VERESOONED seespool) ja pararenaalseks (fastsiast väljaspool) rasvkoeks Arterid Serooskest – tunica serosa - arter renalis (vaagnaeesne ja –tagune tüvi) - katab neeru eestpoolt - primaalselt retroperitoneaalne elund Uropoees URETER – KUSEJUHA - algab neerukehakeses vereplasma ultrafiltratsiooniga päsmakesekapsli - 30 cm õõnde läbi kolme filtri: läbi kapillaaride endoteeli avade, basaalmembraani - algab neeruvaagnast ja avaneb kusepõide ja podotsüütide sekundaarjätkete vahemike Osad
Kuse- ja suguelundid K U S E- J A S U G U E L U N D I D Kuse-suguelundkond (urogenitaalsüsteem) hõlmab endasse kaks elundkonda - kuseelundid ja suguelundid. Nimetatud elundkonnad täidavad erinevaid funktsioone, kuid on arengu ja asukoha poolest teineteisega seotud. KUSEELUNDID Kuseelundkonna ülesanded ja liigitus Ainevahetuse jääkproduktid peab organismist eemaldama, sest nende kogunemine verre kutsub esile enesemürgistuse. Liigne vesi ja süsihappegaas (süsivesikute laguproduktid) eritatakse kehast kopsude kaudu. Erütrotsüütide laguproduktid - sapipigmendid ning mitmed
Mis elundkondasid hõlmab Kuseelundid, suguelundid urigenitaalsüsteem? Millega on urogenitaal elundkonnad Arengu ja asukohaga seotud? Miks peab ainevahetuse jääkproduktid Ainevahetuse jääkproduktide kogunemine verre kutsub esile organismist eemaldama? enesemürgituse. Nimetage eritusfunktsioone täitvad elundid Kopsud - süsihappegaas, vesi organismis neerud - uriin jämesool - roe nahk - higi Mille kaudu eritatakse liigne vesi ja Kopsude kaudu süsihappegaas? Mille kaudu eemaldatakse kehast Jämesoole kaudu. erütrotsüütide laguproduktid, sapipigmendid ning mitmed mineraal soolad?
Kordamisküsimused kuse-suguelundkonna kohta: 1. Millistest elunditest koosneb kuseelundkond? Neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti 2. Mis ülesanne on neerudel? Vere puhastamine, vererõhu regulatsioon, jääkainete eemaldamine organismist, vee ja soolade sisalduse kontrollimine veres, kehavedelike tasakaalu tagamine organismis, uriini valmistamine, kuseloomeelund 3. Milline veri läheb neeru sisse ja milline tuleb sealt välja? Neeruarteri kaudu jääkaineterikas veri ja väljub neeruveeni kaudu puhastatud veri. 4. Millistest osadest koosneb neer ja kus tekib uriin ning mille kaudu teda väljutatakse neerudest? Neer koosneb pindmiselt paiknevast koorollusest ja sisemiselt paiknevast säsiollusest. Neerukoor, Neerusäsi, Neerupüramiidid, Neeruurge, Neeruvaagen, Suured neerukarikad, Väikesed neerukarikad. Uriin moodustub neerukehakestes. Nefroni teistes osades muutub see lõplikuks uriiniks. sealt edasi liigub uriin kogumist
kõhukelmeõõs sapipõiejuha, sapipõis. Sapipõis asub maksa all, ta on vahereservuaar sapi säilitamiseks, mis liigub edasi 12sõrmikusse Kõhukelme dublikatuurid, kinnistid, Kõhunäärmes toodetakse ensüüme, suurrasvik asub mao taga ja on sagarikuline elund, mida läbib juha, mis suubub 12sõrmikusse Serooskest, mis katab kogu kõhuõõnt. Seinmine, katab kõhuõõne seina, Hingamisteed sisusmine, katab kõiki elundeid, kõhukelmeõõs, toodab seroosset antibakteriaalset vedelikku, mis võiab
Peabronhid algavad hingetoru hargnemise kohal. 88. Kopsu asend rindkeres, kopsu välisehitus. · Kopsud asuvad rindkereõõnes. Kopsutipp ulatub rangluust 2-3 cm kõrgemale, põhimik toetub diafragmale. · Kopsud on koonusekujulised, roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad. Mediaalse pinna keskosas on nõgusus kopsuvärat, mida läbivad peabronh, kopsuarter, kopsuveenid, närvid ja lümfisooned. Nim elundid moodustavad kopsujuure. Vasaku kopsu eesserval on südamesälk. · Joonis lk 124 + tv joonis 13. 89. Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid). Parem kops liigendub sügavate lõhede varal üla-, kesk- ja alasagaraks, vasak kops üla- ja alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks. Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9. Igal segmendil on oma bronhi, kopsuarteri ja kopsuveeni haru
Kurrud lamenevad põie täitumisel. II keskmine on kolmekihiline lihaskest, mille kokkutõmbel uriin väljundatakse. III välimine kusepõit kattev sidekoeline paks kest. Naise kusiti pikkus on ~3 cm, meestel ~20 cm. Meestel tahteline kusiti sulgemine on võimalik sulgurlihasega, mis asub vahetult pärast eesnääret. Naistel on võimalik sulgemine sulgurlihasega, mis asetseb lahklihases. Kusiti avaus naisel on tupe avast eespool, mehel aga kusiti tipus. 77. Nimetada mehe välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded: (joonis 14) Välimised: 1)munandikott; 2) suguti. Sisemised: 1)munandid (2) neis toimub spermatosoidide valmimine; 2)munandimanused (2) spermavedeliku lisamine; 3)seemnejuhad (2); 4)seemnejuhaampullid (2) spermavedeliku lisamine; 5)eesnääre (1) spermavedeliku lisamine; 6)purskejuha (1). 78. Spermide teke ja kulg mehe organismis: (joonis 14) Spermid tekivad terve eluaeg
3 sagarabronhi 2 sagarabronhi Sagarikubronhid Sagarikubronhid Bronhioolid Bronhioolid 92. Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs) Joonis 14,91 Rinnakelme on sile niiske serooskelme(õhuke kattev rakukiht), mis vooderdab rinnaõõnt; kopsupleura ümbritseb kopse. Kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks, mille vahele jääb pleuraõõs- vedelikuga täidetud, vähendab omavahelist hõõrdumist. 93. Keskseisandi mõiste, selles paiknevad elundid. Rindkereõõnes kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak ning ülalt ulatub kuni kaelani. Keskseinandis asuvad süda, suured veresooned, hingetoru, söögitoru, harkelund, lümfisõlmed. 94. Kuseelundkonda kuuluvad: (Joonis 15) neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 95. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud: (joonis 15) Neerud asetsevad kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru
Kõik kommentaarid