Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Anorgaaniline keemia "Alkoholid" (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on puupiiritus millest seda saadakse ning milleks kasutatakse?
  • Milles seisneb metanooli ohtlikkus?
  • Milline kogus metanooli teeb pimedaks?
  • Milline kogus tapab?
  • Millest on võimalik toota etanooli?
  • Miks õlle ja naturaalveini alkoholisisaldus on suhteliselt madal?
  • Kuidas saadakse kangeid alkohoolseid jooke?
  • Millest tekivad puskariõlid?
  • Milliseid vaevusi need põhjustavad?
  • Milles seisneb etanooli kahjulikkus inimorganismile?
Anorgaaniline keemia-Alkoholid #1 Anorgaaniline keemia-Alkoholid #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Taavi Ragul Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
doc

Anorgaaniline keemia

Anorgaaniline keemia 1. Aine ehitus Aatom on keemilise elemendi väikseim osake. Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, millel liiguvad elektronid. Esimesele kihile mahub kuni 2 elektroni, teisele kihile kuni 8 elektroni, kolmandale kihlie kuni 18 elektroni ja neljandale kihile kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 ja eelviimasel kihil üle 18 elektroni. Anorgaaniliste ühendite hulka kuuluvad vesi, soolad, happed ja alused. 2. Aatomi ehituse seos perioodilisustabeliga Elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (s.t. kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element). Perioodilisussüsteemi

Keemia
thumbnail
24
doc

Orgaaniline keemia

aatomite veel mõne teise elemendi aatom (tavaliselt hapniku, väävli või lämmastiku aatom). Olenevalt funktsionaalsete rühmade sisaldusest jaotatakse orgaanilised ühendid klassidesse. Tähtsamad orgaaniliste ühendite klassid on: 1) süsivesinikud (sisaldavad molekulis ainult süsinikku ja vesinikku) CxHy, 2) süsivesinike halogeeniderivaadid (nende molekulide koostisse kuulub veel halogeen), 3) alkoholid ja fenoolid (sisaldavad molekulis hüdroksüülrühma OH), 4) aldehüüdid (sisaldavad molekulis aldehüüdrühma CHO), 5) karboksüülhapped (sisaldavad molekulis karboksüülrühma COOH), 6) nitroühendid (sisaldavad molekulis nitrorühma NO2), 7) amiinid (sisaldavad molekulis rühmitusi NH2, = NH või N), 8) eetrid ( sisaldavad molekulis rühmitust O ), 9) sulfoonhapped (sisaldavad molekulis rühmitust SO3H), 10) estrid (sisaldavad molekulis rühmitust CO O )

Keemia
thumbnail
2
doc

Orgaaniline keemia

Omadus või tunnus Anorgaaniline ühend Orgaanilinine ühend sulamistemperatuur Üle 350o Alla 350o keemistemperatuur Üle 750o Alla 750o Keemiline side Iooniline side Kovalentne side Lahustuvus: Üldiselt Üldiselt a) Vees lahustuvad Ei lahustu b) Orgaanilistes ühendites Enamasti ei lahustu Enamasti lahustuvad (bensiin, alkohol) süttivus Ei sütti Süttivad Elektrijuhtivus Juhivad Ei juhi Anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete võrdlus 2.) süsiniku aatomi ehitus ja valentsmudelid süsinik paineb 1. Perioodis ja 4A rühmas 6 p+= 6 anorgaanilistes ainetes on süsinik posiiivne, no= 12-6=6

Keemia
thumbnail
1
doc

Anorgaanilise keemia aineklassid

OKSIIDID keemilised omadused: ALUSED keemilised omadused: 1. al.oksiid+hape=sool+ves 1. alus+hape=sool+vesi 2. al.oksiid+hap.oksiid=sool 2. alus+hap.oksiid=sool+vesi 3. tugevalt al.oksiid+vesi=leelis 3. leelis+sool=uus sool+uus alus (üks neist 4. nõrgalt al.oksiid+vesi=? sade, esimesed lahustuvad vees) 5. hap.oksiid+alus=vesi+sool 4. lahustumatu alus (t)= oksiid+vesi 6. hap.oksiid+al.oksiid=sool ALUSED saamine: 7. hap.oksiid+vesi=hape 1. akt.metall+vesi=leelis+vesinik 8. amf.oksiid+hape=sool+vesi 2. akt.met.oksiid+vesi=leelis OKSIIDID saamine: 3. sool+leelis=alus+sool (esimesed vees 1. metall+hapnik=oksiid lahustuvad) 2. mit.metall+hapnik=oksiid SOOLAD keemilised omadused: 3. hapnikku sisaldava

Keemia
thumbnail
35
doc

Üldine ja anorgaaniline keemia

TARTU KIVILINNA GÜMNAASIUM Koostas: Riho Rosin Juhendas: Helgi Muoni Klass: 10a Tartu 2003 I AINE PÕHIKLASSID LIHTAINED LIITAINED Koosnevad ühe elemendi aatomitest Koosnevad mitme elemendi (~ 400) aatomitest Metallid Poolmet. Mittemet. Oksiid Hape Alus Sool ~90 5 19 CO2 HCl KOH KCl Cu, Ag Ge, As, S, P, O2 K2O H2SO4 Cu(OH)2 NaHCO3 Sb CO Cu(OH)2 Al2O3 KA(SO4)2 Lihtainete arvukust tõstab allo

Keemia
thumbnail
2
doc

Keemia - Alkoholid

Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkoholid Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH ). Alkoholide nimetused tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest, millele lisatakse sõnalõpp ­ool, kusjuures esialgne lõpp ­aan lüheneb. Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma. Selliseid alkohole nimetatakse mitmehüdroksüülseteks (mitmealuselised).

Rekursiooni- ja...
thumbnail
11
doc

Anorgaaniline keemia I

1.Vesinik Arvatavasti sai vesiniku esmakordselt 16.saj. saksa loodusteadlane T.Paracelsus. Uuris põhjalikumalt ja vesiniku avastajaks peetakse hoopis H. Cavendishi (1776). Elementaarse loomuse avastajaks on A. Lavoisier 1783. Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1H ­ prootium ("taval." vesinik) ­ see on nn harilik vesinik, mille aatomi tuumas on ainult üks prooton. 2H = D ­ deuteerium ("raske vesinik") ­ aatomi tuumas on 1 prooton ja 1 neutron. ­ looduses (Maal) 6800 korda vähem aatomeid ; D 2 kasut. aeglustina aatomienergeetikas ja vesinikupommi komponendina. Avastati H. C. Urey jt poolt 1931.a. 3H = T ­ triitium ("üliraske vesinik") ­ aatomi tuumas on 1 prooton ja 2 neutronit. Sisaldus maakoores massi järgi väike (0,87%); aatomite arvu järgi suur (17% aatomi-%); leviku poolest Maal 9. kohal; universumis kõige levinum element; T on radioaktiivne beetakiirgur, mille lagunemisel tekib heeliumi isotoop. T moodustab atmosfääri ülakihti

Anorgaaniline keemia
thumbnail
11
docx

Orgaaniline keemia

CH3 ­ CH ­ CH2 ­ CH3 CH3 ­ C = C ­ CH2 ­ CH3 3 ­ bromo ­ 4 ­ etüül ­ 3 ­ metüül ­ 1 ­ hekseen CH2 = CH2 ­ C ­ C ­ CH2 ­ CH3 Keemia 2012 Keemia 2012 ANNA NIMETUS CH3 ­ CH ­ CH2 ­ CH2 ­ CH3 ALKOHOLID Alkoholid on orgaanilised ühendid mille molekulis asuvad hüdroüksüül rühmad. Nimetuse tunnuseks on ­ool. Alkoholid tekivad kui alkaani molekulis asendada 1 või mitu vesiniku aatomit hüdroksüül rühmaga. · Metanool ­ metüülalkoholid ­ rahvakeeles puu piiritus, füüsikalised omadused: värvusetta, iseloomuliku alkoholi lõhnaga vedelik, ülimürgine, põleb, on väga hea lahusti.Süütevedelik,kütus. Lahusti kasutamine, puhastusvahendid, kütuse lisandid. · Etanool ­ etüülalkoholid ­ Värvusetu, iseloomuliku alkoholi lõhnaga vedelik, põleb ,

Rekursiooni- ja...



Lisainfo

Töö koosneb vastustest küsimustele alkoholide kohta. Saab infot etanooli, metanooli , üldise mürgisuse kohta ja mõningatest muudest asjadest.

Kommentaarid (1)

korkkarina profiilipilt
korkkarina: ettekande sain tehtud :D aitäh

20:27 02-05-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun