Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Andekas laps (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas andekat last ära tunda ?
  • Kuidas aidata arendada last ?
  • Kellele kodu palju andnud, kuid kas ka andekas ?
  • Miks on minu jaoks just Tiugu lihvimata anne ?
  • Kes lahendas hästi matemaatikaülesandeid ?
  • Kus peeti 39. sedasorti võistlus. Millised on muljed ?
  • Mis kool see teaduskool siis õieti on ?
  • Kes sinna pääsevad ja mida seal tehakse ?
  • Mida see väärt on ?
  • Millega silma paistnud ?
  • Kes on andekas laps ?
  • Kuidas selline hinnang anda, et vähem andekas ei solvuks ?
  • Keskel, kaugel Tartu, Tallinna ja Narva eliitkoolidest ?
  • Millega ise koolipõlves tegelesite ?
  • Mis või kes on Teid elus veel mõjutanud ?
  • Kus varjatud eeldusena on õpilased alati süüdi ?
  • Kes praegu haridust omandavad ?
  • Kes selle kinnitab ?
  • Kes selle kinnitab ?
 
Säutsu twitteris
sissejuhatus 2
1. Andekuse mõiste 4
a. Andeka lapse tunnused 7
1.2 Andekuse diagnoosimine 10
1.2 1 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid 11
2.Andeka lapse arendamine 14
b. Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused   14
§ 46. Haridusliku erivajadusega õpilane 14
§ 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamine 15
§ 48. Kooli otsusel rakendatavad meetmed haridusliku erivajadusega õpilase arengu toetamiseks 15
2.2 Inimeste mõju andekale lapsele 18
2.2.1 Õpetajate mõju 19
2.3 Andekate sotsiaalsed ja emotsionaalsed vajadused 21
3. teemaga seotud artiklid 24
3.2 Kas suurendame andekate laste pearaha ? 24
3.3 Tähelepanu andekatele 25
3.4 Ene Ergma : Eesti vajab kõiki oma andekaid noori 26
3.5 Edu alus: olla hingelt saarlane 28
3.6 Hariduspoliitikas tuleb muuta mõtteviisi 36
3.7 Andekatest kui erivajadustega õpilastest 38
kasutatud kirjandus 44


sissejuhatus


Andekate laste kohta on käibel palju väärarusaamu, mis takistavad neid mõistmast ja nende arengule kaasa aitamast. Eesti koolide uuringu ( Saul , Sepp , Päiviste 2007) põhjal on üsna levinud stereotüüpne „hea ja tubli viielise lapse“ kuvand andeka õpilase kohta. Paraku jäävad paljud andekad lapsed sellise lähenemisega üldse märkamata. Hinnanguliselt arvatakse, et koolisüsteemis jäävad märkamata või võimetekohaselt arendamata pea pooled andekatest lastest, kuna õpetaja jõud ja aeg kuluvad peamiselt nõrgemate õpilaste järeleaitamisele ning just andekad jäävad pahatihti tähelepanuta (Sepp 2010: 5)
Koolis edasijõudmatuteks tembeldatud või käitumisprobleemidega laste hulgas on kindlasti palju niisuguseid, kelle annet pole kas õigel ajal märgatud või selle arenguks soodsaid tingimusi loodud. Juba eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel maailma esimese ulatuslikuma andekate uuringu teinud Lewis Terman osutas faktile, et koolist väljalangejate hulgast umbes kolmandik olid heade vaimsete võimetega õpilased. Andekad alasooritajad ja väljakukkujad on nüüdse haridussüsteemi tõsisemaid probleeme. Tihti saab andekate arenguks parimate tingimuste loomisel takistuseks asjaolu, et lapsevanematel ja pedagoogidel puuduvad kogemused ja teadmised nii andekate laste märkamiseks kui ka koolitustööks andekate lastega. Seega on just vanemate ja pedagoogide asjatundlikkus põhiküsimusi andekate laste arendamisel ( ibid ).
Uurimused on näidanud, et vanemad on oma laste annete ja võimete peamised väljaselgitajad, seega on äärmiselt oluline, et nad oleksid teadlikud aruteludest, uurimustest, teooriatest ja müütidest, mis on seotud laste potentsiaali äratundmisega (Pittelkow, Jacob 2004: 11).
Kuigi perekond on vaid üks osa erinevate faktorite kogumis, on see otsustava tähtsusega. Sageli on just perekond kõige järjepidevam ja kestvam mõjutaja. On üsna tavaline, et vanemad märkavad esimesena oma lapse erinevust eakaaslastest ja tema arengus esinevaid lahknevusi tavapärasest. Enamasti on vanemad need, kes loovad toetava koduse miljöö, julgustavad ja innustavad last huvipakkuvate asjadega tegelema (enamikul juhtudel tutvustavad ka uusi vaatenurki ja ideid, mis üldse võimaldavad lapse huvi tekke) ning avardavad lapse õppimisvõimalusi, varustades teda informatsiooni, raamatute ja tarkvaraga või kaasates ta innustavatesse vestlustesse (Pittelkow, Jacob 2004: 12).
Paljudel juhtudel ei tule lapse potentsiaalsed eeldused mitmesugustel põhjustel kohe välja, vaid esinevad varjatud kujul; need tuleb üles otsida. Sageli on eredaid andeid avastatud lastel, keda oli peetud tuimalt keskpäraseks. Üldistavalt võib öelda, et praegu suhtutakse lapse annete arengu ja arendamise võimalustesse hoopis optimistlikumalt kui sada aastat tagasi, mil neid esimest korda tõsiteaduslikult uurima hakati (Unt 2005: 7).
Andekuse teoreetiline uurimine sai võimalikuks teadusliku psühholoogia tekkega 19. sajandi teisel poolel. Üheks psühholoogia oluliseks uurimisobjektiks said inimeste individuaalsed erinevused, eriti võimed kui nähtus, mille poolest inimesed üksteisest silmatorkavalt erinevad. Selle ala pioneeriks on peetud Sir Francis Galtonit, kes pani aluse vaimsete omaduste mõõtmisele (Unt 2005: 9).


  • Andekuse mõiste


    Andekust kui mõistet iseloomustab sama omadus mis paljusid muid humanitaar - ja sotsiaalteaduste valdkonda kuuluvaid mõisteid – seda on raske määratleda. Saame eristada andekuse kõige olulisemaks peetud tunnuse, mis peaaegu alati on esindatud . See on inimese eeldus saavutada mingil ühel või ka mitmel alal silmapaistvaid tulemusi. Andekuse definitsioone võib jaotada tinglikult kahte rühma: ühed rõhutavad inimese algeid, potentse (mida enamasti on peetud sünnipäraseks), teised aga juba olemasolevaid võimeid, mis on aluseks silmapaistvate tulemuste saavutamisele (Unt 2005: 14).
    „Andekad on need lapsed, kes väljapaistvate võimete tõttu suudavad saavutada silmapaistvaid tulemusi. Need lapsed vajavad selleks, et realiseerida oma potentsiaali iseenda ja ühiskonna heaks, diferentseeritud kasvatusprogramme ja/või kohtlemist, mida ei suuda neile pakkuda traditsioonilised kooliprogrammid. Silmapaistvateks tulemusteks võimeliste laste hulka kuuluvad need, kes on näidanud mõnda järgmistest võimetest kas eraldi või kombineeritult: üldist intellektuaalset võimekust; spetsiifilist akadeemilist võimekust; kreatiivset e loomingulist mõtlemist; liidrivõimeid; võimekust tegeleda kujutava või näitekunstiga; psühhomotoorset võimekust“ (Lindgren, Suter 1994: 448) väitel (Unt 2005: 15).
    Igapäevases kõnepruugis võime kohata mõiste andekus kaht vägagi erinevat käsitlust. Ühel juhul mõistetakse selle all midagi äärmiselt ebatavalist, väga harva esinevat , mida tuleb otsida nagu kullatera. Teisel juhul ei peeta aga andekust eriliseks harulduseks, vaid üsna tihti esinevaks nähtuseks, mille määr on isikuti erinev; ühtlasi peetakse silmas iseäranis seda, et lastel ilmnevad anded paljudel aladel – üks on andekas ühel, teine teisel alal (ibid).
    Levinuim haridusringkondades kasutatav definitsioon andekuse kohta pärineb Francois Gagnélt:
    • Andekad lapsed on need, kellel on potentsiaal saavutada suurepäraseid tulemusi tervel real (enamasti kognitiivsetel) aladel.
    • Võimekad lapsed on need, kellel on potentsiaal saavutada suurepäraseid tulemusi ühel kindlal (mitte ilmtingimata kognitiivsel) tegevusalal.

    Talendi arengut mõjutavad katalüsaarorid on isiksuslikud, keskkonnast tulenevad ja seotud juhustega (joonis 1) (Sepp 2010: 9)
    Seega hõlmab andekus terve hulga tugevaid külgi ning eeltoodud definitsioon haarab ka selliseid lapsi, kellel ei tarvitse ilmneda andekuse tunnuseid, mis on koolide või koguni perekondade ja kogukondade poolt ette kirjutatud (Pittelkow, Jacob 2004: 12).
    Intelligentsuse kohta käiv teooria on Howard Gardneri multiintelligentsuse teooria. Gardner ei olnud rahul moodsate IQ-testidega, mis seovad intelligentsuse võimega vastata kiirelt ja konkreetselt etteantud küsimustele ning hõlmavad peamiselt keelelisi ja matemaatilisi oskusi. Gardeneri teeoria järgi on inimene intelligentne, kui ta suudab lahendada igapäevaelus ette tulevaid probleeme ning oskab (kui tegemist on lapsega, siis tahab) luua asju või tegutseda viisil, mida väärtustavad teda ümbritsevad inimesed (ühiskond). Gardener leidis, et on olemas arvukalt erinevaid lähenemist, mida inimmeel kasutab probleemide lahendamisel, asjade loomisel ja tegutsemisviiside valikul (Pittelkow, Jacob 2004: 13).




    Joonis 1. . Gagné andekuse ja talendi diferentseeritud mudel
    Andekuse arengus peetakse ühtmoodi tähtsaks nii pärilikke eeldusi kui ka soodsat kasvukeskkonda, eeskätt kodu ja perekonda, kus lapse esmaseks individuaalse arengu suunajaks on tema interaktsioon ema-isa ning õdede-vendadega. Laps on keskkonna mõjudele erakordselt vastuvõtlik, sest tal puudub kontroll ümbritseva üle ja ta ei saa keskkonda ise kujundada. Samas määrab keskkond ära selle, missugused tegevused on lapse jaoks üldse võimalikud. Laps vajab stiimuleid ja lahendamist nõudvaid probleeme, et efektiivselt oma võimeid rakendada. Mida mitmekesisemate keskkonna stiimulitega laps toime tuleb, seda suurem on ka tema toimetuleku võime. Luues lapse andekuse arengut toetavat ja stimuleerivat keskkonda on tähtis, et vanemad säilitaksid lapse terve uudishimu temaga võimalikult palju suheldes ja tema tegevuse vastu huvi tundes. Nii determineerib just kasvukeskkond , mil määral lapse geneetilist potentsiaali realiseeritakse Kees (1991) väitel (Vikat 2002: 26).
    Andekas laps on perekonnale nii rõõm kui mure ühekorraga: ühelt poolt rõõm lapse edusammudest, teiselt poolt vastutus ja kohustus, kuidas ja mis vahenditega tagada lapse arengule vajalikud tingimused. Määrab ju kasvukeskkond suures osas sellegi, kas andekas laps ka täiskasvanuna on valitud alal edukas. Andekus on nagu protsess, mis nõuab huvi, tahet ja motivatsiooni mitte üksnes lapselt endalt, vaid ka teda ümbritsevalt keskkonnalt. Lapse jaoks on oluline võimaluse andmine, sest see on eduka tegevuse eelduseks .
    Otseselt kooliealiste laste andekuse probleemiga on meil intensiivselt hakatud tegelema 1993. aastal professor I. Undi poolt loodud uurimisgrupis „Andekas laps“. Eelkooliiga on põhjust pidada kriitiliseks perioodiks, sest selles eas laste arengutempo on kiire ja ühtlasi on ta ka vastuvõtlik kõigele pakutabale. Seega kerkib just eelkoolieas probleem, kuidas lapse individuaalseid võimeid märgata, neid identifitseerida ning andeid arendada (Vikat 2002: 27).
    Andeka lapse põhiliseks mootoriks on huvi – ta teeb sellepärast, et teha on tore. Mida loovam on lapse, seda rohkem teeb ta tegemise enda pärast ja seda vähem kiitasaamise ja kasu pärast. Loovat last haarab huvitava ülesande lahendamine jäägitult, monotoonse puhul ilmneb aga tema püsimatus. Just iseseisev ja sõltumatu tegevus iseloomustab loovat last. Loovuse protsessis avastab laps enda ja ümbritseva jaoks alati midagi uut. Ta avastab uut ka iseendas (Vikat 2002: 36).
    Vanemate roll lapse loovuse arendamisel tähtsustub eeskätt lapse huvide suunamise ja stimuleerimise kaudu. Oluline on lapse omapära arvestamine , lapsele iseseisvuse ja sõltumatuse tagamine, turvalisuse loomine ning valikute võimaldamine Uusikyla (1997) väitel (Vikat 2002: 36). Ka I. Unt rõhutab koduse kasvatuse mõju loovusele – mida vähem autoritaarne on kasvatus, seda loovamad on lapsed. Ta tõstab esile vanemate hinnangute tähtsust lapse algupärastele ideedele, tema isiksuse austamist, arvamuse aktsepteerimist, valikuvabaduste jätmist Unt (1994) väitel (ibid).
  • Andeka lapse tunnused


    Andekuse komponentide ja andekate laste eripära tundmine aitab meil andeid paremini avastada . Tavaliselt märgatakse lapse andekust lihtsalt last jälgides. Vanemad või õpetajad märkavad, et laps saab mingite ülesannetega teistest paremini hakkama. Lapse loovuse, motivatsiooni, huvide, võimete ja vajaduste väljaselgitamiseks kasutatakse nii lapse enese, vanemate, õpetajate kui ka kaaslaste hinnanguid ning vaadeldakse lapse saavutusi mingites valdkondades. Andekuse hindamine teatavate tunnuste järgi ongi kõige kindlam (mõnikord küll subjektiivne) võimekate laste väljaselgitamise meetod (Sepp 2010: 60).
    Ka madala sotsiaal-majandusliku staatusega peredest pärit laste puhul, tänavalastest rääkimata, kelle areng võib takerduda puudulike haridusvõimaluste taha, samuti teisest keelekeskkonnast või teistsuguse kultuurilise laste puhul on annete avastamiseks vaja väga tähelepanelikku suhtumist . (Sepp 2010, 20-21)
    Gardner eristab järgmisi erivõimeid.
    • Matemaatilis-loogiline – hea arvu ja numbrimälu, peastarvutamise, kategoriseerimise võime, kalduvus süüvida nähtuste olemusse, asju kollektsioneerida; selle puudumisel ei taipa inimene analoogiat, ei suuda meelde jätta korrutustabelit või lahendada lihtsamaidki võrrandeid.
    • Keeleline ehk lingvistiline – tundlikkus sõnade tähenduse ja järjekorra suhtes, sorav keelekasutrus, oskus hästi jutustada, kirjeldada, argumenteerida ja kirjutada, huvi sõnamängude vastu. Puudumisel düsgraafia, düsleksia.
    • Ruumiline – kolmemõõtmeline ruumi hea taju, nägemismälu, asjad saadakse selgeks piltide või diagrammide abil, ei eksita labürindis. Puudumisel ei suudeta meelde jätta kujundeid, pilt ega filme.
    • Muusikaline – võime jätta meelde ja tunda ära meloodiaid, muusikaliste intevallide hea tajumine , rütmitaju. Puudumisel võib ilmneda näiteks ka kalduvus emotsionaalsele ükskõiksusele, ei suudeta määrta aja kulgu .
    • Kehalis- kinesteetiline – osavus keha kasutamisel , liikuvus hea tasakaal ja koordinatsioon, kehaline aktiivsus. Puudumisel näiteks ei õpita ära jalgrattasõitu, halb käekiri, oskamatus oma keha valitseda .
    • Naturalistlik – võime ära tunda elus- ja eluta looduse objekte ning nendega opereerida, süstematiseerimisvõime, tuntakse end hästi looduses. Puudumisel võib olla omane näiteks ka ruumi ja esemete korratus, mõtete kaos.
    • Interpersonaalne – võime tajude teiste mõtteid ja tundeid, oskus adekvaatselt neile reageerida, juhtimisoskused. Puudumisel ei suudeta näiteks kiirelt reageerida kriitilises olukorras, esinemiskartus.
    • Intrapersonaalne – eneseanalüüsivõime, oskus mõista oma tundeid, lapsel on huvitav olla ka üksinda iseendaga , talle on omane süveneda sisekõnelustesse. Puudumisel ei suuda laps oma elu sisutada.
    • Eksistentsialistlik – spiritaalsus,, eriline nn suurte küsimuste esitamise, filosofeerimise võime, ka suurepärane intuitiivse mõtlemise võime.

    (Sepp 2010: 20-21)
    Ülevaatlik on saksa tuntud andekuse uurija Harald Wagneri ja tema meeskonna koosatud andeka lapse omaduste jaotamine kolme liiki: õppimise ja mõtlemise alal; töössesuhtumise ja huvide alal; sotsiaalse käitumise alal.
    Õppimise ja mõtlemise alal andekad lapsed märkavad kiiresti fakte, tunnevad mõnel alal hästi igasugust detailset materjali, nende sõnavara on vanuse kohta rikkalik, nad leiavad hästi põhjuse-tagajärje seoseid , otsivad nähtuste ühiseid ja erinevaid omadusi, tabavad printsiipe ning teevad üldistusi, neil on hea vaatlusvõime, nad loevad palju, mõtlevad kriitiliselt ja sõltumatult (Unt 2005: 32)
    Töössesuhtumise ja huvide alal ilmnevad huvid teatud alade ja probleemide vastu, lapsed väldivad ühetaolisi töid, püüavad ülesandeid lahendada visalt ja täiuslikult (seda omadust nimetatakse perfektsionismiks), on enesekriitilised, sageli ei jää tulemustega rahule, neile meeldib töötada teistest sõltumatult, nad vajavad aega iseseisvaks mõtisklemiseks, huvituvad nn täiskasvanute aladest – poliitikast, filosoofiast, religioonist, keskkonnast, õigusprobleemidest (ibid)
    Sotsiaalse käitumise alal andekad lapsed huvituvad moraalsetest küsimustest (hea-kuri, õiglus-ebaõiglus), ei allu autoriteetidele, ei lähe kaasa enamusega, on individualistlikud, ei võta kriitikata seisukohti omaks, võtavad hea meelega vastutuse endale, otsivad kaaslasi omasuguste seast, kuigi suhtlevad meeleldi ka teistega , oskavad asju näha teiste seisukohast (ibid).
    Kuidas andekat last ära tunda?
    • Kiire õppija
    • Hea abstraktne mõtleja
    • Kestva tähelepanu võime
    • Laialdane sõnavara
    • Hea arvutaja ja piltmõistatuste kokkupanija
    • Väga hea mälu
    • Tundlik ja emotsionaalne
    • Arenenud õiglustunne
    • Püüdleb oma tegevustes täiuse poole
    • Huvides järjekindel
    • Eelistab endast vanemate seltskonda
    • Hea huumorimeel
    • Laialdased huvid
    • Õpib varakult lugema
    • Arenenud kujutlusvõime
    • Väga loominguline
    • Iseseisev
    • Protestimeelne, kaldub arvustama autoriteete

    (Sepp 2010: 60).
    Sageli on kirjanduses rõhutatud mitmesuguseid isiksuseomadusi, mis andekuse arengut soodustavad, näiteks töökus, visadus , motivatsioon . Oluline on aga silmas pidada, et mingi isiksuseomaduse olemasoluga ei tarvitse kaasneda andekust. Nii näiteks pole andekus seotud ekstravertsuse ega introvertsusega, andekaid kohtame mõlema tüübi seas (Unt 2005: 32).
    On levinud kujutlus andekast lapsest kui kidurast, tingimata lühinägelikust ja närvilisest olendist. Selline arvamus on müüt. Nimelt ületavad andekad lapsed keskmiste statistiliste näitajate järgi ka füüsiliselt ja tervise poolest oma eakaaslasi või on nendega samal tasemel, kuigi on ka erandeid (ibid).
    Tuntud andekuse uurija Joan Freeman on andekate laste emotsionaalse külje kohta öelnud, et mõningane oht seisneb selles, et andekail võib tekkida oma iseärasuste ja teistest lastest erinevuse tõttu barjäär nii õpetajate kui ka kaaslastega ning siit tulenev endassetõmbumine (Unt 2005: 33).
    Kui varakult võib andekus ilmneda ja millised on selle tüüpilised tunnused varases lapseeas ? Üheks eriti varaseks andekuse tunnuseks imikutel on peetud pilkkontakti olemasolu, mis võivat esineda lausa vastsündinuil, hiljem ka varast esemete silmadega fikseerimist. Iseloomulikuks on arvatud imiku aktiivsust ja elavust, naermist ja naeratamist ka võõrastele, vajadust stiimulite järele, arenenud orienteerumisrefleksi , uudishimu, head info vastuvõtmist ja töötlemist, võimet suhteliselt pikka aega ühele tegevusele kontsentreeruda. Kõik see loob head eeldused edasiseks arenguks. Eriti oluliseks andekuse näitajaks on peetud keelt – nii varast kõnelema hakkamist kui ka kõnest arusaamist, rikast sõnavara ja lausete moodustamise oskust (ibid)
    Eespool kirjeldatud andeka lapse tunnuste puhul tuleb rõhutada kaht asjaolu: kõik need ei tarvitse olla ühel lapsel; nende puudumine ei tähenda, et laps ei võiks osutuda andekaks tulevikus. Andekuse arengukurv on individuaalne ning oleneb paljudest asjaoludest. On täheldatud, et isegi suhteliselt soodsate arengutingimuste korral võib mõnikord toimuda andekuse plahvatuslik areng küllalt hilja , alles põhikool lõpus või isegi gümnaasiumis (ibid)
    Tuntuks on saanud lood kuulsatest teadlastest, kes olevat koolieas olnud keskpärased ega äratanud üldse õpetajate tähelepanu. Siia kuuluvad mõlemad suurimad füüsikud – Isaac Newton ja Albert Einstein , näitena on toodud eriti viimast. Tõepoolest, üks ta õpetajaid gümnaasiumis tahtis teda koolist kõrvaldada (põhiliselt küll sellepärast, et õpilane teda tunnis häiris). Iseäranis kummaline on aga see, mis Einsteiniga edasi juhtus. Tal õnnestus Zürichi polütehnikumi sisse saada alles teisel katsel, pärast lõpetamist aga ei võimaldatud talle aga alalist töökohta. Tema esimene doktoriväitekiri lükati tagasi, kaitsta õnnestus alles teist (ibid).
    Albert Einsteini näide ei tõesta muidugi teaduslikult korrektselt, nagu arenenuks ta andekus geniaalsuseks alles hilisemas eas. Pigem on tõenäoline, et õppejõud nii keskkoolis kui ka ülikoolis olid harilikud surelikud ega suutnud ta originaalsust tuvastada. Peame arvestama, et andekus on sedavõrd keeruline ja eripalgeline nähtus, nii et lapse üle otsustades, eriti tema andeid prognoosides peame olema äärmiselt ettevaatlikud (Unt 2005: 33).
  • Andekuse diagnoosimine


    Andekuse teine põhiprobleem on, kuidas andeid diagnoosida, neid kindlaks määrata e identifitseerida. Psühholoogiateaduses on palju tegeldud vahendite leidmise ja loomisega selleks, et annete olemust tõhusamalt uurida ning neid võimalikult õigesti ja täpselt kindlaks määrata. Koolipraktikas annab niisuguste vahendite olemasolu võimaluse lapse andeid tundma õppida ning selle alusel neid arvestada ja edasi arendada (Unt 2005: 47).
    Vahel arvatakse, et õpilase andekus ilmneb n-ö iseenesest – laps on lihtsalt edukam , teeb kooliülesandeid hästi, vastab arukalt õpetaja küsimustele ja on ise aktiivne, või on eriti edukas mingil alal, näiteks muusikas. Sageli esineb andekus peidetud, varjatud kujul ja sel juhul ei ilmne ta sugugi igapäevases koolitöös iseenesest (ibid).
    Teises ja kolmandas kooliastmes lisandub õppekavva palju aineid, aineõpetajatel on rohkesti uusi õpilasi ja neid uusi on tal võimatu kohe mitmekülgselt tundma õppida, sh nende annetes orienteeruda. Varjatud anne jääb mõnikord avastamata ka seetõttu, et ei õpita tundma õpilase n-ö lage, vaid piirdutakse sellega, et laps sooritab ainekavas nõutud ja kõigile ühesugused ülesanded hästi ja nii õpetaja kui ka lapsevanem on rahul. Jääb aga teadmata, milleks laps veel võimeline on, ehk suudab ta lahendada hoopis keerukamaid ja raskemaid ülesandeid (ibid).
    Niisugune
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Andekas laps #1 Andekas laps #2 Andekas laps #3 Andekas laps #4 Andekas laps #5 Andekas laps #6 Andekas laps #7 Andekas laps #8 Andekas laps #9 Andekas laps #10 Andekas laps #11 Andekas laps #12 Andekas laps #13 Andekas laps #14 Andekas laps #15 Andekas laps #16 Andekas laps #17 Andekas laps #18 Andekas laps #19 Andekas laps #20 Andekas laps #21 Andekas laps #22 Andekas laps #23 Andekas laps #24 Andekas laps #25 Andekas laps #26 Andekas laps #27 Andekas laps #28 Andekas laps #29 Andekas laps #30 Andekas laps #31 Andekas laps #32 Andekas laps #33 Andekas laps #34 Andekas laps #35 Andekas laps #36 Andekas laps #37 Andekas laps #38 Andekas laps #39 Andekas laps #40 Andekas laps #41 Andekas laps #42 Andekas laps #43 Andekas laps #44 Andekas laps #45
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 45 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 144 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ketty87 Õppematerjali autor

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (1)

    llilajo profiilipilt
    Jaagup Ojalill: Materjal oli mahukas ja väga kasulik mulle!!
    21:02 23-02-2013


    Sarnased materjalid

    10
    doc
    ANDEKA LAPSE TUNNUSED
    352
    pdf
    Andekusest ja andekatest lastest
    6
    docx
    Andekad õpilased
    83
    doc
    Õiguse sotsioloogia
    152
    docx
    KASVATUSE KLASSIKA
    52
    pdf
    Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused
    198
    doc
    SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
    106
    pdf
    PSÜHHOLOOGIA ALUSED



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun