Anna Karenina (24)

5 VÄGA HEA

ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Lõik failist

„Anna Karenina “
Lev Tolstoi

Analüüsi Levini karakterit, tema positsiooni, vaateid, seisukohti ja arengut.

Nimeta ühiskondlikke probleeme, mida Tolstoi teoses käsitleb. Kelle kaudu ja kuidas need avatakse?

Analüüsi Vronski karakterit, tema positsiooni, vaateid, käitumise motiive ja suhet Annaga.

Levin ei sarnane ühegi teise Tolstoi karakteriga. Ta oli siiras, aus ning ei omanud ainsatki armukest terve teose vältel. Tema jaoks oli armastus harukordne ning abielu polnud vaid üks igapäevastest elu toimingutest. See oli tema jaoks lausa elu ülesanne, kogu tema õnn ning seepärast on mõistetav, miks ta tundis häbi ja suurt ebaõnnestumist kui Kitty talle ära ütles. Levin oli endas ebakindel ning tema enesehinnang oli väga madal. See väljendub tema mõtetes pärast Kitty äraütlemist, kus ta väidab, et ei imestagi et temasugusele ära öeldi. Ta tundis, et ei olnud Kittyt väärt ja leidis et kõigil teistel on tema ees eeliseid . Levin oli täiesti individuaalne karakter ning teda ei saa rühmitada ühessegi seltskonda. Ta eelistas maaelu linnaelule ning perekonda, kas või üksinudust, suurele seltskonnale. Ta tundis, et tema koht on maal, kus pole kunagi tegevusetust ning talutööd olid justkui tema põgenemisviisiks emotsionaalsete probleemide eest (kui Kitty talle eitava vastuse andis, tegeles ta iga päev talutöödega, sest need viisid ta mõtted eemale ning tal ei jätkunud isegi aega nende probleemidega tegelemiseks). Levini karakter polekski kuidagi linnaellu sobinud, sest ta oli liiga siiras, temas polnud kübetki võltslikkust..
Levin oli tubli mõisnik, kes lahkus lausa oma positsioonilt kohalikus valitsuses kuna see oli tulvil bürokraatiat, mis tema vaadetega ei sobinud. Ta oli ilmselt ainuke, kes ei sulandunud massiarvamusse, et temast lihtsalt hästi arvataks ning et ta seltskonnas igati teretulnud oleks. Levin ei olnud kõrgest seltskonnast, kes tuleks toime igapäevase linnaeluga, ta oli pärit maalt ning just seal tundis ta end turvaliselt ja vajatuna.
Levin oli tõetruu karakter, kes üritas talupoegade elu paremaks teha. Ta ei rõhutanud haridust, sest tubli talupoeg ei pea olema ilmtingimata intelligentne ning arukas, piisab sellest kui jätkub jõudu ning tahtmist. Näiteks kui ta vend Sergei teda külastama tuli ning küsis, miks mitte midagi vajalikku, nagu koole ja apteeke, ei rajata selle raha eest, mida makstakse bürokraatidele, vastas Levin ükskõikselt, et pole vahendeid ning ei saa. Arutluse käigus ütles Levin ka, et ta ei usu arstiteadustesse ning koolidesse, sest tal ei ole endal kunagi arstiabi vaja olnud ning integraalarvutusi pole talle ka põllutööde juures vaja olnud. Levini seisukohti iseloomustab hästi ka see, kuidas ta talupoegadega koos niitma läks. Ta ei hoolinud teiste arvamusest, et tema kõrgemast seltskonnast einestab ja töötab koos talupoegadega, tema jaoks oli füüsiline töö justkui eluks vajalik, ükskõik kellega või mis moel seda teha. Paralleliks võib siinkohal tuua linlaste käitumise taolises olukorras. Nende jaoks oleks töötamine üheskoos talupoegadega olnud alandav ning naeruväärsitav ning seepärast ongi Levin oma vaadete ning seisukohtadega niivõrd erinev.
Levini areng teose vältel on märkmisväärne. Teoses on öeldud, et ühel hetkel tundis ta uhkust selle üle, kes ta on ning ei soovinud olla enam kellegi teise nahas. Ta soovis olla parem, kui oli olnud seni ning ei oodanud enam seda ebaharilikku õnne, mis tooks talle abielu. See tõestab, et ta oli leppinud olukorraga ning ei proovinud seda enam muuta. Samuti on teose arenedes muutunud tema suhted vend Nikolaiga. Alguses oli tal tema pärast häbi, kuid hiljem lubas endale, et ei unusta teda ning hakkab tema järele valvama ja igal võimalusel abiks olema. Suureks arengu tulemuseks on ka usk. Teose alguses oli ta igati kahtlev, kuid lõpus leidis usu jumalasse, kellele ta varem polnud tähelepanu pööranud.

Teoses esiletoodud üheks ühiskondlikuks probleemiks on kindlasti võltslikkus, mis avaldub pea kõigi Tolstoi karakterite kaudu. Kõige enam võib-olla Karenini kaudu, kelle jaoks oli tähtsaimaks hea mulje ja reputatsioon seltskonnas. Ta üritas kõigest väest varjata Anna pahesid ja naise armuelu ning oli isegi nõus kogu süü enda peale võtma, et teiste silmis korralik ning oma reputatsioonile vastav välja näha. Võltslikkust kohtab ka selles, kuidas inimesed võtsid teiste arvamusi ja seisukohti omaks lihtsalt selle pärast, et seltskonda sulanduda ning seepärast oligi Levin neist kõige erinevam – ta pigem oli omaette , kui elas keset valearvamusi. Teiseks ühiskondlikkuks paheks on truudusetus , kuid kui sellest ei räägitud, ei peetud seda probleemiks. Meeste ja naiste olukord petmises oli täiesti erinev. Näiteks andestati Oblonskile kui ta maja guvernandiga pettis Dollyt, kuid Anna truuduse murdmine Vronskiga oli lausa andestamatu. See tekitas seltskonnas suurt kõneainet ning seda peeti väga häbiväärseks. Kolmandaks ühiskondlikuks probleemiks oli kindlasti talupoegade kehv olukord, mida Levin üritas parandada. Kokkuvõtlikult võibki öelda, et Tolstoi kajastab kogu tolle aja ühiskonnakriitikat Levini kaudu.

Vronski oli rikas ja rohkete sidemetega mees. Teose alguses oli ta just lõpetanud kooli noore hiilgava ohvitserina ning nautis poissmehe elu. Tal polnud kavaski abielluda vaid pidas abielumehi lausa naeruväärseteks. Vronski vaateid iseloomustab hästi tema arvamus Peterburi inimeste kohta, nimelt jaguneti kaheks seltskonnaks. Tema kuulus elegantsete, ilusate, suuremeelsete ning lõbusate inimeste hulka, kes pidid punastamata anduma igasugustele kirgedele ja kõige muu üle naerma . Täpselt nii Vronski mõtleski ning teoses alguses käituski, kuid armastus Anna vastu pööras kõik vastupidi. Oma käitumiselt oli Vronski egoist . Ta mõtles vaid endale ja Annale ning tal polnud sooja ega külma Serjožast või Kareninist. Vronski jaoks olid nad üleliigsed ja tema teel nii öelda ees.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

505 laadimist Kokku alla laetud

24 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

xesithy Õppematerjali autor

Levini ja Vronski analüüs + ühiskondlikud probleemid

anna karenina vronski levin lev tolstoi

Sarnased õppematerjalid

ppt

Lev Tolstoi "Anna Karenina"

Lev Tolstoi Anna Karenina I osa Katre Pohlak 11.Klass Rakke Gümnaasium Anna Teda on kujutatud kui lihtsat, ilusat, kirglikku ja haritud naist Tema süüks võib pidada abielu ning pere hülgamist Poeg Serjoza mängib ta elus väga suurt rolli Ta elab põhimõtte järgi, et armastus on kõigest tugevam Vronsk Raamatu alguses kurameeris Kittyga Ta on tark, rikas, enesekindel ja võistlusjanuline Raamatu alguses polnud väga usaldusväärne, muutus teose käigus On valmis loobuma oma ühiskondlikust

Kirjandus

doc

Anna Karenina

Anna Karenina Raamat alguses on Anna Karenina vend Stepan Arkadjevits Oblonski, kes elab Moskvas, oma naisele petmisega (endise guvernandiga) vahele jäänud. Naine on väga vihane ja tahab lahutust, mis oli tol ajal veel suhteliselt harv nähtus. ( korralik naine ei olnud lahutatud). Stepan( Stiiva) kutsus asjade silumiseks oma õe Anna naise Dollyga rääkima. Saabudes kohtub Anna esimest korda Vronskiga. Nad näevad pealt enesetappu raudteejaamas. Anna suudab abielu päästa. Dolly õde Kitty kurameerib kahe mehega. Üks on tema lapsepõlve tuttav Konstantin Dmitrijevits Levin, kes on natuke kummaline ja kohmakas. Teine on Vronski, kes on meelitav sõjaväelane. Levin teeb Kittyle (kellesse ta juba ammu armunud on) abieluettepaneku. Kitty annab Levinile Vronski pärast korvi, sest ta on kindel, et abiellub temaga. Levin naaseb haavunult oma maamõisa, kus ta elab. Kitty ja Anna tutvuvad ja nendest saavad head sõbrannad

Kirjandus

docx

Anna Karenina lugemispäevik

Kitty koliks Levini juurde mõisa, Levin ei tunneks ennast enam nii üksikuna seal suures majas. Nad saaksid lapsi ning mõlemad oleksid rahul oma eluga. Minu arvates poleks Kitty pidanud Levini abieluettepanekut tagasi lükkama, mulle tundus juba alguses, et nad sobivad hästi kokku ja olin natukene pettunud, kui ta siiski ettepanekut vastu ei võtnud. Vronski ei tundunud, et ta teeks Kittyle ettepaneku, vaid lihtsalt nautis ta seltskonda. Anna Karenina on Vronskile öelnud, et ta on rase ja ta tahab, et Anna oma mehe jätaks. Ta tahaks Annaga põgeneda ja elada koos, kus neist ei räägitaks, kus neid ei tunta. Kui Vronski sai teada, et Anna on rase siis ta mõistis, et enam pole võimalik varjata seda, mis neil Annaga on. Vronskit ei huvita nii väga see, mis teised arvavad temast ja Annast, sest ta armastab teda ja soovib vaid temaga olla, tema takistuseks pole isegi Anna poeg ega mees, ta

Kirjandus

doc

"Anna Karenina" tegelased ja Vronski

"Anna Karenina" on vene kirjaniku Lev Tolstoi romaan, mis esmakordselt avaldati aastail 18751877 järjejutuna ajakirjas " ", kuid ajakirja toimetaja Mihhail Katkovi tülide tõttu Tolstoiga, ei avaldatud romaani täies mahus. Aastal 1878 töötas Tolstoi "Anna Karenina" põhjalikult ümber ning samal aastal ilmus see ka raamatu kujul.Teost peetakse üheks realismi tippsaavutuseks, Tolstoi nimetas seda raamatut oma esimeseks "tõeliseks" romaaniks. Raamatu peategelase Anna Karenina prototüübiks oli osaliselt Aleksandr Puskini vanem tütar Marija Hartung (18321919). Tolstoi oli Marijaga kohtunud lõunalauas ka isiklikult.Enamik vene kriitikuid peab raamatut kõrgkihi elu ja armusuhete lahkamiseks. Fjodor Dostojevski nimetab oma "Kirjaniku päevikus" teost aga tõeliseks kunstiteoseks.Ajakirja Time 2007. aasta jaanuarinumber nimetab "Anna Kareninat" kõigi aegade suurimaks raamatuks."Anna Karenina" põhjal on tehtud hulgaliselt filme. Ühed kuulsaimad on 1927. ja 1935

Kirjandus

odt

Lev Tolstoi "Anna Karenina"

Lev Tolstoi ,,Anna Karenina" 1. Tegevuspaigaks peamiselt Moskva, 19.sajand 2. Tegelased: -Anna Karenina nägus, väljapeetud, Aleksei Aleksandrovits Karenini naine ning Vronski armuke -Vronski nägus, heasüdamlik, aus, rahulik, armastas Annat esimesest silmapilgust kuni lõpuni välja -Levin armastas väga tugevalt Kittyt, lõpuks nad abielluvad ning saavad lapse; ta armastas linnaelust enam maaelu- Kitty leidis, et maal olles, oli Levin ka alati rahulikum 3. Teose käivitav sündmustik: ESIMENE RAAMAT

Kirjandus

doc

Anna Karenina 2

armastama. Neil on lühike vaidlus, kuid nad lepivad. Pulma õhtul ootavad külalised kirikus peigmeest. Levin jääb hiljaks, sest segases olukorras oli unustatud talle korralik särk anda. Tseremoonia lükkub edasi ja külalised muutuvad kärsituks. Lõpuks Levin saabub kirikusse. Kitty ei kuula preestri sõnu, sest ta mõtted on vaid armastusel. Levin nutab tseremoonial. Pulm läheb majesteetlikult. Levin ja Kitty lahkuvad peale pulmi maale. Vronski ja Anna reisisid Itaalias kolm kuud ja rentisid villa. Vronskil on hea meel kohtuda vana koolivenna Golenishcheviga. Golenishchev ja Anna saavad hästi läbi. Vronski kuulab Golenishchevi seletusi raamatust, mida ta kirjutab. Anna ütleb Golenishchevile, et Vronski on hakanud maalima. Anna on väga õnnelik. Venemaast kaugel ei tunne ta enam seda häbi. Vronski on vähem rahul, tema kõik soovid on rahuldatud ning nüüd ta igatseb uut põnevust. Ta hakkab joonistama Anna portreed

Kirjandus

docx

"Anna Karenina" Lev Tolstoi

B ,,Anna Karenina" Lev Tolstoi 1. Iseloomusta Annat, Alekseid, Vronskit, Levinit, Kittyt. Tee seda järgmiselt: vali 5 konkreetset iseloomjoont, mis peaks olemas olema keskmise inimese jaoks. Arutle, kuidas ja mil viisil need iseloomujooned esinevad eelloetletud tegelastel. Iga inimene peaks olema: armastav, hooliv, aus, südamlik ja abivalmis. Anna puhul olid need kõik iseloomujooned olemas. Ta oli nii lihtne oma imearmsate heledate juustega ja siniste silmadega. Ta armastas oma meest, aga kui kohtus Vronskiga siis tunded kadusid ja jättis oma mehe maha. Hooliv, ta siiski hoolis oma pojast kuigi ta loobus hiljem temast, aga ta ei suutnud leppida sellega. Anna oli igati aus inimene, ta ütles seda mida mõtles ja ei valetanud.Ta ütles oma mehele kohe otse, kui mees temalt küsis kas ta armastab Vronskit jaatavalt

Eesti keel

docx

"Anna Karenina" I osa kokkuvõte peatükkide kaupa.

F. Dostojevski ,,Anna Karenina" esimene osa 1. peatükk Dolly on saanud teada Stiiva afäärist prantsuse guvernandiga ja tahab lastega ära sõita. 2.peatükk Stiiva õde Anna Karenina tuleb neile külla ja veenab Dollyt Stiivaga leppima. 3.peatükk Konstantin Levin, Stiiva vana sõber, saabub Moskvasse eesmärgiga Dolly õde, Kitty, naiseks võtta. Kitty keeldub, sest arvab, et peab olema koos Vronskiga. Kitty on Annast väga sisse võetud. Armuprobleemid: Stiiva ja Dolly on suhet parandamas, Levini süda on Kitty pärast murtud, Kitty on Vronski pärast õnnetu. 4.peatükk Kirjeldatakse Stiiva harjumusi. Et vätida tüli Dolly'ga oma afääri pärast, matab ta

Kirjandus

Rohkem sarnaseid