Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Anna Ahmatova elulugu (5)

4 HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist



Anna Ahmatova
(1889-1966)
Ahmatova sündis 1889. aastal Odess lähedal, kui tema lapsepõlv möödus Tsarskoje Selos. Seal elas ka Puskin , ke soli Ahmatova jaoks elav õpetaja, kelle poole pöördus Anna elu erinevatel hetkedel. Ja sellegi poolest ei kummardanud Anna Puskinit.
Anna iseloom ei olnud sugugi kerge ta oli tihtipeale kurb ja tujukas , kuid samas ka hulljulge.
1910 . aastal leidis Anna oma suure armastuse- Nikolai Gumiljovi, neil sündis poeg Lev, kuid sellegi poolest ei püsinud nende kooselu väga kaua kõigest 1918. aastani.
Ahmatova esimesed värsid ilmusid välja 1911 aastal, mis olid üllatvalt
Anna Ahmatova elulugu #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-02-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 92 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor J6giNr1 Õppematerjali autor
1lk

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Anna Ahmatova

Referaat Anna Ahmatova Koostaja: Aasta 2007 Elulugu: Anna Gorenko (kirjanikunimega Ahmatova) sündis 1889. aastal Odessa lähedal, kuid tema lapsepõlv möödus Tsarskoje Selos. Selles kuulsas paigas kirjutas ta (nagu Puskingi) oma esimesed värsid. Puskin oli Ahmatova jaoks "elav õpetaja", kelle poole ta pöördus elu erinevatel hetkedel. Ometi polnud see suure iidoli kummardamine, pigem andeka õpilase avameelne vestlus mõistva õpetajaga. 1905. aastal läksid Anna vanemad lahku. Ema koos lastega sõitis Krimmi, seejärel Kiievisse. Anna lõpetas seal gümnaasiumi ja hakkas tõsisemalt luuletama, jätkates õpinguid õigusteaduse kõrgematel kursustel. 18-aastane Anna oli ilus ja andekas. Ta ei olnud sugugi kerge iseloomuga: sageli kurb ja

Kirjandus
thumbnail
54
docx

Kirjanduse konspekt 10-12. klass

- psüholoogiline romaan = tegelase hingeelu - arenguromaan = tegelase areng - sotsiaalolustikuline romaan = ühiskondlikud olud Romantiline romaan - tunnete esiplaanile seadmine - erakordse otsimine - fantaasia ülistamine - elu kujutamine nagu unistuses - looduse ülistamine - tegelased olid kas väga head või väga koledad Realistlik romaan - tõepärane pilt (palju detaile) - tegelased on keerulise hingeelu - objektiivne- autor ei anna hinnanguid - kõige kunstliku eitamine Virginia Woolf ja psüholoogiline romaan Virginia Woolf (1882-1941) - modernistlik autor - süvapsüholoogilise romaani esindaja - „Teadvuse voolu“ esimene sõnastaja Teadvuse vool - ei kirjeldata tegelikkust, reaalseid sündmusi - keskendutakse inimese teadvuse, mõttete, tunnete kirjeldamisele - kirjanil läheb sügavale tegelase hinge - kogu teos on kirjutatud tegelase sisemonoloogina

Kirjandus
thumbnail
33
rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

sisse ja maja läks põlema. Märdi rahakapp põles sisse ja siis ta saatis noore Märdi seda päästma, aga toas oli piiritusepudel ja see plahvatas ja nii hukkus noor Märt. Viis aastat hiljem olid Miili, noor Märt ja nende ema, kes suri kurvastusse, kõik maetud. Ja siis Märt ise oli mõistuse kaotanud. Ta kohtab kiriku juures Leenat koos väikese Mäiduga (Miili ja Peetri poeg) ning peab teda enda pojaks. Vahepeal tuleb ka Peeter, kes ütleb, et ta tuli oma pojale järgi, kuid Leena ei anna Mäitu talle. Nad räägivad hästi pikalt ja siis Peeter veendub, et Mäidul armastusest puudu ei jää ja ütleb, et ta saab nüüd meelerahus tagasi minna üksindusse, kust ta tuli. Siis palub ta luba, et Mäidule külla tulla, kui ta väga teda igatsema peaks hakkama. Leena annab talle selle loa ja Peeter jätab Mäidu Leena kasvatada. "Kauka jumal" Osades: Mogri Märt, naine Mari, poeg Märt, tütar Miili, Miili 5-aastane poeg Maidu, Peeter Pärn, Anu, Marjapuu, Urjandik

Kirjandus
thumbnail
37
docx

Kirjanduse lõpueksam 2011

SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID ­ EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused. Lüürika (kr lyrik

Kirjandus
thumbnail
45
docx

Türgi rahvaste kultuur - materjal

Ta on ka isaks saanud, ent armastust oma naise vastu pole ikka tekkinud. Kui noored kohtuvd rebitakse kõik vanad haavad lahti. kraavi jõest oma kislakki kaevama ilma Güzei kislaki abita (seda vaadet esindas onu Näriman, kelle ja kelle naise juures Nurejja pärast Gjünei kislakki saabumist elas). Hiljem saavutas siiski võidu vaade güzeilaste algatust toetada: arvati, et see, kes teisele vett ei anna, pole nõukogude inimene. (seda vaadet esindas Gjünei kislaki kolhoosiesimees Almurad). Mõlemad kislakid hakkasid ühiselt kraavi kaevama ning väärt algatust toetas ekskavaatori laenamisega ka rajoonivalitsus. Kraavikaevajate hinge kosutasid aga Nurijjä isetegevusringi etendused. Anar Rzajev (1938) On sündinud 1938 Bakuus kirjanduslikus perekonnas, tema isa on tuntud luuletaja Rässul Rýza (1910-81 POLE W) ja tema ema poetess N

Ajalugu
thumbnail
41
doc

Maailmakirjandus

Eksistentsialism mõjutas otseselt neorealistlikku kirjandust ja kunsti, mis pärast II maailmasõda kuni 1960. aastateni levis paljudes maades ja näitas sõja tagajärgede mõju ühiskonnale ja inimestele. Rõhutati rahva solidaarsust kui peamist tegurit vastuseisus kurjale. Pöörati tähelepanu lihtinimese saatusele, rõhutati vastutust. Kasutati varasema realismi jutustavat laadi, kuid on modernismile omaste vormiotsingute sugemeid. Autor sündmustele otsest hinnangut ei anna (objektiveeriv jutustus). Näiteid on saksa kirjandusest (nobelist Günther Grass ­ ,,Plekktrumm", ,,Kammeljas"; Heinrich Böll, Max Frisch) jm. 9 JEROME DAVID SALINGER (1919) Selle kirjanikepõlvkonna koondnimetuseks on the beat generation e "löödud põlvkond". Elust

Kirjandus
thumbnail
58
doc

Kirjanduse eksam

...............................................................+9 9. Juhan Liivi elu ja looming + 1 luuletus peast.........................................+13 10. Lev Tolstoi elu ja looming....................................................................+14 "Sõda ja rahu" 1863-1869.......................................................................15 "Ülestõusmine" (1889- 1899)..................................................................15 Anna Karenina põhiprobleemistik.........................................................+15 11. Henrik Visnapuu looming + 1 luuletus peast........................................+16 12. Heiti Talviku looming + 1 luuletus peast..............................................+17 13. Anton Tsehhovi elu ja looming.............................................................+17 14. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus peast....................................+19 15

Kirjandus
thumbnail
69
doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

Kirjandus




Kommentaarid (5)

-godzira- profiilipilt
Svetlana Kostina: päris asjalik ja kergesti arusaadav
01:26 02-01-2009
wnmg profiilipilt
wnmg: täitsa korralik elulugu. aitäh!
15:39 10-12-2009
ukupilv profiilipilt
ukupilv: aitas täitsa
11:47 09-03-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun