1. PRAKTIKUM 1) JÄRJESTAMINE NOOREMAST VANIMANI Parmeklõps Sort Ascending/Descending -> Kasvavas/Kahanevas järjestuses Data Sort cases Sort Ascending/Sort Descending (tuleb valida muutujad ka) 2) VARIABLE VIEW 3) KIRJELDAVAD ANDMED Leiame vanusele antud hinnangute keskmise, moodi, mediaani, maksimaalse ning minimaalse hinnangu. + HISTOGRAMM Käsklusrida: Analyze - Descriptive statistics Frequencies. Muutujatekasti liigutage muutuja. Statistics -Mean, Mode, Median, Minimum, Maximum. Charts - Histograms 2. PRAKTIKUM 1) UUE MUUTUJA ARVUTAMINE Tihtipeale tuleb andmete töötlemise jooksul tekitada uusi muutujaid eelmiste muutujate põhjal. Käesolevas praktikumis tutvume uue muutuja arvutamise põhitõdedega. Etteruttavalt võib öelda, et me arvutame saadavaloleva andmestiku põhjal uueks muutujaks kehamassiindeksi (BMI body mass index). Käsklusrida:
.......................................... 7 T-test sõltuvate gruppidega................................................................................. 8 Mann-Whintey U Test (e. mitteparameetriline t-test)...........................................8 Korrelatsioon....................................................................................................... 9 Lineaarne (paaris)regressioon...........................................................................10 Logistiline regressioon....................................................................................... 11 1 Andmefailid SPSS'is 1) Sõltumatute gruppidega katseplaan KI valed 6iged VAS vanus sugu katsetingimus 1 5 3 1,4 21 m 1
Statistiline modelleerimine – kokkuvõte Muutujad: Sõltuvad muutujad (dependent, outcome variables) – muutujad, mis on uurimise keskmes, millele uurija arvab, et teised muutujad mõju avaldavad. Nö katseisikust sõltuv muutuja. Sõltumatud muutujad (independent, predictor variables) – muutujad, mille kohta uurija arvab, et neil võiks olla mõju uuritavatele muutujatele. Statistilise analüüsi keskmes on uurida, kuidas teatud tunnused koos muutuvad. Kui on vaja muutujat iseloomustada, on kaks põhilist viisi, kuidas seda teha: o Milline on selle muutuja tüüpiline väärtus? o Kui hästi iseloomustab see tüüpiline väärtus kõiki mõõdetud juhtumeid? Ehk
Sugu- mõistlik viia kategoriaalsele väljale- alumine siis (vahet väga palju pole) Vanus: mingi osa ei vastanud- asendan missing →x (katusel kriips) Asendatakse puuduvad vastused keskmisega: Transform→ replase missing values- (series mean-võetakse kõik andmed) Vahemike loomine: transform→recode into different variables/visual binning? ....: analyse→descriptive statistic→frequncies Märgistan kõik: ctrl+ A Valid percent- kes reaalselt ka vastasid Percent-alati kasulikum (kui valid percenti) seda kasutada Haridustasemed peab kõik välja tooma Töötab-1, õpib-2 jne nummerdamine- kõikidel gruppidele omad väärtused! 10 varianti- tahan muuta 5ks: transform- recode into dif. Valiables. valim→teise välja→name→change→old and new values (old: 1- copy old values) Transform- compute variable target variable?? Programmi SPSS kasutamine View – Value Labels: näidata koodide asemel nimetusi
juurde Kopi Muusse kooli väärtused Siis mine ütle ka et 18 on muu Haridustase, valdkond, kas nqad töötasid –see oli ok. Järgmine kuivõrd teie õpingute aegne töö segas –seal on neljandik vastamata. Milline loetletud vastusevariantidest kirjeldab Teie praegust tegevust kõige paremini? Cumulative Frequency Percent Valid Percent Percent Valid töötan 1164 53,2 53,2 53,2 õpin 213 9,7 9,7 63,0 töötan ja õpin 570 26,1 26,1 89,1 ei tööta ega õpi, otsin 62 2,8 2,8 91,9
ee/~a9tp/mirror/www.eau.ee/%257Ektanel/kool_ja_too/stat_excelis/vahendid.html (2 of 5)29.05.2006 15:08:52 Andmeanalüüs MS Exceli abil - vahendid Protseduurid MS Exceli statistikaprotseduuride loetelu avaneb menüüst Tools käsu Data Analysis alt. NB! Kui Data Analysis Teie arvutis puudub, tuleks liikuda menüüst Tools käsule Add-Ins... ja tehe avanevas aknas "linnuke" nimetuse Analysis ToolPak ees olevatesse kastidesse. Kui Te ka nüüd, peale OK vajutamist, ei leia menüüst Tools käsku Data Analysis, on MS Exceli statistikaprotseduurid jäänud Teie arvutis ilmselt installeerimata (soovi korral tuleks installeerimist korrata).
2008 (eurodes); X1i – kõrgharidusega (bakalaureuse, magistri- või doktorikraadiga) inimeste osakaal tööga hõivatutest i-ndas maakonnas perioodil 2005-2008; X2i – linnalises asulas töötavate inimeste osakaal tööga hõivatutest i-ndas maakonnas perioodil 2005-2008; X3i – meeste osakaal tööga hõivatutest i-ndas maakonnas perioodil 2005-2008; D1 – fiktiivne muutuja 2005. aasta kohta; D2 – fiktiivne muutuja 2006. aasta kohta; D3 – fiktiivne muutuja 2007. aasta kohta; β0 – mudeli vabaliige (brutopalka määrav autonoomne komponent), mis näitab seda, milline on brutopalk juhul kui kõigi sõltumatute tunnuste väärused on nullid β1 – mudeli parameeter, mis näitab brutopalga muutust, kui kõrgharitute osakaal muutub ühe ühiku võrra;
Least Squares) ● Teatud juhtudel üldistatud vähimruutude meetod GLS (Generalized Least Squares) Vähimruutude meetodi kasutamiseks peab mudel olema lineaarne parameetrite suhtes. Vähimruutude meetod: regressioonmudeli parameetrite hinnangud leitakse nii, et jääkide ruutude summa on minimaalne. Parameetrite hinnangute valemite tuletamine: Hälvete ruutude summa RSS (Residual Sum of Squares). Tuleb leida kahe muutuja funktsiooni miinimumkoht. Matemaatilisest analüüsist: I järku osatuletised peavad võrduma nulliga 20. Vähimruutude meetodil leitud hinnangute omadused, kui kehtivad klassikalise lineaarse mudeli eeldused. On võimalik näidata (Gauss-Markovi teoreem), et sel moel leitud hinnangud on ● nihketa; ● efektiivsed, so vähima dispersiooniga kõigi nihketa lineaarsete hinnangute seas; ● lineaarsed vaatluste yi suhtes. KUI
33 cases are written to the uncompressed active file. ***** Memory allows a total of 15222 Values, accumulated across all Variables. There also may be up to 1903 Value Labels for each Variable. ------------------------------------------------------------------------------- Page 3 SPSS/PC+ 6/12/ 2 T615 Tingimused soodustaksid head tood Valid Cum Value Label Value Frequency Percent Percent Percent 1 28 84.8 84.8 84.8 2 5 15.2 15.2 100.0 ------- ------- ------- TOTAL 33 100.0 100.0 1 ÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜ 28
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Matemaatika andmestiku analüüs Aruanne õppeaines matemaatiline statistika Koostajad: Juhendaja: Eve Aruvee Tartu Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Tunnuste esmaanalüüs.......................................................................................................4 Seoste analüüs................................................................................................................... 8 Mudeli koostamine.......................................................................................................... 13 Kokkuvõte.......................................................................................................................
(dependent variable). teatud suurusi v. tingimusi hoitakse muutumatutena - neid nimetatakse kontrollitavateks muutujateks (control variable). Uurimisprojekti läbiviimine koosneb enamasti järgmistest etappidest: a) idee tekkimine (aluseks vaatlused ja tähelepanekud elust; ekspertide hinnangud ja soovitused; ajakirjad); b) testitatava hüpoteesi sõnastamine - see sisaldab kahe v. enama muutuja vahelise teoreetilise suhte lühikirjelduse, samuti muutujate mõõtmisviisi kirjelduse (nimetamise). (näit. Kas õppimine on efektiivsem üksinda v. väikeses grupis? Tuleks lisada, kuidas me õppimise efektiivsust mõõdame!) c) kirjanduse ülevaate koostamine; d) piloot-uuring (pilot study), et leida ja täpsustada sobivad uurimisprotseduurid; samuti sobivad sõltumatu muutuja tasemed; e) lõplik uurimiskava koostamine; f) andmete kogumine; g) andmete statistiline töötlemine;
Regressioonanalüüsi käigus leitakse regressioonmudeli deterministlik komponent, st leitakse vastava matemaatilise funktsiooni parameetrite hinnangud. 21. Vähimruutude meetodi olemus. Minimeeritakse hälvete ruutude summat. Lineaarne mudel: harilik vähimruutude meetod OLS. Vähimruutude meetod: regressioonmudeli parameetrite hinnangud leitakse nii, et jääkide ruutude summa on minimaalne. Hälvete ruutude summa RSS (Residual Sum of Squares). Tuleb leida kahe muutuja funktsiooni miinimumkoht. Matemaatilisest analüüsist: I järku osatuletised peavad võrduma nulliga. 22. Vähimruutude meetodil leitud hinnangute omadused, kui kehtivad klassikalise lineaarse mudeli eeldused. On võimalik näidata, et sel moel leitud hinnangud on · nihketa; · efektiivsed, so vähima dispersiooniga kõigi nihketa lineaarsete hinnangute seas; · lineaarsed vaatluste yi suhtes;
KIRJELDAVAD STATISTIKUD INTERVALLITUD REAS Kirjeldav statistika on numbriliste andmete organiseerimine ja summeerimine, see on vajalik andmeanallüüsi esimesel etapil. Valimit kirjeldatakse, kuid üldistusi ei laiendata üldkogumile. Kirjeldav statistika annab järgmist informatsiooni: uuritava tunnuse väärtuste vahemik tunnuse kõige tüüpilisemad väärtused tunnuse varieeruvus Lisaks aitab kirjeldav statistika sõnastada hüpoteese ning tõlgendada uurimistulemusi. Asendikarakteristikud(annavad infot selle kohta, kuidas tunnuse väärtus paikneb). Need on aritmeetiline keskmine, mediaan ja mood. Nende välja arvutamine oleneb sellest, pas meil on tegu pidevate(mingi vahemik) või diskreetsete(1 väärtus) andmetega. Hajuvuskarakteristikud(kui erinevad on väärtused valimi erinevatelobjektidel).Nende eesmärgiks on mõõta andmete varieeruvust andmekogumis(iseloomustavad tunnuse üksikväärtuseerinevust keskmisest) Need on d
6.9.2011 21 6.9.2011 22 Projektide valiku peamised Projektide valik eesmärgid · The PPM process consists of two different parts: · Value maximization project selection portfolio review · Balance across projects · Project selection is one of the most important strategic issues
2. Teist liiki viga – õige alternatiivhüpoteesi mitteäratundmine • Olulisem on esimest liiki vea vältimine Hüpoteeside kontrollimine: • Olulisuse nivoo – esimest liiki vea ülempiir • Olulisuse nivoo väärtused on 0,05; 0,01; 0,10 • Nullhüpoteesi kummutamisel tekkiv viga p • Kui viga (p) on suurem kui olulisuse nivoo, siis ei saa kummutada nullhüpoteesi • Kui viga (p) on väiksem kui olulisuse nivoo, siis võetakse vastu alternatiivhüpotees Muutujad: - Sõltumatu muutuja – manipuleeritav artribuut (Iseloomuomadused, väärtused) -Sõltuv muutuja - atribuut mida mõõdetakse (Keskmine hinne) Eelduseks on normaaljaotus. -Control variables Eksisteerib üle 200 performance mõõdiku. Performance muutuja tuleb valida vastavalt stakeholder-ite, ettevõtte suurusele, ümbritsevale keskkonnale, strateegilistele otsustele ja ajaperspektiivile. *Raamatupidamuslikud näitajad muutujana - Raske kasutada statistilistes mudelites.
faktori mõjust (kehtib sisukas hüpotees), võib järgneda keskväärtuste mitmene võrdlemine. SST= SSE= MST= MSE= F=MST/MSE allub F-jaotusele MST –rühmadevaheline seletatud hajumine, MSE - seletamatu Nullhüpotees: funktsioontunnuse keskväärtused on kõikides rühmades võrdsed, faktori mõju puudub. Sisukas hüpotees: leidub vähemalt kaks rühma, mille korral rühmade keskväärtused on oluliselt erinevad, faktor mõjutab. Võtame vastu sisuka hüpoteesi, kui F > Fkr ( p < α) 8. REGRESSIOON JA KORRELATSIOON Korrelatsioon - juhuslike suuruste X ja Y vahel esinev statistiline seos. Kui korrelatiivne seos on tugev: võib olla põhjuslik seos, võib olla on näiv korrelatsioon. Ühe tunnuse korral kirjeldab hajumist dispersioon. Kahe suuruse koos muutumine – kovariatsioon. Valem: Funktsionaalne seos – Ühele ja samale X väärtusele vastab üks ja ainult üks suuruse Y väärtus Statistiline seos - Ühele ja samale X väärtusele võib vastata mitu suuruse Y väärtust
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Kerli Matvere EUROOPA LIIDU RIIKIDE KINNISVARATURU TSÜKLITE JA SELLEGA SEOTUD MAKROTEGURITE NING LAENUTURU TEGURITE AEGRIDADE MUSTRID AASTATEL 2005-2013 Magistritöö sotsiaalteaduse magistri kraadi taotlemiseks majandusteaduses Juhendajad: Kaia Kask, Uku Varblane Tartu 2014 0 Soovitan suunata kaitsmisele ....................................................................... (juhendaja allkiri) Kaitsmisele lubatud „ „ ................... 2014. a. ...........................õppetooli juhataja ..................................................................
ümbritsevas sotsiaalses reaalsuses Laiem kui lihtsalt definitsioon ja mõiste Kontseptid on teooria ehituskivid Kontseptualiseerima: uurimistöös kasutatud mõisteid selgelt määratlema, avama kontseptide sisu ja seoseid Näiteid seostest kontseptide vahel Sotsiaalne kapital Demokraatia kvaliteet Proportsionaalne valimissüsteem Mitmeparteisüsteem Industriaalrevolutsioon Klassilõhe Muutujad Muutuja näitaja, millel võib olla erinevaid väärtusi ja mis on mõõdetav Sotsiaalteadustes eristatakse kahte liiki muutujaid: Sõltumatu muutuja (independent variable) muutuja, mis põhjustab muutuse Sõltuv muutuja (dependent variable) muutuja, millega muutus toimub, mis on mõjustatud Sõltumatu muutuja varieerumine põhjustab sõltuva muutuja varieeruvuse, mitte kunagi vastupidi Sõltuvaid harilikult üks, sõltumatuid rohkem!
.................................................... 71 11.1 Korrelatsioonanalüüs ............................................................................................................ 71 11.2 Lineaarse korrelatsioonikordaja puudused ........................................................................... 72 11.3 Determinatsioonikordaja ...................................................................................................... 74 11.4 Mitmene korrelatsioon ......................................................................................................... 74 11.5 Regressioonanalüüs............................................................................................................... 75 12 Aegridade analüüs .............................................................................................................. 81 12.1 Aegrea mõiste ..............................................................................
tekitavale objektile. Kompenseerimine – ebatäiuslikkuse kompenseerimine edukusega teises valdkonnas. Nt Mida pikemat kasvu mees, seda täiuslikum staatus on? Reaktsiooni formeerimine - ebasoovitavale motiivile teadlikult valitud vastupidine tegevus. Projektsioon - vigade ja seisundite omistamine teistele. Identifitseerumine identification - teise inimese alateadlik imiteerimine. Regressioon - pingeolukorras kasutada varasemate arengustaadiumide harjumusi ja käitumist. Ülekompenseerimine overcompensation - isiksuse nõrkuste (vigade) muutmine tugevuseks. Fantaseerimine - vajaduste kujuteldav rahuldamine, saavutuste kujutlemine. Intellektualiseerimine - emotsionaalsete seisundite ratsionaalne analüüs. Eitamine -reaalsuse mittetunnustamine. V PSÜHHOSEKSUAALSE ARENGU STAADIUMID: Oraalne staadium
· Mõisted nagu "mälu", "armastus", "isiksus" ei ole objektiivselt jägitavad · Inimese käitumise regulaarsusi saab seletada kogemusest õppimisega · Verbaalne käitumine 2) Albert Bandura · Käitumise ja keskkonna vastastikune determinism · Vaatlusõppimine · Sotsiaalne õppimine · Eneseregulatsioon = enese sarrustamine (self-reinforcement) · Enesetõhusus (self-efficacy) Dispositsionaalne lähenemine · Eysenck: PEN mudel · Cattell: 16 faktorit sh parmia ja premsia · Leksikaalne lähenemine ja "suur viisik" · Viiefaktoriline mudel Raymond Cattell · Faktoranalüüsi arendamine · Isiksuseomaduste klassifitseerimine · Dünaamilised omadused: ergid, sentimendid, hoiakud Gordon Allport · Motiivide funktsionaalne autonoomia · Idiograafiline vs nomoteetiline lähenemine · Leksikaalse lähenemise algataja · Proprium Isiksuse tavateooriad · Isiksusepsühholoogias on erinevaid teooriaid, kuid mitte ühtegi Täielikku Isiksuse Teooriat
tagasi minna. Juhul, kui muutmistega on õnnestunud oma koodilõik nii sõlme keerata, et see sugugi enam töötada ei taha, saab alati võtta materjalist taas algse töötava näite ning sealt juurest katsetama hakata. Kes pikemalt mitmesuguseid rakendusi kirjutab, avastab mõne aja pärast, et samas keeles kirjutatud programm võib vähemalt esmapilgul mõnevõrra erinev välja näha sõltuvalt sellest, kas programm käivitatakse veebist, tegutsetakse nuppudega ja tekstiväljadega aknas, väljundiks on mobiiltelefon või piirdub kogu tegevus tekstiaknaga. Esimesel korral võib tunduda, et oleks nagu täiesti eri keeltes ja eri moodi kirjutamine. Ühes kohas on alati koodi juures salapärane button1_click, teises public static void Main ning kolmandas veel midagi muud. Aga sellest ei tasu ennast väga häirida lasta. Ehkki .NETi ja C# juures on püütud eri kohtades käivituvate rakenduste loomist
Juhul, kui muutmistega on õnnestunud oma koodilõik nii sõlme keerata, et see sugugi enam töötada ei taha, saab alati võtta materjalist taas algse töötava näite ning sealt juurest katsetama hakata. Kes pikemalt mitmesuguseid rakendusi kirjutab, avastab mõne aja pärast, et samas keeles kirjutatud programm võib vähemalt esmapilgul mõnevõrra erinev välja näha sõltuvalt sellest, kas programm käivitatakse veebist, tegutsetakse nuppudega ja tekstiväljadega aknas, väljundiks on mobiiltelefon või piirdub kogu tegevus tekstiaknaga. Esimesel korral võib tunduda, et oleks nagu täiesti eri keeltes ja eri moodi kirjutamine. Ühes kohas on alati koodi juures salapärane button1_click, teises public static void Main ning kolmandas veel midagi muud. Aga sellest ei tasu ennast väga häirida lasta. Ehkki .NETi ja C# juures on püütud eri kohtades käivituvate rakenduste loomist sarnasemaks muuta, tuleb siiski
/sõnaraamatuanalüüs!!/ Isiksuseomaduste kominatsioone on palju, tuleb rääkida nende omaduste suhtelise väljendumise määrast. Intelligentsus, temperament (emotsioonide avarus ja jõud), eneseväljendus (ekstra-/introvertsus, esilepüüd/alistuvus, ekspansioon/eraldumine, kompensatioon, insait ja enesehinnang), sotsiaalsus (osalus/koostöö, eneseotsind ja agressiivne enesekehtestamine, müjutatavus sotsiaalsetest stiimulitest). Cattell: Võttes kasutusele faktorianalüüsi, leidis ta 16 faktorit, mille raames antud faktori omadused tugevasti korreleerusid, kui mille vahel korrelatsioon oli nõrk. Iga faktor on isiksuse mõõde (dimensioon). Lõi 16PF testi. (personality factor) Eysenck: Psühholoogiline tunnusjoonte teooria: /faktoranalüüs/: ekstravertsus/introvertsus ja nourootilisus kui superseadumused. Kevade: · Melanhoolik Arno · Flegmaatik Tõnisson · Koleerik Toots · Sangviinik Imelik
Probleem on uurimuse lähtekohaks. Muutujad (variables) – nähtused mida uurija kavatseb oma uurimuses mõõta, näiteks uuritavate inimeste tunnused (vanus, kaal, haridus, sissetulek) või uuritavate riikide tunnused (rahvaarv, keskmine sissetulek). Muutujad võivad omada erinevaid väärtusi, st. nad pole kõikidel inimestel sama väärtusega (nagu kaal) või pole samal inimesel kogu aeg sama väärtusega (nagu vanus). Muutuja vastandiks on konstandid, mis on kõikide inimeste või ühiskondade jaoks kogu aeg sama väärtusega (nagu Maa gravitatsioon) ja mida pole seega sotsioloogilise uurimuse käigus mõtet mõõta. Muutujate tüübid: 1) sõltumatu muutuja (independent variable) – muutuja mis uurija hüpoteesi järgi mõjutab mingit teist uuritavat muutujat, aga pole ise ühegi uuritava muutuja poolt mõjutatud;
Arvutigraafika I ÜLESANNE I Pinnatükk Sissejuhatus Enne joonestusprogrammiga AutoCAD töötama asumist on soovitatav läbi lugeda see Sissejuhatus ja teha endale märkmeid sest vastavalt Murph’i seadustele: „... juhul, kui vaatamata mitmesugustele ja laiaulatuslikele katsetele, uus seade ei hakka tööle, on edasise aja kokkuhhoiu mõttes viimane aeg alustada tutvumist selle seadme kasutusjuhendiga...” Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust, võib minna kohe leheküljele 270 ja hakata joonestama pinnatükki. Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta kasutada ka vanemate AutoCAD-vormingute korral, sest tegelikult on AutoCAD- joonestamise põhitõed püsivad ja kanduva
Evolutsioon on andnud meile armastuse, mis on teiseks mehhanismiks, mis aitab keskenduda ühele partnerile, kellega korduvalt seksuaalvahekorras olla? Fenüületüülalaniini kontsentratsioon kehas hakkab kahe-kolme aasta pärast peale maksimumi alanema. Küsitava paralleelina tuuakse fakt, et 62-s erinevas kultuuris on lahutuste sageduse maksimum neljandal abieluaastal. Esialgsed veetluse aastad asenduvad paljude jaoks siiski kiindumuse-ja rahulolu aastatega, Korrelatsioon iseloomustab kahe muutuja vahelises seose tugevast ja suunda. Ei näita seose põhjuslikkust. Isiksus on omavahel interaktiveeruvate omaduste kogum, inimese käitumise mõistmiseks tuleb teda vaadelda tervikuna. Isiksuse uurimine rõhutab nii inimeste vahelisi sarnasusi ja erinevusi. Võrdsuse teooria... (Adams 1963) - Võrdsuse ja aususe põhimõte: -kui pole, siis mot. Langeb kompensatsioon -kui on rohkem siis süümepiinad Mis on eesmärgid?
Eksperimentaalne mõjutus, mis võetakse kasutusele eksperimendi käigus hüpoteesi kehtivuse manipulatsioon kontrollimiseks Muutuja nähtus või selle aspekt, millisele eksperimentaalset manipulatsiooni © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 9 rakendatakse Sõltumatu muutuja nähtus või selle aspekt, millele rakendatakse eksperimentaalset manipulatsiooni oletusega, et see põhjustab muutusi teisel nähtusel või aspektil (ehk sõltuval muutujal) Sõltuv muutuja nähtus või selle aspekt, millel loodetakse avalduvat sõltumatu muutuja eksperimentaalse manipuleerimise tagajärg
RIIK SUGU PIKKUS MASS PEA_P JALANR ODE_VEND MAT_HINNE Eesti M 186 95 59 44 1 4 Eesti N 170 85 57 42 6 4 Eesti N 169 50 54 38 1 3 Eesti M 180 70 56 43 0 3 Eesti 179 72 55 40 1 4 Eesti N 170 55 55 37 1 4 Eesti N 160 58 55 38 1 5 Eesti N 161 57 55 39 1 4 Eesti N 171,5 59 57 38 1 4 Eesti N 180 63 58 41 2 5 Eesti N 168 54 57 38 1 4 Eesti N 170 57 52 40 2 3 Eesti N 163 61 57,5 39 0 4 Eesti M 172 66 54 42 1 4 Eesti M 183 73 54,5 44 4 Eesti M 185 72 56 44
tutvu lausearvutuse keskkonnaga: http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? Panna tuleb results only, 0 on väär 1 on õige Tutvu ajalooga saidis kuni II maailmasõda: http://www.maxmon.com/history.htm Loe läbi jutt ja proovi andmetega mängida: http://math.hws.edu/TMCM/java/DataReps/index.html Kahend süsteemi arvu(101101001) ->kümnend süsteemiks. Nr sisse ja bianarile punkt, ja vaatan base ten integeri kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise, teen kujundi ja vaatan base
........ 39 Milleks meile arvu absoluutväärtus? ............ 121 matemaatikute keel ja žanrid ............ 42 Oskussõnad .................................................. 42 Tähed ja sümbolid .........................................43 Matemaatilised žanrid .................................. 44 OSA 3 – arvude sõbrad ja muutuja ....................................... 48 sugulased ....................................... 125 Muutuja erinevates rollides ........................... 48 jada . ................................................... 128 võrdus ja võrdsus ......................... 52 Aritmeetiline jada ........................................129 Matemaatiline võrdus ....................................54 Geomeetriline jada ...........
Küll aga on arvude jaoks loodud omaette andmetüübid. Komadega hakkama saavaks arvutüübiks on double, ainult täisarve tunnistavaks tüübiks int. Levinumate andmetüüpide (nagu näiteks string ja int ja double) omavaheliseks tüübiteisenduseks sobivad klassi Convert käsklused. Rida double TollidArvuna = Convert.ToDouble(TollidTekstina); võtab tekstina olevad tollid, teisendab nad arvutimälus ümber reaalarvuna kirjutatavateks andmeteks ning jätab tulemuse meelde muutuja (märksõna) TollidArvuna alla. Viimase saab juba koefitsiendiga läbi korrutada, tulemuse tekstiks muundada ning vastusesildi peal näidata. protected void Button1_Click(object sender, EventArgs e) { string TollidTekstina = TextBox1.Text; double TollidArvuna = Convert.ToDouble(TollidTekstina); double koefitsient = 2.54; double SentimeetridArvuna = TollidArvuna * koefitsient; string SentimeetridTekstina = Convert
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
