4. Anna Karenina põhiprobleemistik Tegevus toimub 19 saj. Venemaal (Moskva, Peterburi). Olustikku on kirjanik kirjeldanud vähe, kuid tegevus toimub suurtes linnades, kus on iseloomulik linnaelu. Kirjanik kirjeldas hästi tegelaste välimust ja iseloomu. Sügava vaatluse all on inimsuhted ning nende arenemine. Mõjutused ühiskonnalt. Tegevusliine piisavalt, väljendanud oma mõtteid hästi, väga täpne ülevaade tolleaegsest Moskva, Peterburi ja maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja vastuoluline, sam
Aleksei liialdas, nimetades ennast sõltumatuks mõtlejaks. Stephan Arkadits ja Dolly suhted purunesid, kui Dolly leidis Stephani kirjutatud kirja armukesele. Dolly oli kindel, et seda ta oma mehele ei andest kunagi, kuid ei olnud nõus ka lahutama oma laste tõttu. Tol ajal ei abiellutud armastuse ajendil. 19. sajandi Vene kõrgsoos peeti vana suhte lõpetamist, selleks et armastatuga koos olla, tabuks. Abielus mängis rolli seisus, perekonna suhted ja kõik mis puudutasid raha. Anna Karenina sõitis Peterburi selleks, et lepitada oma vend ja Dolly. Selle ülesandega sai Anna ka hakkama. Stephan Arkadits lubas, et ta ei vaata enam kunagi võõraid naisi. Ta kahetses oma tegu, kuid kui Dolly oli talle andestanud unustas Stephan oma lubaduse ning pööras rohkem tähelepanu teistele naistele kui Dollyle, kuid ta varjas seda väga profesionaalselt. ,,Naine on tead selline asi et uuri teda, kui palju sa uurid, ikka on ta täiesti uus." ütles Stephan
Anna Karenina II Kokkuvõte 2010 5. osa Levini ja Kitty pulmapäev on kindlaks määratud. Levin täidab kõiki ülesandeid, mida temalt oodatakse, ta on peaaegu et hull õnnest. Stiiva meenutab Levinile, et ta peab enne pulmi pihile minema. Levin kohtub preestriga ja tunnistab, et ta kahtleb kõiges, kaasa arvatud Jumala olemasolus. Preester hoiatab, et tema järglased on ohus, kui ta ei tea Jumalast midagi. Hiljem naudib Levin poissmeeste pidu oma venna Sergei ja Sergei ülikooli sõbra Katavasoviga. Poissmehed küsivad Levinilt, kas ta on valmis oma vabadusest loobuma. Ta vastab, et jah, kuid selle küsimuse peale tunneb Levin ebakindlust. Ta läheb Kitty juurde talt küsima, kas Kitty üldse armastab teda ja kas ta ikka tahab temaga abielluda. Ta lihtsalt ei suuda mõista, miks Kitty-sugune naine peaks teda armastama. Neil on lühike vaidlus, kuid nad lepivad. Pulma õhtul ootavad külalised kirikus peigmeest. Levin jääb hiljaks, sest segases olukorra
Neid külastavad ka Stiva ja tema sõber Veslovski, kes pahandab Levinit, sest ta flirdib Kittyga. Lõpuks vihastudes palub Levin tal lahkuda. Dolly kuuleb, et Anna on maale kolinud ja otsustab teda külastada. Ta imetleb nende uhket mõisa. On näha, et Anna on murelik. Ta ei ole oma tütrega lähedane. Vronski tegeleb haigla ehitamisega ja kubermangu juhtimisse sulandumisega. Ta ei mõista miks ei lase Anna tal oma tütart adopteerida, sest lapse perekonnanimi on Karenina. Anna ei taha ka uusi lapsi saada. Levin ja Kitty kolivad Moskvasse, sest Kitty peaks hakkama varsti sünnitama. Seal kohtub Levin valimistel Vronskiga, kes on talle ikka ebasümpaatne. Ta kohtub ka Annaga, keda ta hakkab tema ilu ja meeldivuse pärast imetlema. Kitty sünnitab poja. Stiva sõidab Moskvasse, et paluda Kareninilt lahutust, mida ta kunagi Annale lubas. Karenin, kes on krahvinna Liidia Ivanovna mõju alla, keeldub. Anna on meeleheites. Anna arvab, et Vronski ei armasta teda enam
,,Anna Karenina" Lev Tolstoi 1. Analüüsi Levini karakterit, tema positsiooni, vaateid, seisukohti ja arengut. 2. Nimeta ühiskondlikke probleeme, mida Tolstoi teoses käsitleb. Kelle kaudu ja kuidas need avatakse? 3. Analüüsi Vronski karakterit, tema positsiooni, vaateid, käitumise motiive ja suhet Annaga. 1. Levin ei sarnane ühegi teise Tolstoi karakteriga. Ta oli siiras, aus ning ei omanud ainsatki armukest terve teose vältel. Tema jaoks oli armastus harukordne ning abielu polnud vaid üks igapäevastest elu toimingutest. See oli tema jaoks lausa elu ülesanne, kogu tema õnn ning seepärast on mõistetav, miks ta tundis häbi ja suurt ebaõnnestumist kui Kitty talle ära ütles. Levin oli endas ebakindel ning tema enesehinnang oli väga madal. See väljendub tema mõtetes pärast Kitty äraütlemist, kus ta väidab, et ei imestagi et temasugusele ära öeldi. Ta tundi
Levin- siiras, tkas, omade vaadetega Kitty- siiras, hell, kaastundlik 3) Olulised tekspidamised Anna- Armastus on kige tugevam ja thtsam kohustustest Karenin- Nida vrikas, hoida abielu Vronski- saada seda mida tahtis Levin- talupoegade elu parandamine Kitty- reeglite jrgi elav 4) Eesmrgid Anna- Elada sdame jrgi, olla nnelik Karenin- Jtta endast ja lhedastest hea mulje Vronski- saada kike mida tahab Levin- Armastada ja hoida, tasakaal Kitty- Iseseisev elu, nnelik abielu "Anna Karenina on romaan..." *Abielu purunemisest Probleem- Konflikt kohusetunde ja armastuse vahel Probleemi kandjad- Anna Karenina, Aleksei Karenina ja Vronski Lahendus- pole mistuslikku lahendust, Anna teeb enesetapu *Armastusest probleem-Abielluma peab kohustusest ning abielu on pha (lahutamine pole meldav) kandjad- heltpoolt Kitty, Levin ja Vronski teiselt Anna ja Karenina lahendus- Kitty abiellub Leviniga, Anna ja Vronski armastavad salaja *Armukadedusest probleem- usalduse puudus, enesearmastus
"Anna Karenina" Lev Tolstoi Mik s hukkus Anna Karenina? Anna Karenina hukkumisel oli mitmeid phjusi, mis kokkuvttes ei vimaldanud tal paremat lahendust leida. Olles tsiselt vastuolus hiskonna eelarvamusega, ei leidnud ta muud vimalust, kui endalt elu vtta. Tol ajal oli abielu palju vimsam liit, kui praegu ja petmine oli vga tsine teema, millesse suhtuti karmilt. Anna oli rikkunud reegleid selles liidus, mistttu ta seaduslik abikaasa, Aleksandrovit, tahtis lahutust ja lapse endale jtmise igust. Ta
,,Anna Karenina" Annat on kujutatud Lev Tolstoi romaanis kui ilusat, kirglikku ja haritud naist. Tema süüks võib pidada abielu ning pere hülgamist, kuid ta on siiski üllas ning imetlusväärne. Ta veedab oma vaba aega lugedes inglise novelle ning lasteraamatuid kirjutades. Anna mitmed abieluaastad Kareniniga näitavad, et ta on võimeline olema haritud, enda välimuse eest alati hoolitseva kõrgemast seltskonnast võõrustaja rollis ning seda tasakaalukust ning graatsiat üles näidates. Ta on väga lähedal 19. sajandi ideaalsele aristrokraatlikule vene naisele. Lugejat paneb Annasse kiinduma mitte ainult tema ideaalsed omadused vaid pigem tema pühendumus elada elu ta enda reeglite ning tõekspidamiste järgi. Annat võib kujutleda feministina, kui ta ratsutab hobuse seljas viisil, mida sealne ühiskond pidas sobivaks vaid meestele. Ta söandab silmitsi seista Peterburgi kõrgseltskonnaga peale seda, kui suurem osa elanikkonnast on teadlik tem
Kõik kommentaarid