Anatoomia põhjalik konspekt (7)

5 VÄGA HEA
 
Säutsu twitteris
1. Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED ­ katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED ­ Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mis koos moodustavad funktsionaalse terviku. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kaitsefunktsiooni. 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganisms Epiteelkoe lligid: Katteepiteelkude(nahk), Näärmeepiteel(kehanäärmed), Sensoorneepiteel ehk tundeepiteel (haistmisepiteel nina limaskestal) Sidekoe liigid: Veri(veresoontes), Lümf(lümfisõlmedes), Retikulaarne sidekude(luuüdis), Rasvkude(nahaaluskoes) Kohev sidekude( ümbritseb veresooni ja närve), Tihe sidekude(kõõlused, sidemed) Kõhrkude (kõrvalestad). Luukude (kogu skelett). Lihaskoe liigid: Silelihaskude (nahas), Vöötlihaskude (keelelihased), Südamelihaskude(südames) närvikude(peaaju, seljaaju) 4. Näärmed on epiteliaalse päritoluga ja on kohastunud sekreedi valmistamiseks. Eksokriinsed näärmed- varustatud juhadega, mille kaudu saadetakse sekreet elundi pinnale. Endokriinsed näärmed- toodavad hormoone (saadavad sekreedi) sisekeskkonda ja verre. 5. Elund- kehaosa, millel on kindel kuju, asend ja funktsioon (süda, magu) Elundkond- ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna (hingamiselundkond, seedeelundkond). 6. Frontaaltelg- (vasakult paremale-sirutus, painutus) frontaaltasapind Sagitaaltelg- (eest taha -eemaldamine, lähenemine ) sagitaaltasapind Vertikaaltelg- (ülalt alla- (pöörlemine)horisontaaltasapind. 7. Frontaaltelg- sirutus, painutus Sagitaaltelg- eemaldamine, lähendamine Vertikaaltelg- ümber enda pöörlemine 8. Luukoe ehitus Koosneb elusatest rakkudest(mis aitavad luudel kasvada ja parandada-traumade puhul), mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Põhiaines on Ca ja P soolad, mis annavad luudele tugevuse. Luukoes toimuvad pidevalt protsessid, millega vana luukude lammutatakse ja asendatakse uuega. 9. Luu kui elundi ehitus Toruluudel eristatakse kahte jämenenud otsa(koosnevad käsnainest) ja silindrilist keskosa (diafüüsi- täidetud luuüdiga). Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsipoolne osa on aga metafüüs. eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat. (Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris ­ sidekoeline veresoonte ja närviderikas luu väliskate, mis puudub ainult liigespindadel. Liigesekõhr­ katab luude liigesepindu. Luuüdi ­ täidab käsnolluse põrgakestevahelisi ruume ja üdiõõnt. ) 10. Luude liigid: Pikad luud e. toruluud (õlavarreluu,reieluu). Lühikesed luud e. käsnluud (randme ja kannaluud). Lameluud e. plaatluud (rinnak, puusaluu). Segaluud - nt. lülisamba lüli omab kõiki luid Õhku sisaldavad luud (otsmikuluu). 11. Pidevühenduste liigid Fibroossed ühendused: · Sideliidused (sidemed). · Õmblused (koljuluude vahel). · Tappühendused (hambajuurte vahel). Luulised ühendused: · Ristluulülid (moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu). · Niude-, istmiku- ja häbemeluu. Kõhrelised ühendused: · Kõhrliidus (lülisamba lülidevaheketad). · Sümfüüs (häbemeluude vahel). 12. Liigese ehitus Liigese moodustub kahest khrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga. Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeses 13. Abiseadilised Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk), Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e. menisk), Lülisamba lülikehade vahel pidevketas. Sidemed,Seesamluud (põlvekeder). 14. Üheteljelised liigesed · Plokkliiges-sõrmelülid, varbalülid · Ratasliiges- kodar ja õlavarre-küünarluu liiges 15. Kaheteljelised liigesed · Munaliiges-kodar- ja randmeluu vahel · Sadulliiges- pöidla randme ­kämblaliiges 16. Kolmeteljelised liigesed · Keraliiges- õlaliiges, puusaliiges · Lameliiges- lülisamba lülide vahel 17. Lülisammas koosneb 33-34 lülist 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli 18. Lülisamba ehituse põhimõte Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad jätked. Ogajätke suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele. Liigesjätkeid on 2 paari, ühed suunatud üles ja teised allapoole. 19. Kaelalüli- Lülimulk on kolmnurkne Rinnalüli- lülimulk on ümmargune Nimmelüli- on lülikehad kõige massiivsemad, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. 20. Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks (3): Lülid ühenduvad üksteisega lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil, moodustades lülisamba. 21. Lülisambalüli vaheketta ehitus Lülivaheketas koosneb perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. 22. Lülisamba võimalikud liikumised 1) ümber frontaaltelje ­ painutus taha ja sirutus ette. 2) ümber sagitaaltelje ­ külgmine paintus 3) ümber vertikaaltelje ­ toimub lülisamba pöörlemine. Lisaks lülisamba vetrumine. 23. Lülisamba füsioloogilised kõverdused a)Kumerus ette esineb kaela- ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos). b)Kumerus taha rinna-ja ristluuosas (rinna- ja ristluuküfoos). Suurendavad võimeit põrutusi ja tõukeid paremini amortiseerida, hõlbustavad tasakaalusäilitamist ning suurendavad rinna-ja vaagnaõõne mahtu. 24. Rindkere skelett (luud, roided) Lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid (7 paari pärisroideid; 3 paari ebaroideid; 2 paari vallasroideid) ja rinnak. 25. Roiete ühendumine lülisamba ja rinnakuga Roided ühenduvad lülisambaga kera- ja ratasliigeste abil. Roided pöörlevad oma pikitelje. 26. Ülajäseme piirkonnad ja luud Õlavöötmest ja ülajäseme vabaosa luudest. · Õlavööde(abaluu ja rangluu) · Ülajäseme vabaosa luud(õlavarre-, küünarvarreluud , käe luud(randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid)) 27. Õlanuki rangluu liiges Plokkliiges (üheteljeline liiges) Liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges Liikumine õlanuki-rangluuliigeses on väikese ulatusega, ümber sagitaaltelje. 28. Rinnaku-rangluu liiges Rinnaku-rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnaku pideme ühendumisel. Liigese pinnad on ühtimatud. Liigesepindu sobitab kõhrketas Keraliiges (3teljeline liiges). 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. : 1)ümber vertikaaltelje ­ õlavöötme ette ja taha viimine 2)ümber sagitaaltelje ­ õlavöötme tõstmine ja langetamine 3)ümber frontaaltelje ­ õlavöötme pöörlemine . 29. Õlaliiges Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk 30. Küünarliiges Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud ­ õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu. 1)Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges (kolmeteljelised) 2)Õlavarre-küünarluu liiges on tigu-ehk vintliiges (üheteljelised) 3)Lähim kodar-küünarluu liiges on ratasliiges (üheteljelised) Liigutused ümber kahe telje: 1)ümber frontaaltelje sirutus ja painutus 2)ümber vertikaaltelje kodarluu pöörlemine ümber küünarluu. 31. Küünarvarreluude omavaheline ühendumine, liikumine Küünarvarreluid ühendab omavahel veel küünarluudevaheline kile. Lähimine ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku (koos talitsevad ratasliigesena). Liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje. Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha, väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles. 32. Käe prk. ja neid moodustavad luud Ranne (randmeluud),kämmal (kämblaluud), sõrmed (sõrmelülid) 33. Käeliiges koosneb · Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges. · Distaalne käeliiges e. kesk-randmeliiges. 34. Kodarluu-randmeliiges kodarluu-randmeliiges moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges. 2-teljeline (frontaal ja sagitaal liikumine) 35. Kesk-randmeliiges See moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges. 1-teljeline liikumine (ümber frontaal telje) 36. Amfiartroos- väga piiratutud liikuvusega jäikliiges, mida põhjustab lameliiges, ainult amortisserub (pöial) 37. Randme-kämblaliiges Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid). 38. Pöidla randme-kämblaliiges Ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga, on hästi liikuv sadulliiges, 3-teljeline liikumine: pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine teistele sõrmedele ja ringliigutused. 39. Kämbla-lüliliigesed On tüüpilised keraliigesed, erandiks on 1. kämbla-lüliliiges, mis on ellipsoidliiges. Liikumine ümber kolme telje: painutus ja sirutus ümber frontaaltelje, lähendamine ja eemaldamine ümber sagitaaltelje, pöörlemine välja ja sissepoole ümber vertikaaltelje. 40. Sõrmelülide vaheliigesed Lülivaheliigesed on plokkliigesed (üheteljelised), liigesepind on kumer. Liikumine kulgeb mööda frontaaltelge, kus on võimalik ainult sirutus ja painutus. Kaaskülgmised sidemed piiravad mujale liikumist. 41. Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja alajäseme vabaosa luudest. a)Vaagnavööde: · kaks puusaluud. b)Alajäseme vabaosa: · Reis - reieluu ja põlvekeder. · Säär - sääreluu ja pindluu. · Jalg - kanna ja pöia luud, varbalülid. 42. Häbemeliidus Häbemeliidus (sümfüüs) moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 43. Ristluu-niudeliiges Ristluu-niudeluu liigese abil seostub kere vaagnavöötega(kus ühenduvad mõlemad puusaluud. Liigesepinnad on ebatasased, kujult ja suuruselt kongruentsed ning kaetud kiudkõhrega. Need on lameliigesed ja väga piiratud liikuvusega 44. Vaagna ehitus Vaagen jaotub kahte ossa: ülemine laiem osa on suurvaagen ja alumine kitsam osa on väikevaagen. Suurvaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli, eest on suurvaagen lahtine. Väikevaagna seinteks on häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndraluu. 45. Puusaliiges On keraliigese erivariant - pähkelliiges (Liigutused toimuvad ümber 3 telje) Liigenduvateks luudeks on reieluupea ja puusanapp, selle kaudu ühendub alajäseme vabaosa vaagnavöötmega. Abiseadeldis-napamokk 46. Põlveliiges On nii plokk- kui ka ratasliiges. Liigenduvateks luudeks on reieluu ja sääreluu. Abiseadeldis: 2meniskit ja põlvekeder. Põlveliigeses on võimalik liikumine ümber frontaaltelje ja vertikaaltelje. 47. Sääreluude omavaheline seondus Sääre luudel on toe funktsioon ja seepärast on need teineteise suhtes peaaegu liikumatult ühendatud. Sääre- ja pindluude ühendused on: sääreluude vaheline kile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi; 48. Jala prk ja luud Kand - kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu ja kolm talbluud. Pöid - 5 pöialuud. Varbad - varvastel kolm lüli,suurvarbal kaks lüli. 49. Ülemine hüppeliiges Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu (päka tõstmine ja langetamine). Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed: kaaskülgsed sidemed, deltaside. 50. Alumine hüppeliiges Koosneb kahest liigesest: konts-kandluuliiges ja kontsluu-kandluu-lodiluuliiges. Esimene neist ratasliiges ja teine keraliiges. Funktsionaalselt moodustavad need ühtse kombineeritud liigese. Ülemine ja alumine hüppeliiges funktsioneerivad üheaegselt. 51. Kanna-pöialiigesed Asuvad kanna distaalse rea luude (talbluu ja kuupluu) ja pöialuude põhimike vahel. Liigeseid tugevdavad selgmised, taldmised ja luudevahelised sidemed Liigesed ise on amfiatroosid, mis suurendavad jalavõlvi elastsust 52. Pöia-varbalülideliigesed Moodustuvad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel. Liikuvus on piiratud. Liigutused ümber frontaaltelje. 53. Varbalülide vaheliigeste tüüp Need on plokkliigesed ja neis toimub liikumine ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus). 54. Jala toetuspunktid Kandluuköbru mediaalne jätke. Pöialuude pead (1.4.5. pöialuu pead, kui ristivõlv on hästi väljendunud). Varbad (käimisel). 55. Jala pikivõlvid, ristivõlvid Jala luud on omavahel ühendatud väheliikuvate liigeste abil ja moodustavad jalavõlvi, mille kumerus on suunatud üles ja nõgusus alla. Pikivõlv koosneb 5 kaarest (vastavalt pöialuudele) ja need koonduvad kannaköbrule. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustub vetruvusvõlvi. Ristvõlv paikneb talb-, kuup- ja pöidluude põimike piirkonnas. 56. Jalavõlvide tähtsus Jalavõlvide tähtsus on see, et need kaitsevad pöidluude all olevaid pehmeid lihaseid, veresoni ja närve. Kui võlve poleks oleks meil koguaeg valus.(lampjalgsus-võlvid on lamedad) 57. Vöötlihaskiu ehitus Lihase koosseisu kuuluvad lihaskiudude kimbud, kimbud on kokkuseotud sidekoega. Lihaseid läbivad väga laiad veresoonte võrgustikud. Närvid (motoorne närv, sensoorsed, vegetatiivsed) Üks müofibrill koosneb müofilamentidest (antiin, müosiin). 58. Lihase ehitus kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. 59. Lihaste erinevad kujud Kujult jagunevad lihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks. Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel. Lühikesed lihased asetsevad peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel. Laiad lihased ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes. 60. Lihase tööd soodustavad nende abiseadeldised: · Sidekirmed e. fastsiad - need ei lase lihaseid paigalt nihkuda, · Sünoviaalpaunad, kõõlusetuped - need hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist. · Seesamluud ­. Soodustavad lihase tööd 61. Seljalihased · Lülisambasirgestaja Algab: ristluu, niudeluuharjalt ja rindekere-nimme sidekirmelt, kinnitub: koljule, kaela keskosani,roietele. Lülisambasirgestaja ja rihmlihas -> Funktsiooniks on keha sirutamine ja kallutamine. · Ülemis ja alumis-tagumine saaglihas Algab: kaela- ja ülemistelt rinnalülidelt ja rindkere-nimmelülidelt Kinnituvad: roietele. Tõstab ja langetab roideid. · Romblihas - Algab: kaelalülilt ja rinnalülilt. Kinnitub: abaluule.Tõmbab abaluid ja seega kogu õlavöödet lülisamba suunas ja ülespoole. · Abaluutõstur ­ Algab: kaelalülilt. Kinnitub: abaluule.Tõstab abaluid üles. · Seljalailihas - Algab: rinnalülilt, rindkere-nimmelt, niudeharjalt ja roidelt. Kinnitub: õlavarreluule, Tõmbab õlavart taha ja sissepoole, langetab suure jõuga ülestõstetud kätt. · Trapetslihas - Algab: kuklaluu, turjasidemelt ja kõikidelt rinnalülidelt. Kinnitub: abaluuharjale, õlanukile ja rangluule. Tõstavad õlavöödet, tõmbavad õlavöödet allapoole. Sirutab pead ja lülisammast. 62. Kõhu lihased · Nimmeruutlihas (tagumine rühm) - Algab: tagumine kiht algab niudeluuharjalt, eesmine kiht algab nelja alumise nimmelüli roidejätkelt. Kinnitub: nimmelülide roidejätketele ja 12. roidele. Langetab roideid, fikseeritud rindkere puhul lähendavad kõhu lihased vaagnat rindkerele. · Kõhusirglihas (eesmine rühm) - Algab: 5.-7. roidekõhre välispinnalt ja rinnaku mõõkjätkelt. Kinnitub: häbemeluule. Aitab painutada lülisammast, nende pideva toonuse tõttu püsivad elundid kindlas asendis. · Kõhuristilihas (külgmine rühm) - Algab: kuue alumise roidekõhre sisepinnalt, rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluuharjalt ja kubemesidemelt. Kinnitub: lihaskiud kulgevad horisontaalselt ja lähevad mediaalselt üle aponeuroosiks. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. · Sisemine kõhupõikilihas (külgmine rühm) - Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt. Kinnitub: ülemised lihaskiud kolmele alumisele roidele, alumised kiud lähevad kõhusirglihase serva läheduses üle aponeuroosiks. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. Roteerivad keret. · Välimine kõhupõikilihas (külgmine rühm) - Algab: sämpudena kaheksa alumise roide välispinnalt. Kinnitub: niudeluuharja välisservale, mediaalsuunas läheb ta üle tugevaks aponeuroosiks. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. Roteerivad keret. 63. Rinna lihased RINDKERE RISTILIHAS Algab: rinnaku alumiselt poolelt Kinnitub: 2.-6. roide sisepinnale Funkts: langetab roideid, võtab osa väljahingamisest SISEMISED ROIETEVAHELISED Algavad: iga roide ülemiselt servalt Kinnituvad: naaberroide alumisele servale Funkts: langetab roideid, võtab osa väljahingamisest VÄLIMISED ROIETEVAHELISED Algavad: iga roide alumiselt servalt Kinnituvad: naaberroide ülemisele servale Funkts: tõstab roideid ehk võtab osa sissehingamisest SÜVAKIHT EESMINE SAAGLIHAS Algab: 8.-9. ülemiselt roidelt Kinnitub: abaluu mediaalsele servale ning ülemisele ja alumisele nurgale Funkts: ülemine osa tõmbab abaluud ette küljele, alumine osa tõmbab abaluu alumist nurka ette. KESKNE KIHT VÄIKE RINNALIHAS Algab: 3.-5. roidelt Kinnitub: abaluu kaarnajätkele Funkts: langetab abaluu lateraalset nurka SUUR RINNALIHAS Algab: rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhusirglihase eesmiselt pinnalt Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese harjale Funkts: tõmbab õlavart ette mediaalsele ja roteerib sissepoole. Langetab suure jõuga ülestõstetud kätt. VAHELIHAS e. DIAFRAGMA Algab: rinnaku möökjätkelt ja alumise roide sisepinnalt ja 2.-5. nimmelüli kehalt Funkts: vahelihas on peamine hingamislihas. Sissehingamisel ta kontraheerub, mille tulemusel lameneb, laskub allapoole ning rinnaõõs suureneb 64. Kaela lihased KÜLGMINE RÜHM TAGUMINE ASTRIKLIHAS Algab: 3. alumise kaelalüli ristijätkelt Kinnitub: 2. roide välispinnale Funkts: fikseeritud kaelaosa puhul tõstab roideid,kallutab lülisamba kaelaosa ette ette lateraalsele ning ning kahepoolsel teg. painutavad lülisamba kaelaosa KESKNE ASTRIKLIHAS Algab: kõikide kaelalülide ristijätketelt Kinnitub: 1. roide ülemisele pinnale Funkts: fikseeritud kaelaosa puhul tõstab roideid,kallutab lülisamba kaelaosa ette lateraalsele ning ning kahepoolsel teg. painutavad lülisamba kaelaosa EESMINE ASTRIKLIHAS Algab: 3.-6. kaelalüli ristijätkelt Kinnitub: 1. roidele Funkts:fikseeritud kaelaosa puhul tõstab roideid,kallutab lülisamba kaelaosa ette ette lateraalsele ning ning kahepoolsel teg. painutavad lülisamba kaelaosa PINDMINE KIHT RINNAKU-RANGLUU-NIBUJÄTKE LIHAS e. (peapöörajalihas) Algab: kahe peana, üks algab rinnakupidemelt ja teine rangluu rinnakmiselt otsalt Kinnitub: oimuluu nibujätkele ja kuklaluule Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutab pead samale poole, pöörates nägu vastas- suunas;kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba kaelaosa ette, pead taha KAELANAHALIHAS Algab: rindkere eesosalt Kinnitub: kulgeb üle rangluu kaelale ja põimub siin näo alaosa miimilistesse lihastesse. Funkts: kergitab nahka kaela piirkonnas, soodustades sel teel verevoolu nahaalustes veenides, langetab alalõuga vähesel määral, tagumised kiud tõmbavad suunurka allapoole. 65. Õlavöötme lihased Esmine rühm: a) Kaarnajätke-õlavarre lihas (süva kiht) - Algab: abaluu kaarnajätkelt. Kinnitub: õlavarreluu väikese kõbrukese harjast distaalsemalt. b) Suur rinnalihas (pindmine kiht) - Algab: rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase eesmiselt pinnalt. Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese harjale. Eesmise rühma lihased, toimides õlaliigesele, teostavad õlavarre anteversiooni, aduktsiooni ja siserotatsiooni. Vahelmine rühm: a) Abaluualune lihas - Algab: abaluualuselt augult. Kinnitub: õlavarreluu väikesele kõbrukesele ja selle harja ülemisele otsale. b) Suur ümarlihas - Algab: abaluu alumise nurga tagumiselt pinnalt. Kinnitub: õlavarreluu väikese kõbrukese harja alumisele osale. c) Seljalailihas (pindmine kiht) - Algab: viie alumise rinnalüli ogajätkelt, rindkere- nimme sidekirmelt, niudeharjalt ja kolmelt alumiselt roidelt. Kinnitub: õlavarreluu väikekõbrukese harjale, alumised kiud kinnituvad kõrgemale kui ülemised. Vahelmise rühma lihased, toimides õlaliigesele, teostavad õlavarre retroversiooni, aduktsiooni ja siserotatsiooni. Tagumine rühm: a) Harjaüline lihas (süva kiht) - Algab: abaluu harjaülisest august. Kinnitub: õlavarreluu suure kõbrukese ülemisele osale. Abdutseerib õlavart. b) Harjaalune lihas (süva kiht) - Algab: abaluu harjaalusest august. Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese keskmisele osale. Teostab õlavarre retroversiooni, aduktsiooni ja välisrotatsiooni. c) Väike ümarlihas (süva kiht) - Algab: abaluu lateraalselt servalt. Kinnitub: õlavarreluu suure kõbrukese alumisele osale. Teostab õlavarre retroversiooni, aduktsiooni ja välisrotatsiooni. d) Deltalihas (pindmine kiht): Algab kolme osana: · Eesmine osa - rangluu lateraalselt kolmandikult. · Keskne osa - õlanukilt. · Tagumine osa - abaluuharjalt. Kinnituvad: õlavarreluu deltalihasmisele köprusele. Deltalihase tagumine osa teostab õlavarre retroversiooni, aduktsiooni ja välisrotatsiooni. Deltalihase eesmine osa teostab õlavarre anteversiooni, aduktsiooni ja siserotatsiooni. Deltalihas tervikuna abdutseerib õlavart. 66. Õlavarre lihased Eesmine rühm: a) Kaarnajätke-õlavarre lihas (süva kiht) - Algab: abaluu kaarnajätkelt. Kinnitub: õlavarreluu väikese kõbrukese harjast distaalsemalt. Tõmbab õlavart ette mediaalsele ja roteerib sisse. b) Õlavarrelihas (süva kiht) - Algab: õlavarreluu distaalse osa eesmiselt pinnalt. Kinnitub: küünarluu köprusele. Painutab küünarvart. c) Õlavarre-kakspealihas (pindmine kiht) - Algab kahe peana: · Pikk pea - abaluu liigeseüliselt köbrukeselt. · Lühike pea - kaarnajätkelt. Kinnitub: kodarluu köprusele. Teostab õlavarre anteversiooni, painutab küünarvart ja teostab selle supinatsiooni. Tagumine rühm: a) Õlavarre-kolmpealihas - Algab kolme peana: · Pikk pea - abaluu liigesealuselt köbrukeselt. · Külgmine pea - õlavarreluu tagumise pinna ülaosalt. · Mediaalne pea - õlavarreluu tagumiselt pinnalt, külgmisest peast madalamalt. Kinnitub: küünarnukile. Sirutab küünarvart, tõmbab õlavart taha mediaalsele. b) Küünarnukilihas - Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt. Kinnitub: küünarnukile. Sirutab küünarvart. 67. Küünarvarre lihased Eesmine rühm: a) Ruutsissepööraja (süva kiht) - Algab: küünarluult. Kinnitub: kodarluule. b) Pikk pöidlapainutaja (süva kiht) - Algab: kodarluu eesmiselt pinnalt ja luudevaheliselt membraanilt. Kinnitub: pöidla distaalse faalanksi põhimikule. c) Süva sõrmedepainutaja (süva kiht) - Algab: küünarluu eesmiselt pinnalt ja luudevaheliselt membraanilt. Kinnitub: nelja kõõluse abil 2.-5. sõrme distaalse faalanksi põhimikule. d) Pindmine sõrmedepainutaja (süva kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt ja küünarvarre luudelt. Kinnitub: nelja kõõluse abil 2.-5. sõrme kesksete faalanksite põhimikule. e) Ümarsissepööraja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: kodarluu keskosale. f) Kodarmine randmepainutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: 2. kämblaluu põhimikule. g) Pikk pihulihas (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: kulgeb pihule, kus divergeerub pihuaponeuroosiks. h) Küünarmine randmepainutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt, küünarnukilt, küünarluu tagapinnalt. Kinnitub: hernesluule, konksluule ja 5. Kämblaluule. Eesmise rühma lihased painutavad ja proneerivad kätt. Õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt algavad lihased painutavad vähesel määral küünarvart. Küünarvart proneerivad ruut- ja ümarsissepööraja ning kodarmine randmepainutaja. Külgmine rühm: a) Väljapöörajalihas (süva kiht) - Algab: küünarluu ülemiselt osalt, õlavarre lateraalselt põndapealiselt. Kinnitub: kodarluule. b) Lühike kodarmine randmesirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt. Kinnitub: 3. kämblaluu põhimikule. c) Pikk kodarmine randmesirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt. Kinnitub: 2. kämblaluu põhimikule. d) Õlavarre-kodarluu lihas (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalselt servalt. Kinnitub: kodarluu alumisele otsale. Külgmise rühma lihased painutavad küünarvart ja sirutavad kätt käeliigesest. Kõik külgmise rühma lihased supineerivad küünarvart koos käega. Õlavarre-kodarluu lihas proneerib supineeritud küünarvart ja supineerib proneeritud küünarvart. Tagumine rühm: a) Pikk põidlaeemaldaja (süva kiht) - Algab: küünarvarre luude tagumiselt pinnalt ja luudevaheliselt membraanilt. Kinnitub: 1. kämblaluu põhimikule. b) Lühike pöidlasirutaja (süva kiht) - Algab: kodarluult. Kinnitub: pöidla proksimaalse faalanksi põhimikule. c) Pikk pöidlasirutaja (süva kiht) - Algab: küünarluult. Kinnitub: pöidla distaalse faalanksi põhimikule. d) Nimetissõrme-sirutaja - Algab: küünarluult. Kinnitub: lõpeb nimetissõrme dorsaalaponeuroosis. e) Sõrmedesirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub: läheb randme läheduses üle neljaks kõõluseks, mis suunduvad 2.-5 sõrme seljale ja muutuvad siin aponeuroosiks. f) Väikesõrme-sirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub: tema kõõlus kinnitub väikesõrme selgmisele pinnale, kus muutub selle aponeuroosiks. g) Küünarmine randmesirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub: 5.metakarpaalluu põhimikule. Tagumise rühma lihased sirutavad küünarvart ja kätt ning supineerivad küünarvart koos käega. Kätt lähendavad 2.-5. Sõrmele kinnituvad lihased. Kätt eemaldavad põidlale kinnituvad lihased. Tagumise rühma lihased talitlevad vastavalt oma nimetusele. 68. Vaagnavöötme lihased EESMINE RÜHM NIUDE-NIMMELIHAS Algab: 2 peaga, mis jätkuvad omaette lihastena: Funkts: fikseeritud alajäseme puhul kallutab kere ettepoole, väldib tahapoole kukkumist. Viib reit ette ja vähesel määral teostab reie välisrotatsiooni. SUUR-NIMMELIHAS Algab: viimaselt rinnalülilt ja kõikidelt nimmelülidelt ning lülivaheketastelt NIUDELIHAS Algab: niudeluuaugult Kinnitub: mõlemad lihased kinnituvad ühise kõõluse abil reieluu väikesele pöörlile TAGUMINE RÜHM VÄIKE TUHARALIHAS Algab ­ niudeluu tagapinnalt Kinnitub ­ reieluu suurele pöörlile Funkts: eesmised kiud teostavad reie etteviimist ja siserotatsiooni ning tagumised kiud teostavad reie taha viimist. KESKNE-TUHARALIHAS Algab: niudeluu tiiva tagapinnalt Kinnitub: reieluu suurele pöörlile Funkts: reie eemaldamine, tagumised kiud teostavad reie taha viimist, viib reit ette ja teostab reie siserotatsioono. PIRNLIHAS Algab: ­ ristluu vaagenmiselt pinnalt Kinnitub: reieluu suurele pöörlile Funkts: roteerib reit välja, reie abdutsioon KOLMEPEANE PÖÖRAJA koosneb kolmest lihasest: Funkts: roteerib reit välja, reie eemaldamine SISEMINE TOPPELIHAS Algab: toppemulgu vaagenmiselt servalt ja toppekile vaagenmiselt pinnalt. Kinnitub: mkõõluse abil reieluu pöörliauku. ÜLEMINE KAKSIKLIHAS Algab: istmikuluuogalt Kinnitub: kõõluse abil reieluu pöörliauku ALUMINE KAKSIKLIHAS Algab: istmikukõbrult Kinnitub: kõõluse abil reieluu pöörliauku VÄLIMINE TOPPELIHAS Algab: toppemulgu välimiselt servalt ja toppekile välimiselt pinnalt Kinnitub: pöörliauku Funkts: roteerib reit välja, reie eemaldamine REIERUUTLIHAS Algab: istmikukõbrult Kinnitub: suurele pöörlile ja pöörlitevaheharjale Funkts: roteerib reit välja SUUR TUHARALIHAS Algab: niude-nimme sidekirmelt, niudeluu tagapinnalt, rist ja õndraluu külgservalt, ristluu kõbrusidemelt. Kinnitub: alumised kimbud tuharalihasmisele köprusele, ülemised kimbud sääreluu lateraalsele põndale. Funkts: viib reit taha, roteerib reit välja LAISIDEKIRME PINGUTAJA Algab: niudeluu ülemis-eesmiselt niudeluuogalt Kinnitub: läheb üle niudesääre sidekirme paksendiks. Funkts: toob reit ette ja siserotatsioon, eemaldab reit 69. Reie lihased TAGUMINE RÜHM POOLKILELIHAS Algab: istmikukõbrult Kinnitub: sääreluu mediaalsele põndale ja põlveliigese kihnule Funkts: põlveliigese painutamine ja rotatsioon, siserotatsioon, viib reit taha POOLKÕÕLUSLIHAS Algab: istmikuköbrult Kinnitub: sääreluuköprusele Funkts: põlveliigese painutamine, siserotatsioon, viib reit taha REIE-KAKSPEALIHAS algab 2 peaga: PIKK PEA Algab: istmikuköbrult Kinnitub: pindluu peale LÜHIKE PEA Algab: reieluu karejoone lateraalselt mokalt Kinnitub: pindluu peale Funkts: põlveliigese painutamine ja rotatsioon, välisrotatsioon, viib reit taha KESKMINE RÜHM SUUR LÄHENDAJA Algab: istmikuköbrult Kinnitub: karejoone mediaalsele mokale Funkts: pöörab reit väljapoole ja lähendab LÜHIKE LÄHENDAJA Algab: häbemeluult Kinnitub: karejoone mediaalsele mokale Funkts: pöörab reit väljapoole ja lähendab KAMMLIHAS Algab: häbemeluult Kinnitub: reieluu kammijoonele Funkts: pöörab reit väljapoole ja lähendab PIKK LÄHENDAJA Algab: häbemeluult Kinnitub: karejoone mediaalsele moka kesksele osale Funkts: pöörab reit väljapoole ja lähendab ÕRNLIHAS Algab: häbemeluult Kinnitub: sääreluuköprusele Funkts: painutab säärt ja roteerib seda sissepoole. REIE-NELIPEALIHAS algab 4 peaga, mida vaadetakse eraldi lihastena: Kinnitub: sääreluuköprusele Funkts: sirutab säärt, toob reit ette VAHEPEALNE PAKSLIHAS Algab: reieluu eesmiselt pinnalt KÜLGMINE PAKSLIHAS Algab: reieluu karejoone lateraalselt mokalt KESKMINE PAKSLIHAS Algab: reieluu karejoone mediaalselt mokalt REIESIRGLIHAS Algab: niudeluu eesmiselt alumiselt niudeluuogalt Funkts: toob reit ette RÄTSEPALIHAS Algab: niudeluu ülemis-eesmiselt niudeluuogalt Kinnitub: sääreluuköprusele Funkts: toob reit ette, roteerib reit väljapoole, painutab ja roteerib säärt sissepoole 70. Sääre lihased Eesmine rühm: a) Pikk suurvarba-sirutaja (süva kiht) - Algab: pindluu mediaalselt pinnalt. Kinnitub: suurvarba selgmisele pinnale. b) Pikk varvastesirutaja (pindmine kiht) - Algab: pindluupealt ja sääreluu lateraalselt põndalt. Kinnitub: jala piirkonnas jaguneb neljaks kõõluseks, mis kinnituvad 2.-5. varbale. c) Eesmine sääreluulihas (pindmine kiht) - Algab: sääreluu lateraalselt pinnalt. Kinnitub: 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimiku taldmisele pinnale. Eesmine rühm: Pikk suurvarba-sirutaja ja pikk varvastesirutaja talitlevad vastavalt nimetusele. Eesmine sääreluulihas tõstab jala mediaalset serva ja lähendab jalga. Tagumine rühm: a) Tagumine sääreluulihas (süva kiht) - Algab: luudevaheliselt membraanilt ja naabruses olevatelt sääre luude osadelt. Kinnitub: lodiluule ja 1. Talbluule. b) Pikk suurvarbapainutaja (keskne kiht) - Algab: pindluu tagumiselt pinnalt. Kinnitub: suurvarba distaalse faalanksi põhimikule. c) Pikk varvastepainutaja (keskne kiht) - Algab: sääreluu tagumiselt pinnalt. Kinnitub: 2.-5. varba distaalse faalanksi põhimikule. d) Sääremarja-kolmpealihas (pindmine kiht) - koosneb kahest lihasest: · Lest-sääremarjalihas - Algab: sääreluu lestlihasmiselt joonelt ja pindluu pealt. · Kaksik-sääremarjalihas - Algab kahe peaga: mediaalne pea reieluu mediaalselt põndapealiselt. lateraalne pea reieluu lateraalselt põndapealiselt Kinnitub: sääre alumises osas moodustub võimas kõõlus: achilleuse kõõlus, mis kinnitub kandluuköbrule. Tagumise rühma lihased: toimides põlveliigesele, sääremarja-kolmpealihas painutab säärt. Pikk suurvarbapainutaja ja pikk varvastepainutaja, toimides varbalülide vaheliigestele, talitlevad vastavalt nimetusele.
-13200% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Anatoomia põhjalik konspekt #1 Anatoomia põhjalik konspekt #2 Anatoomia põhjalik konspekt #3 Anatoomia põhjalik konspekt #4 Anatoomia põhjalik konspekt #5 Anatoomia põhjalik konspekt #6 Anatoomia põhjalik konspekt #7 Anatoomia põhjalik konspekt #8 Anatoomia põhjalik konspekt #9 Anatoomia põhjalik konspekt #10 Anatoomia põhjalik konspekt #11 Anatoomia põhjalik konspekt #12 Anatoomia põhjalik konspekt #13 Anatoomia põhjalik konspekt #14 Anatoomia põhjalik konspekt #15 Anatoomia põhjalik konspekt #16
10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
315 laadimist Kokku alla laetud
7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
siku2991 Õppematerjali autor

Lisainfo

Anatoomia küsimuste vastused
EPITEELKOED , TUGIKOED , LIHASKOED , NÄRVIKOED , Anatoomia , Sagitaaltelg

Mõisted

Sisukord

  • Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus
  • EPITEELKOED
  • NÄRVIKOED
  • Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganisms
  • Roiete ühendumine lülisamba ja rinnakuga
  • Algab
  • Kinnituvad
  • Kinnitub
  • RINDKERE RISTILIHAS
  • Funkts
  • SISEMISED ROIETEVAHELISED
  • Algavad
  • VÄLIMISED ROIETEVAHELISED
  • SÜVAKIHT
  • EESMINE SAAGLIHAS
  • KESKNE KIHT
  • VÄIKE RINNALIHAS
  • SUUR RINNALIHAS
  • VAHELIHAS e. DIAFRAGMA
  • KÜLGMINE RÜHM
  • TAGUMINE ASTRIKLIHAS
  • KESKNE ASTRIKLIHAS
  • EESMINE ASTRIKLIHAS
  • PINDMINE KIHT
  • RINNAKU-RANGLUU-NIBUJÄTKE LIHAS e. (peapöörajalihas)
  • KAELANAHALIHAS
  • Kinnitub
  • Algab
  • NIUDE-NIMMELIHAS
  • TAGUMINE RÜHM
  • VÄIKE TUHARALIHAS
  • KESKNE-TUHARALIHAS
  • PIRNLIHAS
  • KOLMEPEANE PÖÖRAJA
  • VÄLIMINE TOPPELIHAS
  • REIERUUTLIHAS
  • SUUR TUHARALIHAS
  • LAISIDEKIRME PINGUTAJA
  • POOLKILELIHAS
  • POOLKÕÕLUSLIHAS
  • REIE-KAKSPEALIHAS
  • PIKK PEA
  • LÜHIKE PEA
  • KESKMINE RÜHM
  • SUUR LÄHENDAJA
  • LÜHIKE LÄHENDAJA
  • KAMMLIHAS
  • PIKK LÄHENDAJA
  • ÕRNLIHAS
  • REIE-NELIPEALIHAS
  • RÄTSEPALIHAS

Teemad

  • EPITEELKOED
  • SIDE e. TUGIKOED
  • LIHASKOED
  • NÄRVIKOED
  • KAELAOSA
  • RINNAOSA
  • NIMMEOSA
  • RISTLUUOSA
  • ÕNDRAOSA
  • liigeste
  • Funkts
  • Funkts
  • Funkts
  • EESMINE RÜHM
  • SUUR-NIMMELIHAS
  • NIUDELIHAS
  • SISEMINE TOPPELIHAS
  • ÜLEMINE KAKSIKLIHAS
  • ALUMINE KAKSIKLIHAS
  • VAHEPEALNE PAKSLIHAS
  • KÜLGMINE PAKSLIHAS
  • KESKMINE PAKSLIHAS
  • REIESIRGLIHAS

Kommentaarid (7)


riivo6: Igale küsimusele on vastatud täpselt nii, naga vaja. Materjal on nii põhjlik, et tundub nagu M.Roosalu oleks selle ise valmistanud.
13:55 28-10-2013

tarmon: see on A vääriline materjal, kui on vaja M.Roosalu arvestust sooritada. Ja halvimal juhul saab C kätte
10:38 27-10-2013

Liza30: Suurepärane, kõik on väga põhjalikult kirjeldatud.
15:24 15-11-2016


Sarnased materjalid

5
docx
50
doc
87
doc
18
docx
5
docx
8
docx
20
doc
11
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto