ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED 1. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid Lahuste elektrijuhtivuse alusel võib aineid jaotada 2 liiki: 1) elektrolüüdid hapete, aluste, soolade vesilahused. Elektrolüüdid juhivad elektrivoolu vesilahuses ja sulatatud olekus (kuna sisaldavad vabu laengukandjaid ioone); 2) mitteelektrolüüdid destilleeritud vesi, suhkru, alkoholide ja paljude orgaaniliste ainete vesilahused. Mitteelektrolüüdid praktiliselt ei juhi elektrivoolu (ei ole võimelised vabu ioone moodustama). Elektrolüüdid- ained, mille vesilahused Mitteelektrrolüüdid- ained, mille sisaldavad ioone vesilahused ei sisalda ioone
ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON on ioonide teke aine lahustumisel vees. Vastavalt sellele , kuidas ained vees lahustudes käituvad, jaotatakse need 1) elektrolüüdid ja 2) mitteelektrolüüdid ELEKTROLÜÜDID on ained, mille vesilahused sisaldavad ioone. Aineklassiti on elektrolüüdid alused, happed ja soolad, sest need ained lagunevad vees lahustudes ioonideks. Elektrolüüdid jaotatakse 1) tugevateks ja 2) nõrkadeks vastavalt sellele, kui palju nende vesilahustes ioone tekib. Tugevate elektrolüütide vesilahustes on ainult ioonid, järelikult nende molekulid ja kristallvõred lagunevad vee molekulide toimel täielikult ioonideks. Aineklassiti kuuluvad tugevate elektrolüütide hulka tugevad happed (H 2SO4 HNO3 HCl HBr HI), vees lahustuvad hüdroksiidid (leelised) ja kõik soolad. Nõrkade elektrolüütide vesilahustes on valdavalt molekulid, ioone on
ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON on ioonide teke aine lahustumisel vees. Vastavalt sellele , kuidas ained vees lahustudes käituvad, jaotatakse need 1) elektrolüüdid ja 2) mitteelektrolüüdid ELEKTROLÜÜDID on ained, mille vesilahused sisaldavad ioone. Aineklassiti on elektrolüüdid alused, happed ja soolad, sest need ained lagunevad vees lahustudes ioonideks. Elektrolüüdid jaotatakse 1) tugevateks ja 2) nõrkadeks vastavalt sellele, kui palju nende vesilahustes ioone tekib. Tugevate elektrolüütide vesilahustes on ainult ioonid, järelikult nende molekulid ja kristallvõred lagunevad vee molekulide toimel täielikult ioonideks. Aineklassiti kuuluvad tugevate elektrolüütide hulka tugevad happed (H2SO4 HNO3 HCl), vees lahustuvad hüdroksiidid (leelised) ja kõik soolad. Nõrkade elektrolüütide vesilahustes on valdavalt molekulid, ioone on vähe; järelikult
Elektrolüüdid ·Elektrolüüdid ained, mille vesilahusedsisaldavad ioone Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivadelektrolüütide lahused elektrivoolu ·Tugevad elektrolüüdid esinevad lahuses ainultioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) ·Nõrgad elektrolüüdid lahuses esinevad niimolekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused) ·Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemegaained Mitteelektrolüüdid ·Mitteelektrolüüdid ained, millevesilahused ei sisalda ioone Ei juhi elektrivoolu ·Lahuses on ainult molekulid (paljudorgaanilised ained, lihtained, oksiidid) ·Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentsesidemega ained Elekrolüütiline dissotsiatsioon
IV ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON LAHUS lahustist ja lahustunud ainest (ainetest) koosnev ühtlane süsteem, mille koostis võib teatud piirini (küllastuskonsentratsioonini) pidevalt muutuda. LAHUSTUVUS lahustunud ainele ja lahustile iseloomulik suurus, mis näitab (püsival temperatuuril) lahustunud aine maksimaalset massi 100g või 1kg lahusti kohta. Mitteelektrolüüdid Elektrolüüdid ained, mille lahused sisaldavad molekulaarsed ained, mis ioone. lahustumisel ei moodusta ioone. Tugevad elektrolüüdid Nõrgad elektrolüüdid - elektrolüüdid, mis on polaarsed ühendid, mis
Ioonide liikumine saab võimalikuks kas tahke soola sulatamisel või soola lahustamisel vees. Ioonide olemasolu ja nende suunaline liikumine elektriväljas annabki ainele või lahusele elektrijuhtivuse. Seega saab elektrijuhtivuse kaudu kindlaks määrata, kas antud aine on elektrolüüt või mitte. Elektrolüütideks võivad olla need ained, mis sisaldavad tugevalt polaarseid kovalentseid või ioonilisi sidemeid. Keemilise sideme iseloomu järgi jaotatakse elektrolüüdid: a) Ioonilised elektrolüüdid nendeks on soolad, leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid. Näiteks: NaCl, NaOH, Ba(OH)2. b) Polaarsed kovalentsed ehk molekulaarsed elektrolüüdid nendeks on happed ja paljud hüdroksiidid. Näiteks: HCl, Mg(OH)2, H3PO4 Sõltuvalt sellest, kui suurel määral aine ioonideks laguneb, jaotatakse elektrolüüdid: 1) Tugevad elektrolüüdid on ained, mis lagunevad (dissotseeruvad) täielikult ioonideks ja seetõttu on lahuses ainult ioonid
Ioonide liikumine saab võimalikuks kas tahke soola sulatamisel või soola lahustamisel vees. Ioonide olemasolu ja nende suunaline liikumine elektriväljas annabki ainele või lahusele elektrijuhtivuse. Seega saab elektrijuhtivuse kaudu kindlaks määrata, kas antud aine on elektrolüüt või mitte. Elektrolüütideks võivad olla need ained, mis sisaldavad tugevalt polaarseid kovalentseid või ioonilisi sidemeid. Keemilise sideme iseloomu järgi jaotatakse elektrolüüdid: a) Ioonilised elektrolüüdid nendeks on soolad, leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid. Näiteks: NaCl, NaOH, Ba(OH)2. b) Polaarsed kovalentsed ehk molekulaarsed elektrolüüdid nendeks on happed ja paljud hüdroksiidid. Näiteks: HCl, Mg(OH)2, H3PO4 Sõltuvalt sellest, kui suurel määral aine ioonideks laguneb, jaotatakse elektrolüüdid: 1) Tugevad elektrolüüdid on ained, mis lagunevad (dissotseeruvad) täielikult ioonideks ja seetõttu on lahuses ainult ioonid
1. Mis on elektrolüüdid? 2. Miks juhivad elektrolüütide lahused elektrit? 3. Millised järgmistest ainetest on a) tugevad elektrolüüdid, b) nõrgad elektrolüüdid, c) mitteelektrolüüdid: K2SO4, O2, CO, H2SO4, Ca(OH)2, Pb(NO3)2, C2H5OH, CH4, HCl ? 4. Millest koosneb ioonsete ainete kristallivõre? Tooge näiteid ioonsetest ainetest. 5. Selgitage, kuidas toimub ioonse aine lahustumine vees. Kuidas osalevad selles protsessis vee molekulid? 6. Millest koosneb soojusefekt ioonsete ainete lahustumisel vees? 7. Mis on aine lahustuvus? Millistes ühikutes seda tavaliselt väljendatakse? 8. Mis on lahuse molaarne kontsentratsioon
Kõik kommentaarid