1. Mis on anatoomia?
Õpetus organismi välis- ja siseehitusest, sel e elundite asendist ja kujust
2. Mis on füsioloogia ?
Õpetus elusorganismide ja sel e erinevate elundite talitlusest ja nende seostest ümbritseva
keskkonnaga. Füsioloogia kirjeldab kuidas konkreetne elund oma ülesannet täidab.
3. Mis on patoloogia ?
Patoloogiline anatoomia uurib ehituslikke ja struktuurseid muutusi elundites ja kudedes.
4. Nimeta endokri norganid
Sisenõrenäärmed: 1. hüpofüüs e ajuripats, 2. kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed, 3. harknääre, 4.
kõhunääre e pankreas, 5. sugunäärmed munasarjad (naistel) ja munandid (meestel)
NS vegetati vne e autonoomne - parasümpaatiline ja sümpaatiline; NS somaatiline -
5. Närvisüsteemi (NS) jagunemine
kesknärvisüsteem ( seljaaju ja peaaju ) ja pi rdenärvisüsteem ( peaajunärvid 12 paari, seljaajunärvid
31 paari)
6. Nimeta meeleelundid
1. kompimiselund - nahk 2. nägemiselund - silm 3. kuulmis - ja tasakaaluelnud - kõrv 4.
haistmiselund - ninaõõne haistmispi rkond 5. maitsmiselund - keele maitsmispungad
7. Mis on iseseisev väikseim
struktuuriüksus?
Rakk
8. Millised rakud on kõige suuremad? Munarakk ja närvirakk
9. Millised rakud on kõige
väiksemad?
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
34 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sslj
Õppematerjali autor
Nende abil kujuneb inimese teadvus ja mõtlemine, tekivad kujutlused välisilmast. 5. Tähtsaimad vahendid inimestevahelises suhtlemises. 6. Võimaldavad orienteeruda ümbritsevas keskkonnas ja ohte vältida. 7. Nad on KNS-i kõrgemad osad. Kuidas ärritus levib ja taju tekib? ● Meeleelunditest tulev ärritus levib NÄRVIDE kaudu KNS-i koorealustesse keskustesse, sealt suuraju koorde. ● Saadud andmete analüüsi tulemusel tekivad AISTINGUD ja TAJUD. ● ANALÜSAATOR - meeleelundid koos närvide, juhteteede ja ajukoorekeskusega. Meeleelundid on: 1. nägemiselund SILM OCLULUS 2. kuulmis-ja tasakaaluelund KÕRV AURIS 3. haistmiselund - ninaõõne haistepiirkond 4. maitseelund - maitsmisnäsad 5. kompimiselund - nahatundlikkus SILM (nägemiselund) OCULUS Koosneb: (ümbritsevast kihistunud seinast ja sisemuses asuvast valgustmurdvast tuumikust) ● silmamuna ● abiaparaat: - silmalaud - silmalihased
sisse 42. Kuhu jääb sisekõrvas perilümf ja kuhu endolümf? Perilümf - Esikuõõnde ja trummiõõnde. Endolümf – teojuhasse 43. Kus asuvad tasakaalu retseptoorsed rakud? Sisekõrvas, eliptilises soppis ja poolringkanali ampullides 44. Mis põhjustab retseptoorsete karvarakkude erutuse? Liikumine 45. Mis asi on vestibulaaraparaat? Tasakaaluelund 46. Kus asub spiraalelund ehk Corti elund? Teojuhas 47. Milliseid ärritusi võtavad vastu spiraalelundi retseptoorsed rakud? Kuulmisärritusi, ehk helilaine poolt põhjustatud võnkumist 48. Kuidas helilained tekitavad kuulmisnärvis impulsside tekke? Panevad võnkuma pasilaar membraani (koht kuhu peale kuulmisnärvi karvarakud ulatusid), karvarakud hõõrduvad vastu nende peal olevat katteplaati ja see mehhaaniline hõõrdumine tekitab närviimpulsi kuulmisnärvis. 49. Kus asub haistmiselund?
Meeleelundid. Nahk MEELEELUNDID Meeleelundite tähtsus Organismile mõjuvad ärritused võetakse vastu tundlike (sensoorsete) meelerakkude e. retseptorite abil. Viimased paiknevad kõikides keha elundites, sealhulgas spetsiaalsetes vastuvõtu- e. meeleelundites. Meelerakud erinevad teistest rakkudest väga suure tundlikkuse poolest, kusjuures nad reageerivad ainult teatud liiki ja teatud tugevusega ärritusele. Meeleelundite ülesandeks on vastu võtta ärritusi väliskeskkonnast.
Rakus on kiire jagunemisvõimega. 2) Sidekude Raku vaheainet on palju ning rakud asetsevad hõredalt ning neid on vähe. Esineb mitme vormina nt. Luu- ja kõhrkude, rasvkude ja veri 3) Lihaskude koosneb kokkutõmbevõimelistest rakkudest 4) Närvikude koosneb tähtja kujuga närvirakkudest, lisaks lühikestest ja pikkadest jätkestest. Tänu sellele toimub informatsiooni liikumine organismis. Elundid ja Elundkonnad Elund organismi osa, millel on mingi kindel ülesanne. Elundkond moodustavad elundid, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid. 1) Tugi- ja liikumiselundkond 2) Seedeelundkond 3) Vereringeelundkond 4) Hingamiselundkond 5) Erituselundkond 6) Sisenõrenäärmed 7) Suguelundkond 8) Närvisüsteem Nahk Nahk inimese kõide suurem organ, mis katab inimese keha. Naha ülesanded : o Kaitseb (väliste vigastuste, haigustekitajate jne
Veri, veresooned ja süda koos moodustavad vereringeelundkonna. Vere paneb soontes voolama süda, mis töötab kogu inimese elu. Vereringe ülesanne on pideva ainevahetuse võimaldamine. Veri kannab laiali hormoone, antikehi, hapnikku ja toitaineid. Samuti toob kudedest ära ainevahetusel tekkivad jääkained. Veri seob organismi tervikuks ühendades kõiki kehaosi ja ühtlustades kehatemperatuuri. Südame ehitus. Süda on lihaseline elund ja asub meie rindkeres vasakul pool rinnakorvis kopsusagarate vahel. Süda on inimese rusika suurune. Südant läbib ööpäevas kuni 9000 liitrit verd. Süda paikneb südamepaunas. Südame ja pauna
47.Regulatsioonimehhanisemide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid / \ neuraalne regulatsioon humoraalne regulatsioon / \ närviregulatsioon hormooniregulatsioon / \ närviimpulss (teostab närvisüsteem) vere keemiline koostis Nii närviimpulss kui ka hormoonid mõjutavad teineteist. Hormoonidel aeglane, kuid püsiv mõju. Närvirakul e. neuronil kiire toime, kuid möödub kiirelt. 48.Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste- a) Sisesekretoorne nääre - nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid - hormoone. Sisesekretoorsetel näärmetel
82) Külomikron moodustub enterotsüüdi endoplasmaatilises retiikulumis. 83) Parem os metatarsale – jalg, vasak scapula – õlavööde, parem os coxae – puusavööde, vasak humerus – õlavars 84) Parasümpaatilise postganglionaarsete neuronite kehad paiknevad elundite lähedal. 85) Glükokortikoidid vähendavad eosinofiilide hulka veres. 86) Pärissidekoe rakud on fibroblastid (tendinotsüüdid). 87) PILT: paremal roietealuses piirkonnas olev elund on fibrinogeeni depoo. 88) Ripslihase kontraktsioonil lääts kumerdub. 89) Reniini toimel angiotensinogeen muutub angiotensiin I-ks. 90) Sinutriaalsõlmest liigub impulss atrioventrikulaarsõlme ja sealt vatsakeste vaheseinas asuvatesse erutusjuhtesüsteemi osadesse. 91) Filtratsioonirõhku vähendavad vereplasma onkootne rõhk ja esmasuriini rõhk kihnu lestmete vahel.
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Bioloogia INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ÕPPIMAPP Juhendaja: Saima Kuu Tallinn 2016 SISUKORD 1Sissejuhatus...............................................................................................................................6 1.1Mõisted...............................................................................................................................6 1.2Rakk........................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid