Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Anorgaanilise keemia seminar X (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Missugune peab olema lahuse pH et sellest lahusest hakkaks sadenema MgOH2 ?

Lõik failist

Anorgaanilise keemia seminar X

  • Arvutage BaSO4 lahustuvus (mol/dm3, g/dm3 ja massiprotsentides). KL(BaSO4) = 1,1  10-10. (1,05  10-5mol/dm3 ; 2,45  10-3g/dm3; 2,45 10-4 %)
  • Arvutage Ba+2 BaSO4 küllastunud lahuses, millele on lisatud 0,01 mooli Na2SO4. Ruumalamuutust mitte arvestada. (1,1  10-8 mol/dm3)
  • Pliifluoriidi lahustuvus 25 °C juures on 0,64 g/1000 ml lahuses. Arvutage pliifluoriidi lahustuvuskorrutis . (7∙10-8)
  • Arvutage kaltsiumhüdroksiidi molaarne lahustuvus (küllastunud lahuse molaarsus). Kl(Ca(OH)2) = 6,5∙10-6. Eeldage, et kaltsiumhüdroksiid dissotsieerub täielikult. (1,2∙10-2 M)
  • Arvutage kaltsiumfluoriidi lahustuvuskorrutis, kui ühes liitris tema küllastunud lahuses on 0,017 g kaltsiumfluoriidi. (4,14 10-11 )
  • On 0,010 M MgCl2 lahus.
    a) Missugune peab olema lahuse pH, et sellest lahusest hakkaks sadenema Mg(OH)2 ? (9,4)
    b) Missugune peab olema lahuse pH, et Mg2+ -ioonide sadenemise võib lugeda täielikuks (kui tema kontsentratsioon lahuses on väiksem kui 10-6 M)? (11,4)
    c) Kas Mg(OH)2 täielikuks sadestamiseks võib kasutada 0,10 M NH3∙H2O lahust?
    d)
  • Anorgaanilise keemia seminar X #1
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-07-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor seeneme Õppematerjali autor
    Anorgaanilise keemia harjutusülesanded lahustuvusest ja hapete-aluste kohtam

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    10
    pdf

    LAHUSED

    tekkeks) Sarnane lahustub sarnases! Ioonvõrega ja polaarsed ühendid polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites (orgaanika orgaanikas ­ benseenis, süsiniktetrakloriidis CCl4) 5.1 5.2 KKY3031 Üldine keemia A.Trikkel, 2001 Lahuste kontsentratsioon n aine [mol] mol C m = , NB! murru nimetajas lahusti,

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    7
    docx

    ÜLDKEEMIA

    ÜLDKEEMIA Kert Martma ISESEISEV KONTROLLTÖÖ Esitamise tähtaeg 31 oktoober 2013 I. Lahuse kontsentratsiooniga seotud ülesanded 1. 250 g vees on lahustatud 27 g soola ja 67 g suhkrut. Leida soola ja suhkru %-line sisaldus lahuses. 2. Mitu grammi soola on vaja lisada 34 g 45%-lisele soola lahusele, et saada 60%-ne lahus? 3. Segati 320 g 10%-list ja 80 g 20%-list lahust. Mitme protsendiline lahus saadi? 4. Mitu grammi soola on vaja lisada 200 cm3 veele, et saada 10%-line lahus? 5. Teil on vaja valmistada 120 g 35 %-st CuSO4 lahust. Laboris on olemas 25 %-ne CuSO4 lahus. Kui palju 90 %-st CuSO4 lahust tuleb sinna lisada, et valmistada vajalik lahus? II. Ülesanded kontsentratsiooni, aine koostise ja moolarvutuse kohta 1. Mitu % kulda sisaldab kaaliumditsüanoauraat(I) - K[Au(CN)2]? 2. Leia CO ja SO moolide a

    Keemia
    thumbnail
    10
    docx

    Keemia kontrolltöö harjutamiseks

    ÜLDKEEMIA Kert Martma ISESEISEV KONTROLLTÖÖ Esitamise tähtaeg 8 detsember 2020 I. Lahuse kontsentratsiooniga seotud ülesanded 1. 250 g vees on lahustatud 27 g soola ja 67 g suhkrut. Leida soola ja suhkru %-line sisaldus lahuses. 2. Mitu grammi soola on vaja lisada 34 g 45%-lisele soola lahusele, et saada 60%-ne lahus? 3. Segati 320 g 10%-list ja 80 g 20%-list lahust. Mitme protsendiline lahus saadi? 4. Mitu grammi soola on vaja lisada 200 cm3 veele, et saada 10%-line lahus? 5. Teil on vaja valmistada 120 g 35 %-st CuSO4 lahust. Laboris on olemas 25 %-ne CuSO4 lahus. Kui palju 90 %-st CuSO4 lahust tuleb sinna lisada, et valmistada vajalik lahus? II. Ülesanded kontsentratsiooni, aine koostise ja moolarvutuse kohta 1. Mitu % kulda sisaldab kaaliumditsüanoauraat(I) - K[Au(CN)2]? 2. Leia CO₂ ja

    Anorgaaniline keemia
    thumbnail
    32
    doc

    Orgaaniline keemia

    TARTU ÜLIKOOL Füüsikalise Keemia Instituut Erika Jüriado, Lembi Tamm ÜLDKEEMIA PÕHIMÕISTEID JA NÄITÜLESANDEID Tartu 2003 SISUKORD I. Keemiline kineetika ja keemiline tasakaal. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . II. Lahused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . III. Tasakaalud elektrolüütide lahustes. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . IV Soolade hüdrolüüs. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . V. Redoksreaktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . VI. Metallide aktiivsus ja korrosioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 I. KEEMILINE KI

    Keemia
    thumbnail
    22
    pdf

    KEEMILINE KINEETIKA JA TASAKAAL

    Reageeriva aine kontsentratsiooni astmenäitajat reaktsiooni kineetilises võrrandis nimetatakse reaktsiooni järguks antud aine järgi. Liites kokku reaktsiooni järgud kõigi reageerivate ainete järgi, saadakse reaktsiooni üldine järk. Seega on reaktsiooni järk suurus, mis võrdub reageerivate ainete kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kineetilises võrrandis. Kui üks reageeriv aine on tugevas liias (näiteks H2O TÜ Füüsikalise keemia instituut 1 Keemia alused I. KEEMILINE KINEETIKA JA TASAKAAL hüdrolüüsireaktsioonide korral lahjades vesilahustes), siis tema kontsentratsioon reaktsiooni vältel praktiliselt ei muutu ja reaktsiooni järk selle aine järgi on null. Reaktsioonid võivad olla esimest, teist ja kolmandat ning ka nullindat järku. Reaktsiooni järk võib olla ka murdarvuline.

    Keemia alused
    thumbnail
    28
    docx

    Reaktsioonid elektrolüütide lahustes. Heterogeenne tasakaal

    Üliõpilase nimi:_________________________ Õpperühm:____________________________ Kuupäev:____________________________ LABORATOORNE TÖÖ 4 Reaktsioonid elektrolüütide lahustes. Heterogeenne tasakaal Praktiline osa NB! Sademed ei ole alati kohevad ja suuremahulised. Sademe teket uurides tuleb katseklaasi loksutada ja vaadata hoolega vastu valgust või vastu tumedat tausta, kas katseklaasis pole mitte peenekristalset või kolloidset sadet. Kirjud ja kihilised sademed viitavad lahuste liigvähesele segamisele-loksutamisele reaktsioonide läbiviimisel. 1. Rasklahustuva ühendi sadenemine ja lahustumine Katse 1.1 Valada katseklaasidesse 1 mL HCl, NaCl ja CaCl 2 lahust ning lisada igasse katseklaasi 0,1 mL (2 tilka) AgNO3 lahust.  Kirjeldada, mis toimub HCl lahusele AgNO3 lahuse lisamisel (sadem

    Anorgaaniline keemia
    thumbnail
    6
    doc

    Keemia aluste kokkuvõtlik konspekt

    I TERMODÜNAAMIKA ALUSED I Termodünaamika pôhimôisted. Termodünaaika I seadus ­ energia ei teki, ega kao vaid läheb ühest vormist teise. Isoleeritud süsteemis on U jääv. Keemilise reaktsiooni soojusefekt vôrdub reaktsiooni saaduste ja lähteainete energiate vahega. Entalpia e. soojussisaldus ­ [H = U + pV = U + nRT]. II Hessi seadus. Termokeemilised vôrrandid ­ selline reakts. vôrrand, millele on lisatud reakts.i soojusefekt. Q- efekt sôltub T-st ja P-st. Hessi seadus ­ reaktsiooni Q-efekt sôltub ainult lähteainete ja saaduste iseloomust (ja oleku parameetritest), kui ei sôltu reaktsiooni kulgemsie viisist ega vahe etappidest. Tekkeentalpia ­ [H = Hj,f - Hi,f]: ühe mooli aine tekkimisel lihtainetest eraldub vôi neeldub soojust st. ühe mooli aine tekkimise Q-efekt. Pôlemisentalpia ­ [Hc = Hj,c - Hi,c]. III Entroopia. Entroopia ­ selline olekufunktsioon, mis isel. süsteemi korrapäratust. Energia kulub entroopia kasvuks: [Hsul = TS]. Tegurid: agr. ol

    Keemia alused
    thumbnail
    10
    pdf

    Keskkonnaprobleemide põhjused, probleemid Eestis

    ümber." Dr. Norman Borlaug Nobeli Rahupreemia Laureaat 13 14 Keskkonnakeemia: 2 loeng Sissejuhatus Hüdrosfäär on katkendlik kiht Maa atmosfääri ja Vee keemia: lahused; ainete litosfääri vahel. lahustumine vees; vee pH; vee aluselisus; saasteained.. Kogumass on 1,4·1021 kg (~3/4 maismaast on mered ja ookeanid) Kogu hüdrosfääri veevarust on ainult 0,8% kasutatav puhta

    Keskkonnakeemia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun