Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Anatoomia III töö, küsimused 132-187 (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille abil toimub silma läätse kuju muutmine ?
  • Mille abil toimub silma pupilli suuruse muutmine ?
 
Säutsu twitteris
Regulatsioonimehhanismid :
132. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus:
Regulatsioonimehhanismid jagunevad 2-ks: neuraalne (e. Närviregulatsioon toimub närvimpulsside abil, kiire, mõjutab tugevasti hormoonide teket) ja humoraalne (toimub vere koostise abil, hormoonide ja laktaadi, aeglane, pikem protsess).
133. sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste:
hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. SSN –nääre, mis toodab hormooni.
134. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis:
  • Epifüüs ehk käbikeha – vaheaju põhjas
  • Hüpofüüs ehk ajuripats – hüpofüüsi augus
  • Kilpnääre – kaela eespinnal
  • Harknääre – rinnaku taga
  • Kõhunääre e pankreas– kõhunäärme piirkonnas
  • Neerupealised – neerude kohal rasvkoes
  • Sugunäärmete osa – naistel kõhuõõnes, meestel munandikotis
    Kõik nad toodavad erinevaid hormoone ja saadavad need mööda keha laiali.
    Närvisüsteem:
    135. Närvisüsteemi ülesanded
    Reguleerib elundite tööd, kordineerib erinevate elukondade talitlust(kooskõlastab elundite omavahelist tööd), teave saamine(väliskeskonnaga suhtlemine ) ja tegevuse muutmine.
    136. Närvisüsteemi jagunemine – TV17
    Jaguneb autonoomne ehk vegetatiivne ja sümpaatiline.
    137. Närvikoe ehitus
    närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest. ( Vananedes neurogliia hulk suureneb)
    138. Närviraku ehitus, jätkete ülesanded
    koosneb kehast ja jätkest. Keha keskel paikneb üks tuum, milles omakorda on kaks-kolm tuumakest. Jätkeid on kahte liiki: dendriidid ja neuriidid. Dendriitide kaudu närviimpulss siseneb, neuriidi kaudu väljub.
    139. Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel:
    Ehituse alusel:
    Unipolaarne neuron -kehast lähtub ainult üks neuriit . Bipolaarne neuron-üks dendtriit, üks neuriit. Pseudounipolaarne neuron-kehast algavad ühise tüvena kaks jätket. Multipolaarne neuron-palju dendriite ja üks neuriit.
    Talitlus alusel:
    Sensoorsed ehk tundeneuronid-Dendriit lõpeb retseptorina, kus välisärritaja energia muudetakse närviimpulsiks. Neuriit suundub kesknärvisüsteemi. Motoorsed neuronid -Neuriit kulgeb pea-, või seljaaju koosseisus tööelundile (nt skeletilihasele) Lülineuronid ehk kontaktneuronid-vahendavad impulsse sensoorsetelt neuronitelt motoorsetele.  
    140. Neurogliia liigid, nende ülesanded.
    Makrogliiarakud-Vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu ümbritseva tupe ja ulatuvad närvilõpmetesse. Osalevad neuronite toitumises ja hapnikuga varustamises. Mikrogliiarakud-Liibuvad neuronite kehadele, närvikiududele ja veresoontele, on võimelised oma kuju muutes amöboidselt liikuma ja neil on fagotsütoosi võime. Oluline osa närvikoe kaitsefunktsioonis.  
    141. Närvikiu mõiste.
    Närvikiud - tupega ümbritsetud närviraku jätke.
    142. Närvikiu liigid
    Sensoorne ja motoorne
    143. Närvi mõiste
    Närv-erutust juhtiv üksus, mis koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiududekimpudest.
    144. Nimeta närvi liigid ja nende lühiiseloomustus:
    Närvi liigid: sensoorsed ehk tundenärvid (nägemine, haistmine ), motoorsed ehk liigutajad närvid ( liigutuse esilekutsumine – silmaliigutajanärv) ja seganärvid (sisaldavad mõlemaid kiude, on inimkehas valdavaks).
    145. Selgitage mõisteid efektor , retseptor( eksteroretseptor , interoretseptor,
    proprioretseptor), sünaps, neuromuskulaarne sünaps, refleks , refleksikaar , hallaine ,
    valgeaine , ganglion , tuum.
    Efektorid -motoorsed närvilõpmed lihastes ja näärmetes.
    Retseptorid -aferentsete neuronite dendriitide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast.
    Eksteroretseptorid-võtavad vastu ärritusi väliskeskkonnast, paiknevad nahas, limaskestades.
    Interoretseptorid-võtavad vastu erutusi sisekeskkonnast elundite- ning kudedesisese
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Anatoomia III töö-küsimused 132-187 #1 Anatoomia III töö-küsimused 132-187 #2 Anatoomia III töö-küsimused 132-187 #3 Anatoomia III töö-küsimused 132-187 #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 159 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Mari Kann Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Väga hea konspekt, lühidad kuid põhjalikud vastused.
    Viited joonistele, raamatus kui ka töövihikus.

    Soovitan!

    meeli roosalu , anatoomia , meeleelundid , regulatsioonimehhanism , närvisüsteem , meeleelundid

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    Cranberry profiilipilt
    Cranberry: Võiks olla põhjalikum, aga kordamiseks sobib küll.
    14:17 03-06-2012


    Sarnased materjalid

    22
    docx
    Anatoomia küsimused 132-187
    87
    doc
    Anatoomia materjal
    7
    doc
    Anatoomia-regulatsioonimehhanismid-närvisüsteem-meeleelundid
    3
    rtf
    Anatoomia eksami küsimusi
    5
    docx
    Anatoomia konspekt
    84
    odt
    Anatoomia kordamisküsimused-vastused
    33
    doc
    Füsioloogia
    937
    pdf
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun