3. Lõssõje Gorõ ehk maa-aadel Bolkonskid väga kinnised inimesed, väga lihtsad. Neile oli oluline haridus. Nad olid pigem mõtte- kui tundeinimesed (lapsed pigem austasid kui armastasid oma isa). Neid hindab Tolstoi kõige kõrgemalt, kuna ka tema ise oli seda tüüpi ja Venemaa arenguks oli just selliseid inimesi vaja. 11. ,,Anna Karenina" lähivaatlus Tegevus toimub 19.sajandi keskpaigas. Anna Karenina - Peterburi suurilmadaam. Aleksander Vronski - kõrgaadlikust ohvitser. Aleksei Karenin Anna abikaasa. Serjoza Anna poeg. Kity kõrgaadlist neiu. Levin maa-aadlik (prototüübiks on Tolstoi ise). Anna Karenina abiellus Peterburi kõrgaadlikuga, aga temasse on armunud Vronski. Abielust hoolimata tekib Annal Vronskiga suhe. Kõrgseltskonnale see ei meeldi, mees manitseb Annat. Kõrgseltskonda häiris, et armulugu oli avalik. Abikaasa esitab ultimaatumi kui Anna tahab
luuletaja (Arioni). See on ülekantud võrdlus dekrabistidega. Kirjutab ka poeemi ,,Poltava" võitlus rootsi ja vene vägede vahel aastal 1709, oli üks Põhjasõja olulisi lahinguid. Peeter I oli edumeelne ja positiivne valitseja. 1720ndate lõpul kohtab Puskin Natalja Gontsarovat, kes oli toona 16-aastane kaunitar. Puskin armub ja palub neiu kätt, kuid Natalja ema siiski ei anna nõusolekut. Vahepeal läheb 2a mööda, kui neiu on 18-aastane, palub Puskin uuesti kätt. Ema annab nõusoleku ainult siis, kui Puskin annab neiule kaasavara (10'000 rubla), et neiul oleks oma kapital. Puskin pole ise majanduslikult kindlustatud, kuid tema nimele kirjutatakse mõis, mida ta läheb üle vaatama. Seal olles jääb ta kooleraepideemia tõttu karantiini. Tema emotsionaalne seisund on sel ajal teravdatud. Pealesunnitud 2-kuuline paus mõjub hästi loomingule
5 päästma, aga toas oli piiritusepudel ja see plahvatas ja nii hukkus noor Märt. Viis aastat hiljem olid Miili, noor Märt ja nende ema, kes suri kurvastusse, kõik maetud. Ja siis Märt ise oli mõistuse kaotanud. Ta kohtab kiriku juures Leenat koos väikese Mäiduga (Miili ja Peetri poeg) ning peab teda enda pojaks. Vahepeal tuleb ka Peeter, kes ütleb, et ta tuli oma pojale järgi, kuid Leena ei anna Mäitu talle. Nad räägivad hästi pikalt ja siis Peeter veendub, et Mäidul armastusest puudu ei jää ja ütleb, et ta saab nüüd meelerahus tagasi minna üksindusse, kust ta tuli. Siis palub ta luba, et Mäidule külla tulla, kui ta väga teda igatsema peaks hakkama. Leena annab talle selle loa ja Peeter jätab Mäidu Leena kasvatada. Libahunt Draama "Libahunt" räägib perest, kelle ukse taha ilmus hirmunud noor tüdruk. Samal õhtul hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid
maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja vastuoluline, samas kaunis, tark, õiglane ja elurõõmus naine. Vronskisse armumine ei suuda Anna oma meest petta külmavereliselt, tema kirglik tunne pole suurilmlik seiklus, vaid tõeline andumus, mis teeb elu Kareniniga võimatuks. Vronski pole Aleksei Kareninist väiksem , kuid teist laadi egoist, tema jaoks tähendab elu vaid naudingute vaheldust. Seepärast pole ka midagi imestada, et tema kirg Anna vastu jahtub
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
Noorte hulgas palju järgijaid. Ametliku ühiskonna jaoks muutub Tolstoi ohtlikuks. Ta toob vägivalla ja sotsiaalse ebavõrduse teema ilukirjandusse. Tolstoi romaani lähivaatlus ,,Anna Karenina" Tegevus toimub 19. sajandi keskel Venemaal, kui tähtsaim oli järgida kujunenud ühiskondlikke reegleid ja joonduda juba iganenud arvamuste järgi. Kõik uudne ja varjamatu uuenduslik põhjustas pahameelt. Seepärast sai ka Anna nii suure tähelepanu osaliseks. Ta oli tüüpiline naine, kes vaja armastust, kuna ta oma mees, Aleksei Aleksandrovits, seda töösse pühendumise ja näilise ükskõiksusega pakkuda ei suutnud, tekkis tal romaan noore ja nägusa vürst Vronskiga. Nende kirglik ja kõrgseltskonnas palju kära tekitanud suhe oli kõigile pinnuks silmas. Teine || toimuv tegevusliin räägib Kittyist ja Levinist, kelle elu maal kulgeb rahulikult ja ilma suuremate tülideta
sisse ja maja läks põlema. Märdi rahakapp põles sisse ja siis ta saatis noore Märdi seda päästma, aga toas oli piiritusepudel ja see plahvatas ja nii hukkus noor Märt. Viis aastat hiljem olid Miili, noor Märt ja nende ema, kes suri kurvastusse, kõik maetud. Ja siis Märt ise oli mõistuse kaotanud. Ta kohtab kiriku juures Leenat koos väikese Mäiduga (Miili ja Peetri poeg) ning peab teda enda pojaks. Vahepeal tuleb ka Peeter, kes ütleb, et ta tuli oma pojale järgi, kuid Leena ei anna Mäitu talle. Nad räägivad hästi pikalt ja siis Peeter veendub, et Mäidul armastusest puudu ei jää ja ütleb, et ta saab nüüd meelerahus tagasi minna üksindusse, kust ta tuli. Siis palub ta luba, et Mäidule külla tulla, kui ta väga teda igatsema peaks hakkama. Leena annab talle selle loa ja Peeter jätab Mäidu Leena kasvatada. "Kauka jumal" Osades: Mogri Märt, naine Mari, poeg Märt, tütar Miili, Miili 5-aastane poeg Maidu, Peeter Pärn, Anu, Marjapuu, Urjandik
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
Kõik kommentaarid