Joonia natuurfilosoofid 07.10.2013 Sisukord : · Joonia natuurfilosoofide ideede olemus · Thales · Anaximandros · Anaximenes · Herakleitos · Anaxagoras · Archelaos · Kokkuvõte · Kasutatud allikad Joonia natuurfilosoofide ideede olemus Joonia natuurfilosoofid keskendusid maailma algaine leidmisele, neid huvitas, millest maailm tekkis ja milleks kõik siin maailmas saab. Kõik Joonia natuurfilosoofid arvasid, et maailm on tekkinud ühest ainest. Natuurfilosoofid olid pärit antiikajast. Joonia natuurfilosoofe kutsutakse sageli Joonia koolkonnaks, aga keegi ei tea,
JPG Filosoofia arvestus 2012 I Filosoofilised koolkonnad Tuleb tunda järgnevaid antiikaaja filosoofilisi koolkondi ja tuua välja neeile iseloomulikud probleemipüstitused ja käsitlused Mileetose koolkond- Joonia filosoofia kool Mileetoses. Esindajad olid Thales, Anaximandros, Anaximenes. Peamine küsimus oli millest kõik alguse sai. E mis on arhee? Pythagorase koolkond - koolkonna filosoofia aluseks oli vaide, et paljud nii inimeste kui mateeria omadused on määratud täisarvudega. Paaritud arvutd on täisuslikud paaris arvud ei ole nii täiuslikud. Sofistid- Sofiste ühendab eelkõige nende kriitilisus traditsioonilise ühiskonnakorralduse, religiooni ja eelneva filosoofia suhtes. Nende peamiseks tegevusalaks võib nimetada retoorikat.
esimese filosoofilise teose ,,Loodusest", milles ta esitas oma astronoomilisi , geoloogilisi ja bioloogilisi vaateid. Tema olevat ka esimesna koostanud maakaardi. Anaximandros mõistis, et kui maad, nagu Thales ütles, kannab vesi, siis peaks miski muu kandma vett--ja nii edasi ad infinitum: tegu oleks lõputu regressiga. Ta lahendas probleemi ideega, et maa ei toetu millelegi. Maa on kosmoseruumis rippuv tahke objekt , mida hoiab paigal tema võrdne kaugus kõigist teistest objektidest. Anaximandros kujutas Maad ette silindrina. ,,..Kujult on ta ...nagu trumm. Meie kõnnime ühel tema tasastest pindadest, teine on vastaspoolel." Anaximandros arvas analoogiliseslt Thalesele, et kõik olev on tekkinud ühest algelemendist, kuid ta oli veendunud, et selleks ei saa olla vesi. Tema arvas, et algaine peab olema lõpmatu ning igavene ning ümbritsema kõiki maailmu. Seega arvas ta ka, et meie maailm on vaid üks paljude hulgas.
„hingeõhku“). Jagamata oma eelkäija vaateid astronoomias—tema käsitlus maailma ehitusest on palju lihtsam—tunnustab ta siiski maailma perioodilise tekkimise ja hävimise protsessi. Teda eristab eelmistest Mileetose koolkonna filosoofidest suurem müstilisus – seda on juba tema kujutluses maailma algelemendist, mida ei käsitleta surnud ainena, vaid jõuga varutud, liikumapaneva ja elusakstegeva „hingena“. Nagu Anaximenes, nii ei tee ka Thales ja Anaximandros vahet mõistetel „aine“, „jõud“ ja „elu“. Seetõttu nimetatakse neid maailmaseletusi hülosoistlikeks, s.t. „elustatud mateeria teooriaks“
Kõik kommentaarid