( http://et.wikipedia.org/wiki/Angerjas ) Angerjat tunneb arvatavasti igaüks. Kes ei ole seda libedat, madujat kala juhtunud käes hoidma, on tõenäoliselt tema hõrku liha delikatessina proovinud. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG2.htm ) Kirjeldus Angerjad on piklikud kalad, kelle pikkus ulatub 5sentimeetrist ühelõualistel angerjatel kuni 3.75meetrini hiigelmureenidel. (http://en.wikipedia.org/wiki/Eel#Suborders_and_families )Eestis jääb angerja pikkus emastel 110sentimeetrini ning isastel vaid 50sentimeetrini. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG.htm) Angerjatel pole kõhuuimi ning paljudel liikidel puuduvad ka rinnauimed. Selja- ja pärakuuimed on ühendatud sabauimega, moodustades ühtse riba suurema osa kala pikkusest. Nende uimekiired on pehmed ning nahk on paljas või tsükloidsoomustega. (ENE 1 lk 232-233. Angerjalised ja angerjas) Angerja kehamass sõltub soost ja vanusest. Eestis kasvavad 10...11 aastaga
Angerjas Angerjat tunneb arvatavasti küll igaüks. Kes ei ole seda libedat, madujat kala juhtunud käes hoidma, on tõenäoliselt vähemalt tema hõrku liha delikatessina proovinud. Emased kalad kasvavad meil kuni 1 m pikkuseks ja paarikiloseks, isased jäävad aga pea poole väiksemaks. Angerja puhul on eriti omapäraseks tema elukäik. Nimelt hakkavad kõigi Euroopas elavate angerjate maimud arenema ühes kohas Sargasso meres. Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75 millimeetrised vastsed katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks.
(Peipsis ja Võrtsjärves kasvatatakse sissetoodud angerjaid). Suguküpseiks saavad isased 5...7, emased 7...12 aastase magevee-elu järel. Huvitav on ka see, et kuni 24 cm pikkustel (kolmeaastastel) angerjatel pole sugu veel kindel. Magevees ning vähesoolases vees Läänemere rannikul elavad peamiselt vaid emased angerjad, isased Läänemerre üldiselt ei satu. Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Kogu valge aja veedavad nad veekogu põhjamudas, kust õhtu saabudes jahile siirduvad. Angerjas on röövtoiduline, toitudes vastavalt oma suurusele jõukohasest saagist: veeputukate vastsetest, ussidest, väikestest kaladest. Piisavalt suureks kasvanud angerjatega toimub taas muutus: nad omandavad heledama värvuse, süvaveekaladele sarnaselt pungis silmad ning lahkuvad magedast veest ookeani. Kaheksa tuhande kilomeetrise retke Soome lahest Sargasso merre läbivad meie angerjad pooleteise aastaga. Märgistamise teel on
samuti on tal tugev toidukonkurents noorte räimedega. Kilu elule mõjub väga soodsalt soolase vee sissevool Põhjamerest Läänemerre, sest see rikastab ta toidulauda. Kilu arvukust kahjustab vaenlaste arvu (tursa) suurenemine. Ta on üks tähtsamaid töönduslikke masskalu, keda kasutatakse ka loomasöödaks. Sügiskuudel on kilul suur rasvasisaldus (10...18 %) ning temast toodetakse sprotte ja vürtsikilu. ANGERJAS Angerja puhul on eriti omapäraseks tema elukäik. Nimelt hakkavad kõigi Euroopas elavate angerjate maimud arenema ühes kohas Sargasso meres. Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75 millimeetrised vastsed katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks
SISUKORD 12.11.2009 SISSEJUHATUS 12.11.2009 Referaadi teemavalik jäi pidama angerja peal, kuna leian, et antud kalaliik võiks laiemale üldsusele tuntud olla et teada saada, mis toimub angerjaga enne, kui ta kulinaarialetile jõuab. Miks on angerjas kallis delikatess? Miks ei saa angerjaliha olla igapäevaseks toidupooliseks inimestel? Miks on looduslikud angerjavarud drastiliselt vähenenud ? Kes tõttab angerjavarusid päästma? Mida peab üldse tegema, et edukalt taastoota angerjavarusid? Mis kiirendab arenguprotsesse? Nendele ja muudele küsimustele püüan leida vastused oma referaadis, peamiselt käsitlen teemat Eesti seisukohalt. 1.LOODUSLIK ANGERJAS 1.1. ELUKÄIK Angerja puhul on eriti omapäraseks tema elukäik
Läänemere kalad Merekalad · Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) · Läänemere kilu balti kilu ehk kilu (Sprattus sprattus balticus või Clupea sprattus balticus) · Lest ehk jõelest (Platichthys flesus) · Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) Mageveekalad · Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) · Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) Siirdekalad · Angerjas ehk harilik angerjas (ka jõeangerjas ja euroopa angerjas) (Anguilla anguilla) · Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) Räim - on suhteliselt väike, hõbedaläikeline kala tume- sinakasrohelise seljaga, kes asustab Läänemere keskosa ning Botnia ja
Sisukord SISUKORD.....................................................................................................................................................................1 KALAD...........................................................................................................................................................................2 ANGERJAS....................................................................................................................................................................2 MERISIIG......................................................................................................................................................................3 KAHEPAIKSED................................................................................................................................................
Läänemeres elavad kilu, räim, lest jatursk. Milliseid kalaliike eestlased toiduks kasutavad? Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses tööstuslikku tähtsust ei oma. Sisevetest on peamiseks kalapüügi-veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Peipsi järve peamised töönduskalad on peipsi tint, rääbis, peipsi siig, haug, latikas, särg, koha, ahven, kiisk ja luts. Võrtsjärve kalastik on aegade jooksul tublisti muutunud. Võrtsjärve põlisasukaks on angerjas. Kalamajanduse tulemusel on angerjas praeguseks olulisemaks püügiobjektiks. Rohkesti on Võrtsjärves ka koha, haugi ja latikat. Läänemerest püütakse peamiselt räime, kilu ja turska. Millised tegurid mõjutavad Eesti kalastikku? Nii nagu mujalgi maailmas mõjutab ka Eesti kalastikku põhiliselt inimtegevus. Selle tulemuseks on nii liigirikkus kui ka enamiku kalaliikide arvukus pidevalt vähenenud. Läänemere kalu ohustab sinna suubuvate jõgede kõrge reostusaste. Järvede
Kõik kommentaarid