Andmebaaside kolmas kodutöö (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

575

docx

Nimetu

kätte võttes suisa ära ehmatada. See pole aga sugugi autorite eesmärk. Kirjutist koostades on mõeldud nii algajate kui edasijõudnute peale. Et eesti keeles pole .NETi kohta midagi põhjalikumat kirjutatud, siis püüab see õppematerjal sobida võimalikult paljudele, kel teema kohta huvi või vajadus. Eks edasijõudnud suudavad juba ise sobivaid teemasid leida ning ka veebist ja suurematest targematest raamatutest juurde otsida. Siin aga peaksid siiski nii veebirakenduste, andmebaaside kui ka ,,puhta" programmeerimise kohta olema sees põhitõed, mille abil on enamik ettetulevatest olukordadest võimalik ära lahendada ning nende oskuste põhjal olla piisavalt tasemel, et suuta soovi korral arvutifirmasse praktikale minna ja mõne ajaga sealsesse töösse sulanduda. Päris algajatele on valida kaks sisendpunkti, kust peaks saama alustada ,,tavainimese" arvutialaste teadmiste ­ ehk siis teksti kirjutamise ja failide salvestamise oskusega. Lihtsam, ilusam ja värvilisem on ASP

Informaatika

134

pdf

Programmeerimine PHP

php. PHP on tasuta tarkvara ja seda levitatakse Open Source litsentsi all avaliku lähtekoodina. PHP's on võimalik luua ka command-line tarkvara ning visuaalse kasutajaliidesega tarkvara, mis on aga vastuolus selle programmeerimiskeele definitsiooniga. Programmeerimiskeele ajalugu algas 1994. aastast, kui Rasmus Lerdorf tegi väga lihtsa programmi, mis mõistis spetsiaalseid makrosid. Aja jooksul programmi modifitseeriti, laiendati, integreeriti andmebaaside ja uute tehnoloogiate toega ning lisati objekt-orienteeritud kontseptsiooni jne. Tulemuseks on PHP viies versioon. Kui vaatame programmeerimiskeelte populaarsust, siis näeme, et PHP on praegusel hetkel kolmandal kohal (eelmisel aastal aga viiendal). Arvestada tuleks ka sellega, et PHP on põhimõtteliselt serveripoolne skriptikeel. Java, C, C++ ja Visual Basic – neid kasutatakse rohkem tarkvara loomiseks aga see ei tähenda seda, et neid ei või kautatada ka veebiinfosüsteemide loomisel.

Allika?petus

210

docx

PHP EDASIJÕUDNUD RAAMAT

sessioonidega jne. Alustamegi kohe andmebaasi tutvustamisega, milleks meil seda vaja on ja kuidas andmebaasi hallata. Mis on MySQL? Niisiis, php alused mooduli alguses paigaldasime arvutisse WAMP serveri, mis paigaldas meie arvutisse Apache veebiserveri, MySQL andmebaasi ja Php mooduli. Kuigi tihti öeldakse MySQL kohta lihtsalt andmebaas, siis on tegemist tegelikult andmebaasihalduriga või siis kaandmebaasimootoriga. See sisaldab endas:  andmebaasi serverit  klientprogrammi andmebaaside päringuteks  programme administreerimiseks Andmebaase on meil vaja andmete hoidmiseks kindlas vormingus. Oluline on selle juures see, et tabeleid saaks omavahel siduda ning seepärast kutsutakse neid ka kena nimega - realtsioonandmebaas (RDBMS). Üks populaarsemaid andmebaasimootoreid ongi MySQL. Seda arvatavasti sellepärast, et see on avatud lähtekoodiga, kiire ja töökindel. Suurimad konkurendid on sellele näiteks Oracle, PostreSQL, Microsoft SQL jt.

Informaatika

56

doc

Andmebaaside eksami kordamisküsimuste vastused

operatsioonide. Operatsiooni polümorfism tähendab, et erinevates klassides saab defineerida sama nimega kuid erineva käitumisega operatsiooni. Muutuja polümorfism tähendab, et klassi muutuja võib viidata erinevatel aegadel erinevate klasside objektidele. Pole ühtset standardit selle kohta, milline peaks olema objekt-orienteeritud andmemudel ja andmebaas. 1997 oli objektiandmebaaside käes 3% andmebaasi turust. Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed Relatsioonilise mudeli väljamõtlejaks võib pidada dr. Edgar. F. Codd'i, kes esitas esimesena relatsioonilise andmebaasi põhimõisted 1970 a. ilmunud artiklis: "A relational model of large shared data banks". Pakkus esimesena välja ka normaliseerimise protsessi. Olemi-suhte diagramm töötati Peter Cheni poolt välja 1970-ndate keskel. Chen soovis luua esitusviisi, millega saaks modelleerida nii hierarhilisi-, võrk-, kui ka relatsioonilisi andmebaase. C. J

Andmebaasid I

24

doc

Access

Klassile pannakse nimi, traditsiooniliselt ainsuses. Näiteks Raamatukogu kirjeldusest saame nimisõnad lugejad, raamatud, töötajad, viivis. Nendes on viivis ainuke, mille kohta kirjeldusest ej selgu, kas on võimalik, et selle omadusi on rohkem kui üks. Seega oletame esialgu, et tegemist on kolme klassiga: lugeja, raamat ja töötaja. 1 Andmeid hoiutakse seotud tabelites. Andmebaaside terminoloogia kohaselt on iga tabeli rida üks kirje, tabeli veergude nimed on kirje väljad. Tabeli defineerimiseks tuleb määrkida, milliseid välju see sisaldab. Mis tüüpi (number, tekst, kuupäev ja ne) ja kui pikk on iga väli. Iga tabel sisaldab andmeid ühe objektitüübi kohta. Sidumiseks päevad tabelid sisaldama ühise välja. Sellist seotud tabelite süsteemi nimetakse relatsioonandmebaasiks. Igas tabelis peab olema üks primaarvõtmeväli, mis üheselt määrab iga kirje

Arvutiõpetus

55

pdf

Google App Engine

TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika instituut Google App Engine Iseseisev töö aines Veebiprogrammeerimine IFI6011 Andris Reinman ITJ-08 Õppejõud: Jaagup Kippar Tallinn 2010  Google App Engine ­ Andris Reinman Sisukord Google App Engine............................................................................................................................ 1 Sisukord......................................................................................................................................... 2 Tutvustus.......................................................................................................

Veebiprogrammeerimine

81

doc

Andmebaaside programmeerimine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Online Restoran Andmebaaside programmeerimine IDU0120 Juhendaja: Erki Eessaar Tallinn 2011  Sisukord SISUKORD 4 SISSEJUHATUS 8 1. STRATEEGIA ETAPP............................................................................................................ 9 1.1 TERVIKSÜSTEEMI ÜLDVAADE.................................................................................................... 9 1.1.1 ORGANISATSIOONI EESMÄRGID................................................................................................ 9 1.1.2 INFOSÜSTEEMI EESMÄRGID....................................................................................................... 9 1.1.3 LAUSEND

Andmebaaside projekteerimine

212

docx

Veebistuudium arendus ASP.NET

Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega ­ eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma

Veebiprogrammeerimine

Meedia

Kommentaarid (0)