Kaelaosa (7 lüli). Rinnaosa (12 lüli). Nimmeosa (5 lüli). Ristluuosa (5 lüli). Õndraluuosa (4-5 lüli). 17. Lülisambalüli ehituse põhimõte: Iga lülisambalüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha asetseb ventraalselt, lülisambalüli kaar dorsaalselt. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide lülisambalülide lülimulgud moodustavad lülisambakanali, milles paikneb seljaaju. Igal lülisambalüli kaarel on kaks lülisälku. Kahe ülestikku asetseva lülisambalüli lülisälgud - ülemise lüli alumine ja alumise lüli ülemine sälk - moodustavad lülidevahemulgu, mille kaudu väljuvad lülisambakanalist seljaajunärvid. Lülisambalüli kaarest lähtuvad jätked. Ogajätke on suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele. Liigesejätkeid on kaks paari: ühed suunatud üles-, teised allapoole. 18
d) Multipolaarne neuron (kõige levinum liik) - palju dendriite ja 1 akson. Talitluse järgi jagunevad: a) aferentsed e. sensoorsed e tundeneuronid( nt.ganglionis seljaajus)- välisärritaja energia transformeeritakse närviimpulsiks. b) eferentsed e. efektoorsed e. motoorsed neuronid(nt.seljaaju eesarves) innerveerivad lihaseid c) assotsiatiivsed e. lülineuronid e. kontaktneuronid( nt . seljaaju tagasarves).vahendavad impulsse sensoorsetelt neuronitelt motoorsetele. 53.Närvikiu mõiste. liigid ehituse ja talitluse alusel: Närvikiud- närviraku jätke, millel on isolatsioon ümber. Ehituse alusel: a) müeliiniga kiud- väga kiired, juhivad liigutusi b) müeliinita kiud-juhivad siseelundite talitlust, suht aeglased 3 m/s Talitluse alusel: a) sensoorsed-toovad erutuse KNS-i
2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli 8 17) Lülisambalüli ehituse põhimõte? Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad jätked. Ogajätke suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele. Liigesjätkeid on 2 paari, ühed suunatud üles ja teised allapoole. 18) Nimetage kaela-, rinna,- ja nimmelüli üks iseloomulik tunnus? Kaelalülidel on lülikeha väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätketes on mulgud lüliarterite jaoks, ogajätked otsast kaheks hargnenud
1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli 18) Lülisambalüli ehituse põhimõte Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad jätked. Ogajätke suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele. Liigesjätkeid on 2 paari, ühed suunatud üles ja teised allapoole. Ogajätked on lihaste kinnitamiseks. 19) Nimetage kaela-, rinna,- ja nimmelüli üks iseloomulik tunnus Kaelalülidel –Ristijätketes on mulgud lüliarterite jaoks, ogajätked otsast kaheks hargnenud Rinnalülidel – lülimulk ümmargune ogajätked suunduvad allapoole.
Ehituse alusel: Unipolaarne neuron-kehast lähtub ainult üks neuriit. Bipolaarne neuron-üks dendtriit, üks neuriit. Pseudounipolaarne neuron-kehast algavad ühise tüvena kaks jätket. Multipolaarne neuron-palju dendriite ja üks neuriit. Talitlus alusel: Sensoorsed ehk tundeneuronid-Dendriit lõpeb retseptorina, kus välisärritaja energia muudetakse närviimpulsiks. Neuriit suundub kesknärvisüsteemi. Motoorsed neuronid-Neuriit kulgeb pea-, või seljaaju koosseisus tööelundile (nt skeletilihasele) Lülineuronid ehk kontaktneuronid-vahendavad impulsse sensoorsetelt neuronitelt motoorsetele. 140. Neurogliia liigid, nende ülesanded. Makrogliiarakud-Vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu ümbritseva tupe ja ulatuvad närvilõpmetesse. Osalevad neuronite toitumises ja hapnikuga varustamises. Mikrogliiarakud-Liibuvad
15. kolmeteljelised liigesed- keraliiges(nt. Õlaliiges) o pähkelliiges (nt puusaliiges) o lameliiges (nt randmekämbla liiges) 16. tv lk. 21 17. lülisambalüli ehituse põhimõte- iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätkest Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju Igal selgroolüli kaarel on kaks lülisälku, mis moodustavad lülidevahelise mulgu ning mille kaudu väljuvad selgrookanalist seljaajunärvid 18. Kaelalülid- keha on väike ja madal lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne Rinnalülid- on suuremad, kui kaelalülid lülimulk on ümmargune, väiksem kui kaelaosas Nimmelülid-on kõige massiivsemad
15. kolmeteljelised liigesed- keraliiges(nt. Õlaliiges) o pähkelliiges (nt puusaliiges) o lameliiges (nt randmekämbla liiges) 16. tv lk. 21 17. lülisambalüli ehituse põhimõte- iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätkest Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju Igal selgroolüli kaarel on kaks lülisälku, mis moodustavad lülidevahelise mulgu ning mille kaudu väljuvad selgrookanalist seljaajunärvid 18. Kaelalülid- keha on väike ja madal lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne Rinnalülid- on suuremad, kui kaelalülid lülimulk on ümmargune, väiksem kui kaelaosas Nimmelülid-on kõige massiivsemad
millese postganglionaarsed sümpaatilised neuronidki. Neerupealise säsi katehhoolamiinide toime on tähtis nendele elunditele ja osadele, mis pole postganglionaarsete elundite poolt innerveeritud. Neerupealise säsist vabanenud katehhoolamiinid osalevad metaboolsete protsesside regulatsioonis. Ohusituatsioonides ja emotsionaalsete korrmuste puhul katehhoolamiinide väljutus suureneb. Parasümpaatiline NS- keskused asuvad ajutüves ja seljaaju ristluu osas, nimetatakse ka ANS kaniosakraalseks osaks. Parasümpaatikuse mõjul tõhustub seedimine, suurenevad energiavarud, toimub pärasoole ja põie tühjenemine, väheneb organismi energiakulu. Nii sümpaatilises kui ka parasümpaatilises pre- ja parasümpaatilistes postganglionaarsetes närvilõpmetes vabaneb atsetüülkoliin, närvilõpmed on kolinergilised. Jagunevad M- ja N kolinergilisteks närvilõpmeteks, vastavalt sellele kas efekti kutsub esile muskariin või nikotiin.
Kõik kommentaarid