Aniliin nitrobenseenist, taandamine Sn-ga (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

21

docx

ATSETANILIID LÄHTUDES ANILIINIST

siduda. 2 Organismis sünteesitakse atsetaniliid suures osas atsetaminofeeniks (paratsetamool), mis annabki ainele valuvaigistavad omadused. Väike osa atsetaniliidist hüdrolüüsub aga aniliiniks, mis on kantserogeensete omadustega. Farmaatsiatööstuses on atsetaniliid asendunudki paratsetamooliga, kuna viimane põhjustab vähem veresoonkonna haigusi. Atsetaniliid leiab kasutamist ka mujal: lakkides, värvides, erinevates ravimites. Töö käigus taandatakse nitrobenseen aniliiniks, mis omakorda reageerimisel äädikhappe anhüdriidiga annab sünteesiproduktiks atsetaniliidi. O NO 2 NH2 HN CH3 Joonis 1: Sünteesiskeem 1 http://en.wikipedia.org/wiki/Acetanilide 2 http://www.britannica.com/EBchecked/topic/3210/acetanilide  1.2. Reaktsioonid, mehhanismid 1.2.1.Aniliini saamine Nitrobenseenist saadakse raua ja soolhappe toimel aniliin. Toimub nitrorühma

Biokeemia

11

docx

Orgaaniline keemia II lõputöö protokoll - Dibens2.1 Reaktsioonivõrrandid

Tallinna Tehnikaülikool Dibensaalatsetooni süntees lähtudes atsetoonist Lõputöö Orgaaniline keemia II Juhendaja: Marju Laasik Mai 2012/Tallinn Sisukord: 1. Kirjanduslik osa.................................................................................................lk 3 1.1 Sissejuhatus ja sünteesiskeem...............................................................................lk 3 1.2 Reaktsioonide iseloomustus ja reagendide ohtlikkus...........................................lk 3 1.3 Füüsikaliste konstantide tabel..............................................................................lk 7 1.4 Töö käik...............................................................................................................lk 7 2. Praktiline osa..................................................................................

Orgaaniline keemia ii

7

docx

1-fenüületanool atsetofenoonist

Sisukord 1. KIRJANDUSLIK OSA 1.1. Sissejuhatus. Sünteesiskeem. Oma orgaanilise keemia lõputööks valisin mina sünteesi 1-fenüületanool atsetofenoonist. 1-fenüületanooli veel nimetatakse alfa-fenüületüül alkohol, mitte joogialkohol. 1-fenüületnooli sünteesiskeem: Benseen+äädikhappeanhüdriidatsetofenoon+etanool1-fenüületnool 1.2. Reaktsioonide iseloomustus, mehhanism jne. (kirjanduse alusel) Reagentide ohtlikkus Oma sünteesi alustasin benseeni aromaatse tuuma atsüleerimisest Friedel-Craftsi järgi. Areenide atsüleerimisreaktsioonides on tugevaks elektrofiiliks atsüülkatioon, mis genireeritakse happe kloriidist tugeva Lewise happe, AlC mõjul. Atsüülkatioon on piisavalt tugev elektrofiil, et reageerida areeni -elektroonidega.Atsüleerimisreaktsiooniga saadakse alküülarüül või diarüülketoone. Minu juhul atesetofenooni (s.t. diarüülketooni).

Orgaaniline keemia ii

6

docx

Orgaanilise keemia lõputöö

1-fenüületanool lähtudes atseetofenoonist KIRJANDUSLIK OSA Orgaanilise keemia lõputöö sünteesiks teostasin 1-fenüületanooli lähtudes atsetofenoonist. 1-fenüületanooli nimetatakse samuti ka alfa-fenüületanüül alkoholiks. 1-fenüületanooli sünteesiskeem Reaktsioonide iseloomustus, mehhanism (kirjanduse alusel) Oma sünteesi alustasin benseeni aromaatse tuuma atsüleerimisega Friedel-Craftsi järgi. Areenide atsüleerimisreaktsioonides on tugevaks elektrofiiliks atsüülkatioon, mis genereeritakse happe kloriidist tugeva Lewise happe AlCl3 mõjul. Atsüülkatioon on piisavalt tugev elektrofiil, et reageerida areeni -elektronidega. Atsüleerimisreaktsioonidega saadakse alküülarüül või diarüülketoone. Antud juhul atsetofenonooni, mis on diarüülketoon.

rekursiooni- ja keerukusteooria

11

docx

Lõputöö Bensaalatsetofenoon

alumiiniumkloriidi mõjul. Antud töös genereeritakse etanoon 1-kloroetanoonist.  O O H3C Cl Cl - Cl Al Cl Cl Al Cl + CH3 Cl Cl Edasi esineb karbkatioon tugeva elektrofiilina. Etanoon liitub benseeni tsüklisse tavalise elektrofiili liitumise reaktsiooni alusel. Cl seob ära vesiniku ja aromaatsus taastatakse O CH3 O O CH3 H CH3 + HCl Bensaalatsetofenoon Bensaalatsetofenooni sünteesi reaktsiooni puhul on tegemist kondensatsiooni mehhanismiga

Orgaaniline keemia i

8

docx

Etüülbensoaat lähtudes bensoehappest.

Tallinna Tehnikaülikool Orgaanilise keemia lõputöö Etüülbensoaat lähtudes bensoehappest Õpperühm: YAGB-22 Töö teostaja: Õppejõud: Marju Laasik Tallinn 2011 Sisukord: 1. Kirjanduslik osa 1.1 Sissejuhatus.Sünteesiskeem. 1.2 Reaktsioonide iseloomustus.Reagendide ohtlikkus. 1.3 Füüsikaliste konstantide tabel. 1.4 Töö käik. 2.Praktiline osa 2.1 Reaktsioonivõrrandid. 2.2 Aparatuuride skeemid. 2.3 Arvutused. 2.4 Märkused töö käigus. 2.5 Saagis ja produkti iseloomustus  3. Kokkuvõte 4.Kasutatud kirjandus 1. Kirjanduslik osa 1.1 Sissejuhatus. Sü

Orgaaniline keemia ii

7

docx

Praktikumi lõputöö - Etüülbensoaat lähtudes bensoehappest

Tallinna Tehnikaülikool Etüülbensoaat lähtudes bensoehappest Lõputöö Koostanud: YASB Õppejõud: Marju Laasik Tallinn 2012 1. Kirjanduslik osa 1.1 Sissejuhatus. Sünteesiskeem Etüülbensoaat on värvitu vees lahustumatu meeldiva lõhnaga vedelik, mida kasutatakse näiteks säilitusainena või kunstlikes maitseainetes. Keemilise koostise poolest on etüülbensoaat ester, mis saadakse bensoehappe ja etanooli kondensatsioonireaktsioonil. Bensoehappest lähtuv etüülbensoaadi süntees on kaheetapiline ­ kõigepealt sünteesitakse bromobenseenist, magneesiumist ning dietüüleetrist bensoehape ning seejärel bensoehappest etüülbensoaat. Sünteesiskeem: Bromobenseen Bensoehape Etüülbensoaat 1.2 Reaktsioonide iseloomustus. Reagentide ohtlikkus. Sünteesi esimeses etapis toimub Grignardi reaktiivi saamine. Kõigepealt bromobenseen reageerib magn

Orgaaniline keemia ii

11

doc

Praktikumi lõputöö, etüülbensoaat benseohappest, protokoll

Lõputöö Etüülbensoaat bensoehappest Koostaja: Mari Löper; YASB21 104292 Juhendaja: Marju Laasik Orgaanilise keemia õppetool 2011 2  Sisukord 2011............................................................................................................................................................2 SISUKORD...............................................................................................................................................3 1. KIRJANDUSLIK OSA........................................................................................................................4 1.1. SISSEJUHATUS. SÜNTEESISKEEM....................................................................................................4 1.2. REAK

Orgaaniline keemia ii

Meedia

Kommentaarid (0)