Anatoomia lühidalt (1)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Anatoomia Eksam

Hingamiselundid .
Hingamise mõiste ja tähtsus- Higamise all mõistetakse protsesse, mis kindlustavad oraganismi kudede gaasi vahetuse . Koed varustatakse hapnikuga ja koed annavad ära süsihappegaasi. Tänu sellele saab organism elada.
Hingamiselundid
Ninaõõs – cavum nasi
Kõri – larynx
Hingetoru - trachea
Bronhid - bronchi principales
Kopsud – pulmones; kops - pulmo
Hingamiselundid vastavalt talitlusele:
Päris-hingamiselundid : kopsude alveoolid , kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel.
Hingamisteed – ülejäänud elundud, mille eesmärgiks on sisse ja väljahingatava õhu juhtimine.
Hingmaiselundid kliinilises praktikas:
Ülemine hingamistee : Neelu ninamine osa ja kõri
Alumine hingamistee: hingetoru, peabronchid ja kopsud
Hingamiselundite ehituslik iseärasus:
Nende iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhkrest skelett , mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetud õhuga. Seespootl limased ja kaetud ripseepiteeliga.
Urked:
Ülalõuualuuurge; Otsmikuurge; Sõelluuurakud; Põhiluuurge? Nina-pisarakanal?
Kõri – larynx
Funktsioon: Kõri suleb ja avab söögitoru/hingetoru + kõrist läbi liikuv õhk tekitab häältepaeltes heli- kõne/hääl.
Hingetoru- trachea
Asend: püsteine , algab 6-7 kaelalüli juurest, lõppeb bronhidega. 9-15 cm pikk
Ehitus: Kõhreline eest ja külgedelt, sidekoeline tagumine sein. Seest limane. Koosneb 16-20 kõhkrelisest poolrõngast.
Funktsioon: Juhib õhku kopsudesse ja kopsudest välja.
Peabronhid – bronci principales Jagunevad 2- parem on lühem , vasak on pikem. Omakorda jagunevad väiksematetks osadeks, kuni lõpevad alveoolidega, kus toimub gaasivahetus.
Kopsu – pulmones; Parem kops- pulmo dexter- 3 sagarat ; Vasak kops- pulmo sinister - 2 sagarat
Kopsusagarik on kopsu eraldiseisev osa.
Funktsioon: Toimub gaasi vahetus sagarates. Täpsemalt kopsualveoolides.
Kopsude vereringe süsteemid:

Väikevereringe varustab verd uue hapnikuga ja võtab verest ära süsihappegaasi.

Suurvereringe tagab vereringe kopsudes eneses varustades kopsu hapniku ja toitainetega .
Kopsualveool- kopsu kõige väiksem anatoomiline-funktsioonaalne ühik, e sombud , mis teostavad kopsude peamist gaasivahetust.
Kopsukelme – pleura- serooskelme, mis on mõlema kopsu ümber.
Pleuraõõs- koht, kus vähesel määral on serooset vedelikku, et vähendada kopsukelme hõõrdumist hingamise ajal.
Pleuraõõnes EI OLE ÕHKU
Mediastiinum ehk keskseinand- ruum, mida täidavad kahe kopsu vahel paiknevad elundid .
Bronhiaalpu – kopsude sees olev võrgustik, mis juhib õhku

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

393 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Keits123 Õppematerjali autor

Kõik organsüsteemid nii eesti kui ladina keeles. Lisaks sellele lahti seletatud vähe täpsemalt iga organsüsteemi ülessanded

anatoomia ladina keel hinamiselund tugielundkond katteelundkond meeleelundid silm kõrv süda kops magu soolestik suguorganid südame ja veresoondkonna süsteem kaitsefunktsioon valgudepoo leukotsüüdid erütrotsüüdid trombotsüüdid

Sarnased õppematerjalid

docx

Õe põhiõppe I kursuse ANATOOMIA

Hüpertoonia Normaalsest kõrgem vererõhk 34. Vererõhk Rõhk mida veri avaldab arterite seinale Norm. täiskasvanul 120/80 mmHg 35. Pulsisagedus On arterite rütmiline laienemine, mis on tingitud südame tööst. Sõltub Veresoone täitumisest verega ja südame kokkutõmbe tugevusest 36. Pulsi palpeerimine Randmel a. radialis Kaelal a. carotis Kubeme piirkonnas a. femoralis ANATOOMIA: KUSE-SUGUELUNDITE SÜSTEEM 1. Eritusfuntksiooni täitvad elundid organismis * Neerud Eemaldavad organismist valkude laguprodukte, vett ja soolasid. Aitavad vere osmootse rõhu konstantsuse säilitamisele * Kopsud Eritavad vett ja süsihappegaasi * Jämesool Eritab laguprodukte, sapipigmente ja mitmeid mineraalsooli * Nahk Valkude laguproduktid ja mõned soolad 2. NeerREN, neerud RENES.

Õendus

docx

Anatoomia-füsioloogia eksam

2. Nimetage skeletilihaste põhiomadused LIIGUTADA SKELETI OSI JA KINDLUSTADA SEL VIISIL KEHA JA SELLE ÜKSIKOSADE LIIKUMIST RUUMIS, MOODUSTADES nn AKTIIVSE LIIKUMIS-APARAADI. SKELETILIHASED KONTRAHEERUVAD NÄRVIIMPULSSIDE MÕJUL TAHTLIKULT, TEADVUSE KONTROLLI ALL (TAHTELE ALLUVAD LIIGUTUSED) AINULT KINDLA SUURUSEGA ÄRRITUSE KORRAL. 3. Selgitage mõisted lühidalt Kõõlus- (lad.k. TENDO). IGA LIHAS ALGAB JA LÕPEB KÕÕLUSEGA. TEMA VARAL LIHAS KINNITUB LUUDELE, KÕHREDELE, LIIGESKIHNUDELE jne. KÕÕLUS KOOSNEB KOLLAGEENSETEST SIDEKOE KIUDUDEST,ON VENIMATU JA TÕMBEKINDEL Aponeuroos- (lad.k. APONEUROSIS) LAI LINDIKUJULINE KILEKÕÕLUS Innerveerima- s.o. NÄRVIDEGA VARUSTAMA. INNERVATSIOON PÄRINEB NII SOMAATILISEST (TEADLIKUST: VALU- JA ASENDITUNDLIKKUS) KUI VEGETATIIVSEST NS-

Anatoomia

docx

Anatoomia-füsioloogia eksamiks

Naha FN: *katte- ja kaitse *hingamisfn *eritusfn *ainevahetuslik *termoregulatsioon Naha põhikestad: pealisnahk(EPIDERMIS), pärisnahk(DERMIS), alusnahk(HYPODERMIS) Keel: skeletilihas. FN: kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus. Sülg: süljega algab suus osaline süsivesikute lammutamine. Magu: happeline kk. FN: *toodab maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel *lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab peensoolde * Maomahl: soolhape, mis lõpetab HCl sülje. Vasak kops: (PULMO SINISTRA) vasakul pool rindkereõõnes. Kopsuvärat: (HILUS PULMONIS) asub mediaalpinna keskosas, teda läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (välja). Tugikude koosneb: veri, lümf, luud, kõhrkude, rasvkude ja sidekude. Unefaasid: sügav ja pindmine. Sügav: aeglaste lainete ilmumine entsefalogrammile. Pindmine: kiired silmade liigutused, sageli nähakse unenägusid. Vahelduvad om

Anatoomia

rtf

Anatoomia konspekt

Mediaal ja sagitaaltasapind jaotab paremaks(dexter) ja vasakuks(sinister) Frontaaltasapind jaotab eesmiseks(ventraalne) ja tagumiseks(dorsaalseks) Horisontaaltasapind jaotab ülemiseks(kraniaalseks) ja alumiseks(kaudaalseks) Välimine externus sisemine - internus Süva profundus pindmine- superficialis Ülemine superior alumine inferior Eesmine anterior tagumine posterior Kahe vahel intermedius Kude on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Südame lihasel on nii silelihaskoe kui vöötlihaskoe omadused. Meeleelundite keskused: Nägemiskeskus kuklasagaras Kuulmiskeskus oimusagaras Haistmiskeskus otsmikusagaras Tasakaaluga on seotud enim tagaaju Silma adaptsioon on silma võime kohaneda erinevatel valgustugevustel. Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Lahkliha ehk perineum (ladina kee

Füsioloogia

doc

Ladina-eesti terminid

keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse:

Anatoomia

doc

Ladina-eesti-terminid

LADINA-EESTI TERMINID keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS

Ladina keel

docx

Füsioloogia konspekt eksamiks

INIMESE ANATOOMIA Anatoomia (anatomia) - õpetus organismi ehitusest ja erinevatest ehituslike üksuste omavahelistst suhetest Füsioloogia (physiologia) - õpetus organismide elulistest talitlustest. Seletab, kuidas keha erinevad ehituslikud üksused töötavad. ORGANISMI SÜSTEEMSED TASANDID ORGANISMI MOODUSTAVAD FUNKTSIOON SÜSTEEMSED TASANDID Kattesüsteem Nahk ja selle derivaadid keha temperatuuri (karvad, küüned, higi- ja regulatsioon, rasunäärmed) kaitsefunktsioon, jääkainete väljaviimine organismist, temperatuuri-, rõhu- ja valuaistingute vastuvõtmine. Skeletisüsteem Moodustavad kõik keha luud toetada ja kaitsta keha,

Anatoomia ja füsioloogia

docx

Anatoomia kontrolltöö II (70-131) küsimused ja vastused

70. Seedekanali osad: Suuõõs, Neel, Söögitoru, Magu, Peensool, Jämesool 71.Seedekanali seina ehitus:nimta 3 kesta, nende iseloomustus. Sisemine limaskest kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Keskmine lihaskiht koosneb silelihasrakkudest Välimine serooskest õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja soolt. 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avamine suuõõnde(Joonis 11)  2 Kõrvasüljenääre-väliskõrva ees all mälulihase peal. Avaneb suuõõnde teise purihamba kohal.  2 Lõuaalunesuljenääre-alalõuanurga kohal.Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele.  2 Keelealune süljenääre-paikneb suu põhjas. Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. 73.Hammaste arv, liigid: (Joonis 76) Inimesel on kaks hammaste vahetust – piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20 : (2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast) Jäävhambaid on aga 32 (2 lõikehammast;1 silmahammas;2eespurihammast,3tagapurihammast)

Bioloogia

Rohkem sarnaseid