50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
119 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
triini14
Õppematerjali autor
EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Andmebaasi loomine. Turismiga tegelev firma Kursusetöö Svetlana Sumjakova KS-22 Juhendaja: Merike Spitsõn Tallinn 2010 2 Sisukord. 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Andmebaasi loomine..............................................................................................................4 3
ANDMEBAASI LOOMINE Start/Programs/Microsoft Access Käivitades programmi MS Access, ilmub avaaken, kus on järgmised osad: Create a New Database Using o Blank Access database - luua tühi andmebaas. o Access database Wizard - luua andmebaas kasutades targa abi. o Open an existing file- avada olemasolev fail. Vali Blank Access database ja klõpsa OK. Ilmub File New Database-aken. Enne, kui Te saate midagi tegema hakata, tuleb andmebaas luua. Access salvestab kõik Teie poolt tehtud objektid (tabelid, päringud jne.) sellesse andmebaasi (ühte faili). MS Accessi andmebaas on .mdb-laiendiga fail. Loo uus andmebaas u-kettale ja failinimeks pane Raamatukogu. Klõpsa Create. Avaneb andmebaasiaken. UUE TABELI LOOMINE Uue tabeli loomiseks aktiviseeri andmebaasiaknas objekt Table, seejärel anna korraldus New ja Design View (või Create table in Design view).
Vormingud......................................................................................................... 13 4.2.Sisestuseeskiri.................................................................................................... 14 4.3.Väärtusreegel......................................................................................................14 5.TABELITE SEOSTAMINE..................................................................................... 16 5.1.Mitme tabeliga andmebaas.................................................................................16 5.2.Seose tüübid....................................................................................................... 19 5.3.Seoste loomine ja haldamine..............................................................................19 6.PÄRINGUD.............................................................................................................. 22 6.1.Päringu mõiste.............................
Makroks(macros) nimetatakse käskude jada. Selle asemel et iga kord ühtesid ja samu käsklusi jagada, võib need makrona vormistada ning lasta neid automaatselt täita Mooduliks(modules) nimetatakse Visual Basic-keelse programmiteksti lehekülge. Eismeseks sammuks andmebaasi loomisel on otsus, kas ja milleks andmebaasi vaja.Lühedalt võiks põhjendada seda vajadust nii: kui on tegemist mahuka infohulgaga, mille töötlus taandub põhiselt vajaliku info leidmisele, siis on andmebaas vajalik. Otsustanud luua andmebaasi, tuleks määrata, millistel eesmärkidel seda kasutada. Sellest võib üldjoontes oletada, millised andmed vajavad säilitamist ja milliseid infopäringuid tegema hakatakse. Näiteks Raamatukogu Kirjeldatud on raamatukogu raamatute laenutamist. Lugejad laenutavad raamatuid. Lugejad tagastavad laenutatud raamatuid. Raamatukogutöötajad fikseerivad raamatute laenutamise ja tagastamise. Peeetakse arvestust, kui palju või teine töötaja raamatuid laenutanud on
Eesti Mereakadeemia Merendus teaduskond Karlis Strazdin Programmi MS Office Access kasutamine Kursusetöö Juhendaja: Merike Spitsõn Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus Mina valisin meile antud valikutest teemaks videolaenutuste andmebaasi, võimalikult. Antud andmebaas on mõeldud kasutamiseks videolaenutusele. See andmebaas on koostatud selleks, et videolaenutuses olevatel töötajatel oleks võimalikult lihtne leida üles millised inimesed on kasutanud laenutamiseteenust, milliseid kassette nad on laenutanud
Ühelt poolt peab suhte loomisel osalema unikaalne võti (mõni kandidaatvõtetest). Enamasti on selleks unikaalseks võtmeks primaarvõti. Selle tulemusel on kahes erinevas relatsiooni ühesuguse sisuga atribuudid, mis loovad suhte nende relatsioonide vahel. Seotud relatsiooni tekkinud atribuuti (atribuute) nimetatakse välisvõtmeks. Relatsioonis võib olla üks või mitu välisvõtit. Relatsioonis võib välisvõti ka puududa. Objektorienteeritud andmebaas Objektiandmebaas võimaldab säilitada objektorienteeritud programmis loodud objekte. Andmed salvestatakse objektidena ja neid saab interpreteerida ainult vastava klassi meetodit kasutades. Sarnaste objektide vahelised suhted säilitatakse, samuti objektide vahelised viited. Päringud võivad olla kiiremad, sest sageli puudub vajadus relatsioonide liitmise järgi nagu relatsioonilises andmebaasis. Objekte saab andmebaasist välja võtta otse, ilma otsinguta kasutades selleks objekti indikaatorit
Kapseldamine tähendab objektide ja atribuutide grupeerimist objektiks, kusjuures atribuutide väärtusi saab kasutada ja muuta vaid läbi operatsioonide. Operatsiooni polümorfism tähendab, et erinevates klassides saab defineerida sama nimega kuid erineva käitumisega operatsiooni. Muutuja polümorfism tähendab, et klassi muutuja võib viidata erinevatel aegadel erinevate klasside objektidele. Pole ühtset standardit selle kohta, milline peaks olema objekt-orienteeritud andmemudel ja andmebaas. 1997 oli objektiandmebaaside käes 3% andmebaasi turust. Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed Relatsioonilise mudeli väljamõtlejaks võib pidada dr. Edgar. F. Codd'i, kes esitas esimesena relatsioonilise andmebaasi põhimõisted 1970 a. ilmunud artiklis: "A relational model of large shared data banks". Pakkus esimesena välja ka normaliseerimise protsessi. Olemi-suhte diagramm töötati Peter Cheni poolt välja 1970-ndate keskel.
teatud konkreetses valikusituatsioonis otsuse langetada, kusjuures info vastuvõtu, hindamise ja edasiandmise tehnika, võtted ja kiirus määravad igasuguse tegutsemise tulemuslikkuse. Andmebaaside põhifunktsioonid Andmebaasi funktsiooniks on genereerida (koostoimes infosüsteemi teiste komponentidega) kvaliteetne, adekvaatne infokeskkond objektsüsteemi seisundi ja selle muutumise kohta infosüsteemi subjektidele (kasutajatele). Andmebaas on infokogum, mis on organiseeritud sellisel viisil, et arvutiprogramm suudab sellest kiiresti üles leida vajalikud andmed. Andmebaasi võib ette kujutada kui elektroonilist arhiivi. Traditsioonilised andmebaasid on organiseeritud väljade (fields) , kirjete (records) ja failidena. Väli on üks infoühik, kirje on väljade kogum ja fail on kirjete kogum. Näiteks telefoniraamat on nagu fail, selles on kirjete nimestik ja igas kirjes on kolm välja - nimi, aadress ja telefoninumber
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid