Andragoogika sõnaraamat - "Täiskasvanu kujunemine enesearengu subjektiks" (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

11

pdf

Täiskasvanu kujunemine enesearengu subjektiks

TÄISKÄSVÄNU KUI Triin Lepp ENESEÄRENGU SUBJEKT Sõnastik L. Kaade uurimustöö põhjal  Subjekt SUBJEKTIKS OLEMINE= Subjektile omane teadlik MÕTESTTUD aktiivsus ilmneb SUBJEKT-teadvustatud AKTIIVNE suhtlemise ja selle aktiivsuse TEGUTSEMINE osapoolte kandja, kes on suuteline vastastikuse mõjutamise orienteeruma, otsustama,

Ühiskond

22

doc

ANDRAGOOGIKA KORDAMISKÜSIMUSED

TÄISKASVANUHARIDUSE EESMÄRGID JA PÕHIPRINTSIIBID Täiskasvanuhariduse põhieesmärgid on anda võimalust täiskasvanuõppijale õppida, aidata ning suunata teda õppimisprotsessis. Lisaks sellele täiskasvanuhariduse eesmärk on teha õppimist mitte pealetükkivaks, ärata huvi edasiarenemiseks. Täiskasvanuhariduse puhul arvestatakse õppijate kogemusega, arvamusega ning antakse võimalust juhtida ennast õppimisprotsessis ise. Õpetaja ainult aitab ja suunab õppijat. 2. ANDRAGOOGIKA KUJUNEMINE ISESEISVAKS TEADUSHARUKS. KNOWLESI JA LINDEMANI PANUS ANDRAGOOGIKA ARENGULE Juba Aristotelese, Platoni ja Sokratese töödes leidub mõtteid selle kohta, et inimene peab õppima kogu elu ning erinevates elu faasides erinevates faasides omandatakse teadmisi erinevalt. See tõi 19. sajandi väljapaistvad mõtlejad andragoogika kui iseseisva teadusharu juurde. Tegelikult mõistis vajadust sellise distsipliini järele, mis eristaks laste ja täiskasvanute

Sotsioloogia

6

docx

Eksami kordamisküsimused+vastuse d

7.Ühiskonna poliitiline elu? See võib nii või teisiti mõjutada võimu ja poliitilise süsteemi funktsioneerimist (poliitilise suunitlusega kunst, kirjandus, muusika jms, streigid, eliidi privileegid jne). Mõistagi hõlmab poliitiline elu kogu poliitilise süsteemi vahetu tegevuse. 8.Poliitikasubjekti üldiseloomustus? Kui poliitika on inimtegevuse spetsiifiline valdkond, siis poliitika subjekt ongi tegija. Igasugune selgitus ühest poliitika subjektist pole veel piisav tegeliku rolli mõistmiseks. Subjektide ring poliitikas on väga lai ja mitmekesine. Erinevatest aspektidest vaadatuna on neil rohkesti erijooni, mida peab arvestama subjekti iseloomustamisel. Poliitika subjektidele ühine on see, et nende kohustuslikuks tunnuseks on võime mõjutada objekti (teist subjekti). Poliitiline subjektsus avaldub

Politoloogia

80

doc

Õiguse sotsioloogia

ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab �

Õigus

11

docx

Psühholoogia ja loogika

hoiab. Isiksuse teooriad: I grupp: Kehaehitusega seotud isiksuse teooriad[hippokrates; 1)Kehamahlade teooria Tuli-soojus(sangviinik); Õhk ­ külmus(flegmaatik); Vesi ­ Vedelus(melanhoolik); Maa- tugevus(koleerik)] 2)Isiksuse tüpoloogia(3 põhitüüpi ja 1 segatüüp) : 1)asteetiline ehk sale tüüp 2)Atleetilis-muskulaarne tüüp 3)pükniku tüüp(lai ja ümar) 4) Segatüüp ENESETEADVUS JA MINA-PILT, NENDE KUJUNEMINE MINA ­ isiksuse keskne, püsiv komponent, mis on seotud eelkõige iseenda vastandamisega ümbritsevale maailmale ja teistele inimestele ning mis kindlustab teadvuse ja käitumise järjepidevuse Mina kui: *Tegevuse ja elamise subjekt ­ ma tunnetan, mis mu ümber toimub *Enesetunnete objekt Eneseteadvus on teadvus, millel on subjekti enda omadused, seeega eneseteadvus on psüühiliste protsesside kompleks, mille abil indiviid teadvustab ennast kui tegevuse objekti

Psühholoogia

83

doc

Õiguse sotsioloogia

Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine ­ respondent ja uurija vahetult ajavad juttu ­ suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri

Õiguse sotsioloogia

19

docx

Nimetu

Tervise kontseptsioonid ja intrapersonaalsete muutuste teooriad psühholoogia perspektiividest lähtuvalt Tervis ja heaolu aines Referaat Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Tervise psühholoogiline tähendus.............................................................................................7 Tervise kontseprtsioonid psühholoogilisest aspektist lähtuvaslt..............................................8 Psühholoogiline lähenemine...................................................................................................10 Psühholoogilised mõjurid mikrotasandil..........................................................................10 Enesetõhusus.....................................................................................................................10 Koherentsusetunne...............

Kategoriseerimata

48

docx

PEDAGOOGILINE SUHTLEMINE

1) kommunikatsioon – teabe vahetamine 2) interaktsioon – teiste inimeste mõjutamine 3) sotsiaalne pertseptsioon (taju) – tajumine, hindamine, mõistmine. Valivus e selektiivsus – objektide või nähtuste eri omamistel on tajumisel erinev tähtsus. On protsess, mille käigus inimene püüab mõista ja mõistetada teisi inimesi. Mõjutab? a) tajuja - halo efekt tekib inimeste põhiomaduste üldistamisel - atributsioon e põhjuste omastamine - stereotüübid (efekt) b) tajutav subjekt. Halo – inimeste põhiomaduste üldistamisel teiste inimeste käitumise ja motiivide subjektiivne interpreteerimine. Isiklik ja situatsioon atributsioon. Stereotüübid: teatud sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel tehtud omistused inimeste omaduste ja käitumise kohta. need on a) kirjeldavad ja b) normatiivsed. On mõtlemise skeemid, mis sisaldavad otsuseid teatud gruppi kuuluvate inimeste isikuomaduste, välimuse ja käitumisviiside kohta. 26.03.2012 (Heiki)

Suhtlemine

Kommentaarid (0)