Referaat Anna Ahmatova Koostaja: Aasta 2007 Elulugu: Anna Gorenko (kirjanikunimega Ahmatova) sündis 1889. aastal Odessa lähedal, kuid tema lapsepõlv möödus Tsarskoje Selos. Selles kuulsas paigas kirjutas ta (nagu Puskingi) oma esimesed värsid. Puskin oli Ahmatova jaoks "elav õpetaja", kelle poole ta pöördus elu erinevatel hetkedel. Ometi polnud see suure iidoli kummardamine, pigem andeka õpilase avameelne vestlus mõistva õpetajaga. 1905. aastal läksid Anna vanemad lahku. Ema koos lastega sõitis Krimmi, seejärel Kiievisse. Anna lõpetas seal gümnaasiumi ja hakkas tõsisemalt luuletama, jätkates õpinguid õigusteaduse kõrgematel kursustel. 18-aastane Anna oli ilus ja andekas. Ta ei olnud sugugi kerge iseloomuga: sageli kurb ja
- psüholoogiline romaan = tegelase hingeelu - arenguromaan = tegelase areng - sotsiaalolustikuline romaan = ühiskondlikud olud Romantiline romaan - tunnete esiplaanile seadmine - erakordse otsimine - fantaasia ülistamine - elu kujutamine nagu unistuses - looduse ülistamine - tegelased olid kas väga head või väga koledad Realistlik romaan - tõepärane pilt (palju detaile) - tegelased on keerulise hingeelu - objektiivne- autor ei anna hinnanguid - kõige kunstliku eitamine Virginia Woolf ja psüholoogiline romaan Virginia Woolf (1882-1941) - modernistlik autor - süvapsüholoogilise romaani esindaja - „Teadvuse voolu“ esimene sõnastaja Teadvuse vool - ei kirjeldata tegelikkust, reaalseid sündmusi - keskendutakse inimese teadvuse, mõttete, tunnete kirjeldamisele - kirjanil läheb sügavale tegelase hinge - kogu teos on kirjutatud tegelase sisemonoloogina
sisse ja maja läks põlema. Märdi rahakapp põles sisse ja siis ta saatis noore Märdi seda päästma, aga toas oli piiritusepudel ja see plahvatas ja nii hukkus noor Märt. Viis aastat hiljem olid Miili, noor Märt ja nende ema, kes suri kurvastusse, kõik maetud. Ja siis Märt ise oli mõistuse kaotanud. Ta kohtab kiriku juures Leenat koos väikese Mäiduga (Miili ja Peetri poeg) ning peab teda enda pojaks. Vahepeal tuleb ka Peeter, kes ütleb, et ta tuli oma pojale järgi, kuid Leena ei anna Mäitu talle. Nad räägivad hästi pikalt ja siis Peeter veendub, et Mäidul armastusest puudu ei jää ja ütleb, et ta saab nüüd meelerahus tagasi minna üksindusse, kust ta tuli. Siis palub ta luba, et Mäidule külla tulla, kui ta väga teda igatsema peaks hakkama. Leena annab talle selle loa ja Peeter jätab Mäidu Leena kasvatada. "Kauka jumal" Osades: Mogri Märt, naine Mari, poeg Märt, tütar Miili, Miili 5-aastane poeg Maidu, Peeter Pärn, Anu, Marjapuu, Urjandik
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused. Lüürika (kr lyrik
Ta on ka isaks saanud, ent armastust oma naise vastu pole ikka tekkinud. Kui noored kohtuvd rebitakse kõik vanad haavad lahti. kraavi jõest oma kislakki kaevama ilma Güzei kislaki abita (seda vaadet esindas onu Näriman, kelle ja kelle naise juures Nurejja pärast Gjünei kislakki saabumist elas). Hiljem saavutas siiski võidu vaade güzeilaste algatust toetada: arvati, et see, kes teisele vett ei anna, pole nõukogude inimene. (seda vaadet esindas Gjünei kislaki kolhoosiesimees Almurad). Mõlemad kislakid hakkasid ühiselt kraavi kaevama ning väärt algatust toetas ekskavaatori laenamisega ka rajoonivalitsus. Kraavikaevajate hinge kosutasid aga Nurijjä isetegevusringi etendused. Anar Rzajev (1938) On sündinud 1938 Bakuus kirjanduslikus perekonnas, tema isa on tuntud luuletaja Rässul Rýza (1910-81 POLE W) ja tema ema poetess N
Eksistentsialism mõjutas otseselt neorealistlikku kirjandust ja kunsti, mis pärast II maailmasõda kuni 1960. aastateni levis paljudes maades ja näitas sõja tagajärgede mõju ühiskonnale ja inimestele. Rõhutati rahva solidaarsust kui peamist tegurit vastuseisus kurjale. Pöörati tähelepanu lihtinimese saatusele, rõhutati vastutust. Kasutati varasema realismi jutustavat laadi, kuid on modernismile omaste vormiotsingute sugemeid. Autor sündmustele otsest hinnangut ei anna (objektiveeriv jutustus). Näiteid on saksa kirjandusest (nobelist Günther Grass ,,Plekktrumm", ,,Kammeljas"; Heinrich Böll, Max Frisch) jm. 9 JEROME DAVID SALINGER (1919) Selle kirjanikepõlvkonna koondnimetuseks on the beat generation e "löödud põlvkond". Elust
...............................................................+9 9. Juhan Liivi elu ja looming + 1 luuletus peast.........................................+13 10. Lev Tolstoi elu ja looming....................................................................+14 "Sõda ja rahu" 1863-1869.......................................................................15 "Ülestõusmine" (1889- 1899)..................................................................15 Anna Karenina põhiprobleemistik.........................................................+15 11. Henrik Visnapuu looming + 1 luuletus peast........................................+16 12. Heiti Talviku looming + 1 luuletus peast..............................................+17 13. Anton Tsehhovi elu ja looming.............................................................+17 14. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus peast....................................+19 15
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Kõik kommentaarid