Acessi andmebaas on konteinerfail,mis võib sisaldada järgmist tüüpi objekte: tabelid, päringud,vormid aruanded, makrod ja programmimoodulid. Tabelid (tables) on igasuguse andmebaasi vundament, kõik ülejäänu on ainult pealisehitus- Tabeleid "teenindavad organid", et nendesse võimalikult mugavalt andmeid sisestada ja neist kätte saada. Päringud(queries) on eeskiri,mis määrab, millistest tabelitest missuguseid (näiteks teatud tingimustele vastavaid) andmeid on vaja esitada. Seega, päringu väljund on omakorda tabel, kuid
mdb CD'l........................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................2 1.ANDMEBAASI MÕISTE TUTVUSTUS..................................................................4 2.ANDMEBAASISÜSTEEMI ACCESS KÄIVITAMINE JA ANDMEBAASI LOOMINE..................................................................................................................... 6 3.ANDMEBAASI TABELID........................................................................................8 4.EBASOBIVATE ANDMETE BLOKEERIMINE....................................................13 4.1.Vormingud......................................................................................................... 13 4.2.Sisestuseeskiri.................................................................................................... 14 4.3.Väärtusreegel....................................................
Kapseldamine tähendab objektide ja atribuutide grupeerimist objektiks, kusjuures atribuutide väärtusi saab kasutada ja muuta vaid läbi operatsioonide. Operatsiooni polümorfism tähendab, et erinevates klassides saab defineerida sama nimega kuid erineva käitumisega operatsiooni. Muutuja polümorfism tähendab, et klassi muutuja võib viidata erinevatel aegadel erinevate klasside objektidele. Pole ühtset standardit selle kohta, milline peaks olema objekt-orienteeritud andmemudel ja andmebaas. 1997 oli objektiandmebaaside käes 3% andmebaasi turust. Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed Relatsioonilise mudeli väljamõtlejaks võib pidada dr. Edgar. F. Codd'i, kes esitas esimesena relatsioonilise andmebaasi põhimõisted 1970 a. ilmunud artiklis: "A relational model of large shared data banks". Pakkus esimesena välja ka normaliseerimise protsessi. Olemi-suhte diagramm töötati Peter Cheni poolt välja 1970-ndate keskel.
või mitut spetsialiseeritud keelt. Programmeerimiskeeled on formaalsed keeled, mis on ette nähtud arvutiprogrammide koostamiseks. Keel määrab kindlad reeglid programmi võimaliku struktuuri, selle komponentide ning töödeldavate andmete ja objektide jaoks. Programm koosneb tavaliselt mitmest suhteliselt sõltumatust osast ehk programmiüksusest. Keeled nimetavad neid mitmeti ja programmiüksustel võib olla erinev struktuur ja töökorraldus. Samas keeles võib kasutata erinevat tüüpi üksusi. Visual Basicu programmide baasüksusi nimetatakse protseduurideks, mis jagunevad alamprogrammideks ja funktsioonideks. Programmid ja protseduurid koosnevad korraldustest ehk lausetest. Lausete abil määratakse vajalikud tegevused ja nende täitmise järjekord, esitatakse programmi ja protseduuride struktuur, kirjeldatakse andmed jm. Igas programmeerimiskeeles on fikseeritud hulk kindla
....................................................................................9 ARVUTIGA SEOTUD MÕISTED.......................................................................................14 OMISTAMISLAUSE............................................................................................................ 15 ÜLESANDED....................................................................................................................... 18 ARITMEETILINE JA LOOGILINE AVALDIS. OPERAND JA OPERAATOR..................................................................................................19 ............................................................................................................................................... 19 SISSEJUHATUS...................................................................................................................19 ...............................................................................................
.....................................23 Omistamise olemus................................................................................23 Omistamislause keeles Pascal................................................................25 Omistamislause keeles C........................................................................25 Omistamislause keeles Basic.................................................................25 KOLMAS TEEMA: aritmeetiline ja loogiline avaldis. Operand ja operaator.........................................................................................26 2 / 115 Sissejuhatus...............................................................................................26 Avaldis........................................................................................................26 Operand ja operaator.......................................................
Andmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objektorienteeritud) ja vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈ (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid puustruktuuriga hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad on relatsioonid ehk tabelid, ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige viimaks objektorienteeritud andmebaasisusteemid neis saab hoida objekt oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku jaadv
php. PHP on tasuta tarkvara ja seda levitatakse Open Source litsentsi all avaliku lähtekoodina. PHP's on võimalik luua ka command-line tarkvara ning visuaalse kasutajaliidesega tarkvara, mis on aga vastuolus selle programmeerimiskeele definitsiooniga. Programmeerimiskeele ajalugu algas 1994. aastast, kui Rasmus Lerdorf tegi väga lihtsa programmi, mis mõistis spetsiaalseid makrosid. Aja jooksul programmi modifitseeriti, laiendati, integreeriti andmebaaside ja uute tehnoloogiate toega ning lisati objekt-orienteeritud kontseptsiooni jne. Tulemuseks on PHP viies versioon. Kui vaatame programmeerimiskeelte populaarsust, siis näeme, et PHP on praegusel hetkel kolmandal kohal (eelmisel aastal aga viiendal). Arvestada tuleks ka sellega, et PHP on põhimõtteliselt serveripoolne skriptikeel. Java, C, C++ ja Visual Basic – neid kasutatakse rohkem tarkvara loomiseks aga see ei tähenda seda, et neid ei või kautatada ka veebiinfosüsteemide loomisel.
Kõik kommentaarid