.......................................................................................................21 ALLIKAD................................................................................................................................23 2 SISSEJUHATUS Referaadi ,,Anne kui erivajadus" eesmärk on tutvustada andekuse mõistet, selgitada kontseptsiooni andekusest kui erivajadusest ning kirjeldada võimalikke meetmeid andekate laste toetamiseks. Teemaarenduses võib lugeda andekuse mõiste tähendusest, andekuse põhjustest ning andekusest hariduslike erivajaduste kontekstis: mil viisil on andekus käsitletud eesti haridusseadustikus ning kuidas andekaid märgata ja aidata. Referaadi teises pooles on võrdluseks ja teema rikastamiseks sisse toodud Austria, Saksamaa ja Sveitsi kogemus andekate hariduses. Käesoleva referaadi peamiseks aluseks on erinevad Tartu Ülikooli teaduskooli direktori ja
protsessuaalsete teadmiste repertuaari. Andekate laste metakognitiivne eelis avaldub teadmatute või uute ülesannete lahendamisel. Andekus ja loovus Loovus hõlmab kahte komponenti: loomine kui tegevus ja looming kui loomeprotsessi tulemus, mida mõjutavad ühtviisi nii inimese isiksuseomadused kui ka tema motivatsioon. Loovus kui eeldus luua uut ja originaalset (ideid, lahendusi, produkte) on seotud mõtlemise paindlikkuse, voolavuse ja originaalsusega. Loova või andeka käitumise tunnuseks on inimese loomingulisusele suunatud hoiak. Loovate isiksuste ühe silmapaistvama omadusena on märgitud lakkamatut uudishimu kõige vastu, mis nende ümber toimub. Selline ülim ja pidev entusiasm kogemuste omandamiseks on ka ilmselt põhjuseks, miks loovatele isikutele omistatakse sageli teatud lapselikkust või nähakse nende käitumist lapsemeelsena. Haridussüsteemi suurimaks puuduseks peetakse vähest tähelepanu loovuse arendamisele.
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15
Andekad õpilased Huvitavat: müüte ja müüdimurdmisi andekate kohta Andekad lapsed on targad ja seetõttu saavad nad ise hakkama (müüt). Kui lastele ei anta võimalusi ennast arendada ja esineda vastavalt võimetele, kaotavad nad nii motivatsiooni kui ka huvi. Kui aju ei saa küllaldaselt stimulatsiooni, siis lapse õppimisvõime halveneb. Andekad õpilased on edukad kõigis ainetes (müüt). Ehkki paljud võimekad lapsed on head või väga head enamikes ainetes, ei käi see kaugeltki mitte kõigi õppeainete kohta. Mõned lapsed on edukad
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste instituut Õpetajahariduse osakond ANDEKAS LAPS- PROBLEEME JA LAHENDUSI Tallinn 2007 Sisukord 1. Andekuse mõiste................................................................................................................ 3 2. Andeka lapse tunnused.......................................................................................................5 3. Kuidas lapses andekust ära tunda?.....................................................................................6 4. Mida lapsevanemad peavad tegema?................................................................................. 8 5. Kerge või habras laps?....................................................................................................... 9 6
Andekusest ja andekatest lastest · Tavakooli õppekava ei stimuleeri piisavalt andekaid küllaldaselt. · Andekad lapsed on pigem seesmiselt motiveeritud. · Kiita tuleb neid jõupingutusi, mida laps on oskuste omandamiseks teinud. · Edu keerulisemate ülesannete lahendamisel tõstab enesetõhususe tunnet suuremal määral kui kergete ülesannete lahendamine. · Ande realiseerumisel on suure tähendusega isiklikud tegurid, mis võivad andekate laste arengus sageli osutuda määravaiks. · Viis põhisuundumust, kuidas inimene reageerib ümritsevale kekskkonnale: a) neurootilisus b) ekstravertsus c) avatus kogemusele d) sotsiaalsus e) meelekindlus · Vaimselt võimekad ei ole sageli just kõige meeldivamad kaaslased ja andekusega ei kaasne tingimata niisuguseid omadusi nagu usaldus, siirus, omakasupüüdmatus, järeleandlikkus, tagasihoidlikkus ja osavõtlikkus. · Meelekindluse ja vaimsete võimete seos on negatiivne.
abil arendad lapse nõrkki külgi, siis hakkab seda märkama ka laps, saades aru et vaid oma andeid arendades ei lähe midagi kaotsi. See on aga väga tähtis, kuna lapse usk oma annete ja võimete kestvussesse on nende õppimise üks mõjukamaid faktoreid (Carlsson, 2010). Pedagoogilised lähenemised, mis ei kutsu last pingutama ja ei paku talle väljakutseid, viivad paratamatult lapse motivatsiooni vähenemisele. Arvatakse, et osad andekate lastega seotud probleemid nagu hüperaktiivsus, keskendumisraskused ja impulsiivsus, tulenevadki liiga rutiinsest ja lihtsast õpetamisest ning valest ajastamisest. Seega kui laps ei saa koolis piisavalt väljakutseid ning seal tehtav ei stimuleeri teda piisavalt, hakkab ta puudjääki otsima mujalt (Carlsson, 2010). Seda enam saab nõustuda Ruusi (2004) väitega, et tegelikult peaks koolis olema nii tööd kui
rohkem tähtsustatakse loovust: mõtete voolavust, originaalsust, probleemi nägemise võimet (Sikka 2002). Kui lapse intelligentsuskvoot (IQ) on 120 – 130, siis hinnatakse ta andekaks (Sepp 2010). Selleks, et saada mitmekülgsemat hinnangut, on peale intelligentsustestide ka spetsiaalsed skaalad, mille abil andekuse omadusi välja selgitada arvestades lapse psühholoogilisi omadusi ning edukust ja võimeid eri valdkondades. Süsteemseks mudeliks andekate õpilaste identifitseerimisel on ENTER i mudel, mis hõlmab tervet identifitseerimisprotsessi. Selle mudeli kohaselt on andekate laste tuvastamine jagatud viieks diagnoosisammuks (Sepp 2010). Tabel 1. ENTER – etappide ingliskeelsetest nimetustest Explore, Narrow, Test, Evaluate, Review moodustatud akronüüm – tõlkes sisenemine Diagnoosimine Meetodid
osavad, kuid teistes valdkondades, nagu näiteks sotsiaalsed oskused ja suhtlemine, on nad samal tasemel nagu nende eakaaslased. Nii see pole. Kas andekad on sotsiaalselt rohkem haavatavad kui tavalise arenguga lapsed? Ei ole. Ei saa aga väita ka seda, et andekad oleksid immuunsed sotsiaal-emotsionaalsete probleemide suhtes ja häirete suhtes, mille all teised kannatavad. 2002. aastal viidi läbi uurimus Rahvusliku Andekate Assotsiatsiooni poolt, kus uuriti andekate noorte inimeste sotsiaal-emotsionaalset arengut. Tulemus: kõrgemate võimetega noored õpilased on sama hea kohanemisega kui nende eakaaslased. Kuigi nad seisavad silmitsi paljude neile mitte ainulaadsete situatsioonidega, mis võivad nende sotsiaal-emotsionaalse arengu riski alla seada. Sellised situatsioonid on: · Intellektuaalne ja tihti ka sotsiaalne progress/ edasijõudmine võrreldes oma eakaaslastega
v Andekatel lastel on täheldatud ka tähelepanuvaegust või hüperaktiivsust. Sageli on andekus ühel alal ja edutus teistel aladel, mis koolis võivad ilmneda käitumis- ja õpiprobleemidena v Andekus võib esineda ka emotsionaal- käitumishäiretega ja Aspergeri sündroomiga lastel, loovat ja sensomotoorset andekust on ka vaimu- ja meelepuudega inimestel. ABISTAMISE LEVINUMAD PROBLEEMID v Õpetajate suur koormus- aega andeka lapsega tegelemiseks on ClickClick icon to icon add to picture add picture vähe v Lisatöö rahastamine- et lisatööd tehes oleksid õpetajad rohkem motiveeritud
avatud, kuna koguaed ilmnevad uued tunnused mida võib andekuse all mõelda. ANDEKAS LAPS Andekad on need lapsed, kes väljapaistvate võimete tõttu suudavad saavutada silmapaistvaid tulemusi. Need lapsed vajavad selleks, et realiseerida oma potentsiaali iseenda ja ühiskonna heaks, diferentseeritud kasvatusprogramme ja/ või kohtlemist, mida ei suuda neile pakkuda traditsioonilised kooliprogrammid. Saksa tuntud andekuse uurija Harald Wagner ja tema meeskond on koostanud andeka lapse omaduste jaotamise kolme liiki: 1) Õppimise ja mõtlemise alal - märkavad kiiresti fakte, tunnevad mõnel alal hästi igasugust detailset materjali, nende sõnavara on vanuse kohta rikkalik, nad leiavad hästi põhjuse-tagajärje seoseid, tabavad printsiipe ning teevad üldistusi, neil on hea vaatlusvõime, nad loevad palju, mõtlevad kriitiliselt ja sõltumatult. 2) Töösse suhtumise ja huvide alal - huvid teatud alade ja probleemide vastu,
· Nimetatakse erinevaid omadusi, mis võivad viia positiivsete tulemusteni, aga ka tekitada probleeme Kõrge üldine võimekus Kõrged spetsiifilised võimed Kõrge loovus ja loovmõtlemine Hea juhtimisoskus Füüsiline võimekus Pühendumus Geneetilise suunitlusega teooriad · Intelligentsus ja andekus kaasasündinud potentsiaal · Palju uurimusi Lewis Terman (1926), kes viis läbi esimese laiaulatusliku longituud-uuringu andekate olemuse kohta Gardner (1993) eristas üheksa intelligentsuse liiki: muusikaline, kehalis-kineetiline, loogilis- matemaatiline, keeleline, ruumiline, interpersonaalne, intrapersonaalne, naturalistlik ning eksistentsialistlik intelligentsus. Tunnetusteooriale toetuvad lähenemised · Tunnetuse (mõtlemisprotesside, mälule jm) iseärasused · Sternbergi triaadiline intelligentsusteooria (nt Sternberg, 1999), mis eristab kolm intelligentsuse aspekti
Osa neist lastest on omaettehoidjad, teine osa agressiivse ja vaenulikud. EKH lastele on vajalik õpetada sotsiaalseid oskusi. Peatükis on praktilised nõuanded õpetajale, kuidas tunda ära probleem ja kuidas abistada. Millist abi konkreetne EKH laps vajab, seda saab õpetaja otsustada siis, kui on lapse muret märganud, hoolikalt uurinud ning vajadusel lapsevanemate, kolleegidega või spetsialistidega nõu pidanud. Üks on kindel- suur osa abist seisneb õpetajapoolses hoolimises. Andekad. Andekate märkamine ja nende arengu toetamine on üks olulisemaid õpetaja professionaalsuse mõõdupuid. Howard Gardneri multiintelligentsuse teooria- inimese intelligentsus koosneb ühest või mitmest võimest (matemaatilis-loogiline, keeleline, ruumiline, muusikaline, kehalis-kineetiline, naturalistlik, interpersonaalne, intrapersonaalne, eksistentsialistlik). Peatükis on praktilised nõuanded õpetajale, kuidas arendada andekat tunnis.
kooliprogrammid. Olen arvamusel, et Eesti haridussüsteemis ei ole pööratud kaugeltki nii palju tähelepanu kui teiste erivajadustega lastele. Mõnes mõttes on see riigi probleem, kes ei rahasta andekate laste edasi arendamist, õpetajad teevad peale tunde tasuta tööd, et lapsi olümpiaadidele saata, mistõttu on nad vähese motivatsiooni ja tahtega. Aastal 2009 tegid Tallinna eliitkoolide juhid ettepaneku täpsustada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses andekate laste hariduslikud erivajadused ja neid ka eraldi rahastada. Andekuse kriteeriumiks pakkusid eliitkoolide juhid maakondlikel olümpiaadidel heade tulemuste saavutamise. See aga ei leidnud haridusministri Tõnis Lukase toetust. Paar nädalat tagasi osalesin loengul, kus õppejõud rääkis samuti andekatest lastest ja nende oskuste arendamisest, tuues näiteks iseeenda. Ta on pärit kakskeelsest perest ning oskas suurepäraselt vene keelt, kuna rääkis emaga ainult selles keeles
normaaljaotuse järgi. Sellest kriteeriumist lähtuvalt peaks andekaid olema umbes 25 protsenti populatsioonist. Kuna IQ korreleerub kooliedukusega, siis võib see viia mõtteni võtta õpilaste keskmiste hinnete alusel koostatud pingerea tipust viis protsenti parimaid ja nimetada nad andekaks. Sellise lihtsustatud sildistamisega leiaksime küll üles nii öelda kooliandekad lapsed, kes on tugevad reproduktiivses mõtlemises ja hästi kohanenud koolisüsteemiga, kuid jätaksime andekate programmidest kõrvale paljud tulevased Einsteinid ja Mozartid. Kui me tahame üles leida ka peidetud anded ja silmapaistvad loojad, siis tuleb andekate tuvastamisel osata näha potentsiaali. ,,Andekus pole habe, mis ise kasvab" W.Brownwell. Maailma üldlevinud müüt: küll andekad saavad ise hakkama. Just terased lapsed on need, kes kipuvad koolis tähelepanuta jääma, sest mingil nõutaval tasemel suudavad nad ülesanded täita. Suured klassid, õpetajat
Standardhälbe alusel moodustatud normid jagunevad nii, et umbes 68% keskmiste, 13% kõrgete ja 13% madalate vaimsete võimetega, ehk umbes 94% inimestest on niinimetatud. normaalsed. 3% on väga andekaid, ja 3% vaimse alaarenguga (5). Vaimse alaarengu põhjused on peamiselt geneetilist päritolu, kuid need võivad olla tingitud ka varastest ajukahjustustest, halbadest keskkonnatingimustest või õnnetustest (5). Vaimselt väga andekate kohta käibiv stereotüüpne arvamus, et nad on tavaelus saamatud, arglikud ning sotsiaalselt kohanematud ei pea paika. 1920-te aastate algul Lewis Termani poolt alustatud uuringud 1500 väga andeka lapsega (IQ üle 140), mida jätkati 60 aasta jooksul, näitavad vastupidist. Juba algul olid selle grupi liikmed füüsiliselt, akadeemiliselt ja sotsiaalselt võimekamad kui nende eakaaslased. Nad olid ka keskmisest tervemad,
Tähtis on, kuidas lapsevanem suhtub kõrvalseisjate püüdlustele nende tähelepanu juhtida oma lapse erivajadustesse. Oluline on lapsevanemat toetada, nõustada ja mõista selles olukorras. http://www.teatoimeta.ee/Erivajadusega_laps_lasteaias_680.htm d. Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele. Andekuse komponentide ja andekate laste eripärade tundmine aitab meil neid andeid paremini avastada. Tavaliselt märgatakse lapse andekust lihtsalt last jälgides. Igale lapsele tuleb läheneda individuaalselt. Andekatele lastele soovitatakse tegevusi, mis arendaksid leidlikust, loovust, mälu. Hea kõneoskuse arendamise eesmärgil tähtsustatakse pidevat suhtlemist lastega. Heaks arendajaks peetakse praktilisi käelisi tegevusi.
Raamatus antakse ülevaade ühest inimese psüühilisest omadusest ja mitmetest sellega seotud probleemist nagu on andekus. Autor annab ülevaate : Mis on andekus ja kes on andekas? Mida võiks annete arengu soodustamiseks ette võtta ja mida peaks selleks tegema ning, kes saab seda teha? Mida on seni ette võetud ja mida tuleks teha praegu ja edaspidi. Raamatus kajastatakse järgnevaid teemasid: Andekuse mõiste, ajalugu, intelligentsus, loovus, annete liigid, andeka lapse tunnused, andekusega seotud probleemidest, kujunemise faktoritest, soolisest eripärast, andekust iseloomustavatest mudelitest, diagnoosimisest, arendamisest koolist ja väljaspool kooli, õpetuse individualiseerimisest, homogeensetest ja heterogeensetest rühmadest, õppekavast, õpetajast ja lapsevanemast kui lapse annete arengu toetajast ning miks võib andekaid inimesi tabada ebaõnn. Lõpus on väga vajalik kirjanduse loetelu.
Kuid minul kui tulevasel õpetajal on väga suur roll haridusliku erivajadusega laste kasvatamisel ja õpetamisel. Neid lapsi tuleb märgata ja ära tunda, aidata ja suunata. Igale haridusliku erivajadusega lapsele tuleb pöörata tähelepanu. Kuna ma ei ole töötanud hariduslike erivajadusega lastega, siis on mul kindlasti nõrkusi, mis vajavad täiendavat koolitust ja kindlasti kogemusi. Ma arvan, et mul võib oma töös tekkida raskusi andekate probleemsete lastega, kellele on õpetajatega sageli konfliktid. Nad kipuvad teiste jutule vahele segama ega suuda keskendunult. Andekatele lastele ei pruugi meeldida rutiin ning nad võivad protestida normide vastu, mis pole nende arvates mõistlik. Neil probleemsetel andekatel lastel võib olla ka raskusi kaaslastega suhtlemisel ja läbisaamisel kuna nad tajuvad oma vaimset üleolekut. Sellise lapse õpetamine ja kasvatamine nõuab suurt pingutust, tähelepanu ja valmisolekut
raske maha rahustada Lapse autism mängu juures loovuse puudumine, laps ei mängi teiste lastega, ta naerab kohatult ja itsitab, keeldub rutiini lõhkumisest, süveneb ühte teemasse, suhtleb ühepoolselt, kordab kuuldud sõnu, väldib silmsidet, lapsel on eriline anne mõnel kindlal alal, käsitseb või keerutab mõnd objekti, tal on omapärased liigutused Aspergeri sündroom normaalsete või väga andekate laste hulgas esinev autism; sümptomid ei avaldu sageli enne isiku nelja-aastaseks saamist; enamikul lastel on intellekt normaalne, kuid nad on kohmakad ja saamatud ; vähene kontakteerumisvõime; vaene miimika, nad ei zestikuleeri; eneseteadvuse kujunemine pole eakohane; tõsised ja introvertsed; mäng on ühetaoline ja stereotüüpne; erihuvid; hirmutada ei tohi, muidu hakkabki see laps konkreetset isikut kartma;
Näiteks kui lapsel on allergia mingi toiduaine suhtes või on tegemist diabeetikuga ,leitakse koostöös lapsevanem-kokk lahendus sobivate toitude ja toiduainete kasutamise näol. Või kui laps ei räägi eesti keelt, siis tehakse temaga rohkem individuaalset tööd ja ka vanemate toetus on väga oluline. Kohanemisraskustega laste puhul peavad lapsevanem ja rühma töötajad koos lapsel aitama sisse elada kollektiivi või siis spetsialistide abiga välja selgitama kohanematuse põhjused. Andekate laste puhul soodustatakse eriandekusi omavatel lastel tegelemist oma lemmikalal. Otsitakse lisamaterjale. Töö nende lastega toimub koostöös lastevanematega. Lasteaia päevakavas leitakse selleks aja enamasti hommikusel ja õhtusel ajal ja peame kirjalikku arvestust individuaalse tööna. Erivajadusega laps nõuab rohkem aega ja hingejõudu kui terve laps.
Kui IQ on aga kõrge, siis antud korrelatsioon 0,20 väheneb veelgi. IQ on vajalik aga mitte piisav loomingulisuse avaldumiseks. D.W. MacKinnoni kutsealane loomingulisus avaldub kolmes mõõtmes: 1) mõtlemise originaalsusena, 2) tööprodukti adaptiivsusena (kohandatavusena oludele) ja 3) produkti realiseeritavusena (väärtusena). Vastavalt sellele peetakse loominguliseks tööprodukti, mis on uudne ja originaalne ning väärtuseks teistele inimestele. 10) Töö eripära loominguliste ja andekate õpilastega koolis. Õpetajad eelistavad töötada pigem kõrge IQ kui loominguliste õpilastega, sest esimestega on kergem toime tulla. Täidab kiiresti ja täpselt õpetajate antud ülesandeid. Loomingulisus ei avaldu kunagi kõigis inimese tegevusvaldkondades, st et ka õpilaste puhul võib loomingulisus avalduda ühes või teises õppeaines, kuid mitte kõikides. Võimalikud on juhud, kus ühes aines hea õppeedukusega ja loomingulisust ilmutav õpilane on teises aines täiesti keskpärane.
Pedagoogilise psühholoogia kursuse HTPK.02.112I osa põhimõisted Õpilane Sissejuhatus/eesmärgistamine 1. Nimetage pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid. Pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid jaotuvad kolme valdkonda: 1) õpilane, 2) õppimine ja 3) õppimiseks vajalikud tingimused. 2. Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega, millega reageerib õpilane kasvatamisele/õpetaja kasvatustööle? Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega ehk siis kasvatamisele reageerib kasvamisega. SAMAS, võiks ka siin öelda, et õpilane reageerib õppimisega, kuna kasvamine ainult vaimses mõttes ongi õppimine. Kasvamine eraldi terminina on ju tähenduslik ainult füüsilise kasvuna. 3. Millise üldise terminiga võetakse pedagoogilises psühholoogias kokku õpetamine ja kasvatamine? Õppe-kasvatustöö. 4. Millist kolme järjestikust otsustusetappi saab eristada �
Tartu Ülikool ÕPILASTE VAIMSETE VÕIMETE MÕÕTMINE (VAIMSETE VÕIMETE TESTID), SELLE EESMÄRGID JA VÕIMALUSED Referaat Tartu 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Tänapäeval on eriti populaarne igasugune testimine ja seda eesmärgiga saada parem pilt inimesest kui indiviidist ning andmaks võimaluse teda paremini mõista. Ka vaimsete võimete mõõtmine kannab seda eesmärki. Käesolev referaat annab ülevaate vaimsete võimete mõõtmisest. Vaatluse all on erinevate testide liigid, kuidas ja millega testitakse, millised on testide tulemused ning mida testimine meile üldse annab. Saamaks teemast paremat pilti, on veidi pikemalt peatutud ka intelligentsusel kui mõistel. Eraldi alateemana on välja toodud ka testimise kriitika. Siinkohal mainib töö autor, et referaadi eesmärgiks on anda ülevaade testimisest, mitte erinevatest teooriatest. Sellest tulenevalt on jäetud erinevad intelligenstusteooriad käsitlemata. 3 In
Aasta varem 1997 a. kevadel läbi viidud küsitluse kohta Kagu Eesti tavakoolide õpetajate seas annab ülevaate Eripedagoogikas Kaja Plado (1997). Uurimus näitas, et erivajadustega laste hulk on suhteliselt suur igas maakonnas on esindatud kõikvõimalikud hälvete rühmad. Samast uurimustest selgus, et erivajadustega laste õpetamiseks on õpetajate ettevalmistus ja soov väga erinev. Kõige meelsamini töötatakse andekate lastega (72,6 %). Suhtumine kuulmislangusesse 16 Meelepuuetega lastest on eelistatumad nägemishälvikud, kuid vastumeelsust näidatakse üles nii kuulmis- kui ka nägemispuudega laste õpetamisele. Mõned uurimused kajastavad aga ka tavakooli õpetajate suhtumist kuulmispuudega laste integratsiooni. T. Kase poolt 1997. a
Mina erivajadusega õpilase õpetajana Erivajadusega lapsesse peaks igaüks meist suhtuma nii, et kõigepealt on inimene ja seejärel alles erivajadus või puue. Tänapäeval mõistetakse erivajadusena väga laia spetsiifiliste vajaduste ringi. Erivajadus on kõik see, mis tingib vajaduse muuta või kohandada keskkonda, et laps saaks oma arengupotensiaalile vastavalt tegutseda. Kui erivajadused ilmnevad enne kooli, nimetatakse neid arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Erivajaduste tekkepõhjustes kombineeruvad pärilikud eeldused keskkonna mõjudega, põimumine võib toimuda soodsas ja ebasoodsas mõttes. Erivajaduste liigid on tekkepõhjustest ja avaldumise eripärast sõltuvalt järgmised: kuulmispuuded, nägemispuuded, vaimupuuded, kõnepuuded, kehapuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired, andekus. Andekuse korral on tegemist arengut soodustava kombinatsiooniga: soodsad pärilikud
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, et erikoole vähendada
Edasi tekib küsimus, kas need lapsed on andekad või ,,probleemsed"? (Tappe.N.A. 1999a : 21-22) Me teame, et neil lastel on kaasasündinud anded, mida nad teatud ajani oma ,,tagataskus" varjul hoiavad. Paljud on neist juba sündides filosoofid, kes mõtisklevad elu mõtte üle ja planeedi päästmise üle. Nad on sünnipäraselt andekad teadurid, leiutajad ja kunstnikud. Meie ühiskond, olles üles ehitatud vananenud energiale, lämmatab indigolaste andeid. Paljud andekad lapsed on Andekate ja Loominguliste Laste Fondi hinnangul arvatud ekslikult ,,puuetega" laste hulka. Fondi põhiülesandeks on need lapsed üles leida ja neid aidata. Selle organisatsiooni juhtivate töötajate arvamust mööda hävitatakse ,,paljud andekad lapsed ühiskondlikus haridussüsteemis. Need lapsed on ebaõiglaselt tembeldatud ADHD-ks ning vanematel pole aimugi, et nende laps on tegelikult potentsiaalselt andekas" (ADHD - Attention Deficit Hyperactivity Disorder / hüperaktiivsus tähelepanu
,, Andekas laps" Kay Pittelkow ja Angelica Jacob on kirjutanud huvitava ja asjaliku raamatu ,, Andekas laps, milles lahatakse andeka lapse definitsiooni läbi Francois Gagne: Andekad lapsed on need, kellel on potensiaal saavutada suurepäraseid tulemusi tervel real (enamasti kognitiivsetel) aladel. Võimekad lapsed on need, kellel on potensiaal saavutada suurepäraseid tulemusi ühel kindlal (mitte ilmtingimata kognitiivsel) tegevusalal. Howard Gardneri järgi on inimene intelligentne, kui ta suudab lahendada igapäevaelus ette
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja (kõrvalerialaga) EKL 2kõ kaugõpe LASTE LIIKUMISAKTIIVSUS KOOLIS Referaat Juhendaja: MA, Marion Piisang Tallinn 2009 SISUKORD # SISSEJUHATUS............................................................................................................................2 1. LASTE KEHALINE AKTIIVSUS JA TERVIS.....................................................................2 1.1. Laste kehaline aktiivsus...................................................................................................2 1.2. Laste kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid.........................................................................2 1.3. Tervislik toitumine...............................................................................................................2 2. KEHALINE AKTIIVSUS KOOLIS......................
TALLINNA ÜLIKOOL Psühholoogia Instituut LOOVUS Referaat Tallinn 2011 SISUKORD: Loovus SISSEJUHATUS Üha kiiremini muutuvas ja informatsioonist üleküllastunud maailmas on vaja leida aina tõhusamaid ja originaalsemaid lahendusi, et elus hakkama saada. Vaarisade kombel arutust rassimisest, lihtsalt sellepärast, et tööd teha, hakkab väheks jääma. Vaja on uusi võtteid ja originaalsemat lähenemist, uut hingamist ning vanade iganenud mõttemallide kõrvale heitmist. Tuleb mõelda raamidest välja poole. Selleks on vaja loovust. Järgnevalt vaatlemegi inimesi, kes erinevad teistest millegi poolest. Teada on, et enamik väikelapsi on juba oma loomult loovad. Nende ausus, siirus ja rõõmsameelsus võiks olla eeskujuks nii mõnelegi elukibedust maitsta saanud täiskasvanule. Kuid on ka täiskasvanuid, kes on säilitanud või taasavastanud endas niinimetatud ,,lapselik
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste teaduskond Referaat ,,Intelligentsuse areng" Õppejõud: Kristiina Uriko Tallinn 2009 Sisukord. 1. Intelligentsuse mõiste................................................................................... 2. Intelligentsuse teooriad................................................................................. 3. Vaimne areng ja intelligentsuse areng........................................................... 4. Herrnsteini ja Murray kognitiivsete klasside teooria..................................... 5. Vaimselt intelligentne mida see tähendab.................................................. 6. IQ................................................................................................................... 7. EQ.................................................................................................................. 8. SQ....................
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut SUURBRITANNIA ERIPEDAGOOGILISE SEKKUMISE SÜSTEEM Referaat Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. SEKKUMISE ALANE SEADUSANDLUS ...................................................................... 4 1.1. Eriharidussüsteem üldise haridussüsteemi sees ........................................................... 4 1.2. Õigussüsteem ............................................................................................................... 5 1.3. Hariduslike erivajaduste märkamine ........................................................................... 6 2. TEENUSTE SUUNATUS JA STRUKTUUR .................................................................... 9 3. KASUTATAVAD SPETSIALISTI
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
