid: kreeklaste ja amatsoonide võitlus
Põhjametoobid: Trooja sõda
Idametoobid: jumalate ja gigantide võitlus
Parthenoni tempel: ehisviilud
Idapoolne
ehisviil : Athena sünnib Zeusi
peast Läänepoolne ehisviil: Athena ja Poseidoni võitlus
Parthenon hilisantiigis ja pärast antiikaega Vandaalitsemised ja funktsioonimuutmised:
283 heruulide rünnak,
582‐83 slaavlaste rüüsteretk,
8.‐9. saj. ikonoklasm (kujude purustamine), muudeti kristlikuks (algul
Sophia , hiljem
Jumalaema ) kirikuks;
1458 ‐ Ateena linn langes türklaste kätte, muudeti mošeeks.
1683 ‐
Innocentius X viimase ristiretk; templisse suundunud propüleed muudeti väejuhataja residentsiks, hoone purustati – osa detaile varises hoonete küljest lahti ja mattus pinnase alla.
Parthenoni taasavastamise eeldused ja ajendid 1764 ‐ saksa kunstiajaloolase J. Winckelmanni teos
Antiikkunsti ajalugu Filhellenism alates 18. sajandi lõpust, algul Inglismaal, hiljem kogu Euroopas:
a) Reisid Kreekasse ja Ateenasse, sh.
üliõpilaste õppereisid (peregrinatio academica) ja aadlike ringreisid (Grand
tour ).
b) Kirjanduslikud kajastused: 1810 lord Byron
> Child
Haroldi palveränd.
=>19. sajandi alguseks oli selge, et umbes pooled Parthenoni marmorkaunistustest olid läinud uusehitisteks, lubjakivi saamiseks, müügiks jne.
Thomas Bruce krahv Elgin 1799 sai
Suurbritannia erakorraliseks saadikuks Türgi
sultani juures Konstantinoopolis
1801 Türgi valitsusele
palve marmorreljeefide
ostmiseks Inglismaale.
Maksis Türgi valitsusele 36 000
naela .
Väljakaevamised ja kujude restaureerimine (Roomas
Antonio Canova (1757‐1822) abiga)
transport Londonisse (1802‐1804)
Kokku kulutas lord Elgin projektile
50 000 naela.
Lord Elgini tegevus Viis 75 meetrit friisi, 15 metoopi ja 17 viilukuju Šotimaale oma kodu kaunistuseks.
NB! osa marmorist läks laevaõnnetuse ajal
põhja, Kreekasse jäi 40 friisi, 48 metoopi ja 9
viilukuju.
Esimene väljapanek Londonis 1807.
1816.a omandas kollektsiooni Briti Muuseum.
Elgini afäär 19. sajandil Kaasaja Euroopas: vandalismiakt ja vargus.
Riiklik komitee: lord Elgin tegutses heas usus ja just tema tegutsemine kindlustas võimsate frontoonil asunud skulptuuride ja friisi reljeefide säilimise kuni 1832. aastani (Türgi ülemvalitsus Kreekas).
1832 Kreeka riigi iseseisvumisel ‐ uus kriitikalaine:
Akropolise templikompleks ja Parthenon kui
unikaalne pühamu ; olulisus kreeklaste võrdsuse ja vabaduse identiteedi jaoks.
Prantsusmaa: kas olukorras, kus Türgi ei valitse enam Kreeka üle, kehtib veel lord Elgini ja Türgi vahel sõlmitud ostu‐müügileping?
Postkoloniaalne periood 1962. aastast Kreeka valitsuse korduvad
taotlused Suurbritanniale
1982 apellatsioon UNESCOle tagastada
marmorid.
Argumendid Ateena poolt taasühendada Kreekasse jäänud ja välja veetud Parthenoni marmor;
tuua marmorfriisid ja ‐metoobid ajaloolisse,
algsesse kultuurilisse ümbrusse;
osa riike (Rootsi, Saksamaa, Paul Getty Museum USAs,
Vatikan ) on enda kogudesse sattunud friisid ja metoobid tagastanud (samas
Louvre 'i muuseum mitte);
varad on omandatud illegaalselt;
uus Akropolise muuseum tagab nende säilimise siseruumis, ilma ilmastikukahjustuseta.
(Kreeka kultuuriministeeriumi kodulehekülg
www.culture.gr)
Argumendid Londoni poolt: säilitada
reljeefid maailmakultuuri osana
valgustusaja loomekeskkonnas, Euroopa kunsti kontekstis.
Ateena asub seismiliselt keerulises piirkonnas – alles 1981 oli seal maavärin, mis kahjustas kohapealseid marmordetaile;
samuti on sealne õhusaaste kahjustanud sealseid marmorreljeefe;
pretsedent tühjendaks teisedki maailma muuseumid;
marmor päästeti omal ajal parandamatu hävingu käest;
Elginil oli
ametliku valitsuse luba ja ta maksis kunstiteoste eest;
Hinnanguliselt veerand kuni pool marmorkujudest on ikka
niikuinii kadunud,
tervikut taastada ei saa;
marmoril on globaalne, mitte üksnes
lokaalne tähendus.
(
http://www.britishmuseum.org/about_us/news_and_press/statements/parthenon_sculptures.aspx )
Euroopa Nõukogu kultuurikomitee soovitus 1982: jätta Elgini marmorid Londonisse Briti
muuseumisse .
2009 uus Akropoli muuseum Ateenas: kaasaegsed hoiu‐ ja eksponeerimise tingimused
(vt
http://www.google.com/culturalinstitute/assetviewer/ acropolismuseum/ IwFUpQvIJ1QDVA?projectId=art‐project
ja
http://www.theacropolismuseum.gr/ ).
Ateena taasnõuded marmori tagastamiseks: http://www.postimees.ee/134417/kreeka‐nouabbrittidelt‐ parthenoni‐marmorit/.
Soovituslikku lisalugemist The law and ethics deriving from the Parthenon Marbles
case Cultural
Treasures and Slippery‐slopes
http://www.elginism.com/ ‐ marmorkujude
tagastamist pooldav
veebileht The
British Committee for the Reunification of the Parthenon Marbles
Archaeological Ethics
Greece to Britain:
Hand over artwork USA
Today , 01.04.2008
Cultural Property Observer – Interesting Post About Elgin Marbles
2. Pergamon Aleksander Suure riigi jagamise tulemus 3. saj eKr
Makedoonia
kindral Philetairos saavutas
linnale poliitilise iseseisvuse.
Attalos I (241‐197 eKr)‐ basileos.
Eumenes II (197‐ 159eKr) ajal ülemvõim Väike‐ Aasias.
Pergamoni altar pindala 37*35 meetrit
Kõrgus kuni 10 m
Vundament tuffist ja andesiidist, Pealisehitis marmorist kuningaloss
Pergamoni altar Pergamoni marmori päritolu:
Marmara saarelt
Pergamoni templi põhiplaan
http://www.youtube.com/watch?v=XTMoW185tLk Friis (h 2,3 m, pikkus 113 m; jumalate võitlus gigantide vastu
Reljeefidega friis: h 1,5 m , pikkus 60 m
Pergamoni rajaja Telephose elu ja tegevus Pergamoni altari tõlgendused 1) Poliitiline tõlgendus: => gigandid on justkui Pergamoni vastased, gigantomahhia tsivilisatsiooni võitlus barbaarsuse vastu.
Pergamoni elanike jumaliku päritolu
rõhutamiseks: (
Zeus > Herakles>
Telephos )
Pergamon on sama väärikas kangelasajastu
juurtega linn nagu Rooma, Ateena vm.
Pergamoni altari tõlgendused 2) Õpetuslik eesmärk: skulptuuridel (120)
nimed, kas Pergamoni õukonna juures
toimunud antiikmütoloogia revideerimiskatse?
Krates Malloselt.
3) kultuse funktsioonist lähtudes: austatavaks
võis olla Telephosele või mõnele Pergamoni
valitsejadünastia liikmele.
4) Mälestus muistsest vabaduse‐ ja
iseseisvuseajast (pärast Rooma vallutusi).
Pergamon antiigi järel 713 pKr
araablaste vallutus.
1330 läks piirkond Türgile.
Pergamoni taasavastamine 1865. 40‐aastane Saksa insener Carl Humann;
1877 Berliini Muuseumide uue
direktori A. Conze; Saksa tulevase keisri
Friedrich III toetus.
1878 september ‐1888 väljakaevamised.
Lepingud leidude kuuluvuse kohta: 1) Enne kaevetöid: kolmandik leidudest leidjale, kolmandik maaomanikule, kolmandik riigile => 1/3 Saksamaale, 2/3 Türgile.
2) Tööde algul: kaevajatele 2/3 ja 1/3 Türgile, kes tagastas selle 20 000 kuldmarga eest
väljakaevajatele
3) 1884 Hamdi Bey seadus: Türgist välja viia tohib üksnes selliseid osi, millega külgnevad osad on juba välismaale viidud. Vahetamisvõimalus: vastutasuks pidi Türgi saama tagasi kaks 1884. a. leitud ja Berliini veetud kuju ning kipsivalandid
kõigist (sic!) varasemaist leidudest.
Päranditüli 1878 sekkuvad
kreeklased (Smyrna
peapiiskop ) – tuleb jätta Bergamasse.
Leidude eksponeerimine
1880 esimesed
leiud Berliini Vanas
Muuseumis (Altes Museum)
1881 Ivan Turgenev: "Kui õnnelik ma olen, et ma ei surnud varem ja et saan võtta kaasa sellise mulje ning võin näha kogu seda suurejoonelisust.“
1901 uus muuseumihoone
1930 praegune muuseumihoone.
Pergamon Museum Berlin (1930)
Pärandivaidlused 1945‐1958 sõjasaagina Venemaal
Leningradis;
Venemaa pakkus tagasi Türgile, Türgi ei
võtnud ;
Peter Weiss romaanitriloogia "Vastuhaku
esteetika " (Die Ästhetik des Widerstands,
1975‐1981: altarifriiside gigandid kui
kommunistliku vastuhaku sümbol natsidele.
Al. 1989 Türgi korduvad tagastamisnõuded
Saksamaale.
21. sajandi mudel materiaalse antiigipärandi kaitsmisel?
18. saj. II pool‐20. saj. keskpaik ‐ Euroopa suurriikide
juhitud tsentraliseeriv musealiseerimise mudel (s.t koondamine Euroopa suurlinnade era‐ ja avalikesse muuseumidesse),
• Al. 20. saj. keskpaigast ‐ antiikmälestiste säilitamine emamaadel, kuid UNESCO maailmapärandi nimekirjas ja UNESCO kaitse all.
• 21. saj. avakümnendid: 20. sajandi mudel ei ole ideaalne ega suuda rohkem kui 2000 aastat säilinud antiikset pärandit ikkagi piisavalt kaitsta.
(vt sündmusi Palmyras alates Süüria kodusõja algusest nt
http://www.apollo‐magazine.com/why‐does‐palmyra‐matter/ (29.05.2015);
http://www.apollo‐magazine.com/treasures‐palmyra preserved‐worlds‐museums/ (14.09.2015) jt.)
Vikipeedia: Pergamon oli riik Väike-
Aasia loodeosas. Lõi lahku
Seleukiidide riigist. Võitis galaate ja laienes Tauruse mägedeni. Sõlmis liidu Roomaga ning muutus hellenistliku maailma kultuuri, teaduse ja majanduse keskuseks.
Aastatel 138–133 eKr pärandati Pergamoni riik testamendiga Rooma riigile.
32
Kõik kommentaarid