Anatoomia I kontrolltöö 8 lk (0)

5 Hindamata
 

ANATOOMIA 1-69

1. Koe mõiste:

ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakud ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogum.

2. Kudede põhirühmad ja nende lühiiseloomustus:

a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, isoleerivad. Koosneb peaaegu ainult
rakkudest, tihke. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire
regeneratsioonivõime(haavade paranemine).
b) Sidekude - palju rakuvaheainet, vähe rakke, mis tagab tugevuse ja elastsuse. Seob.
Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed ( veri , lümf , rasvkude , kohev sidekude,
retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude , luukude).
c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid,
kokkutõmbevõimelised. Lihaskudet on kolme liiki: silelihask. (töötab in tahtest hoolimata),
vöötlihask. (e skeletilihask.)- ja südamelihaskude .
d) Närvikude - koosneb närvirakkudest e. neuonitest, annavad erutuse närviimpulssidena
edasi.

3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis:

Epiteelkoe liigid: Katteepiteelkude(nahk), Näärmeepiteel(kehanäärmed), Sensoorne epiteel
ehk tundeepiteel (haistmisepiteel nina limaskestal )
Sidekoe liigid:
Tihe sidekude ( kõõlused , sidemed), Kõhrkude (kõrvalestad), Luukude (kogu skelett ), Retikulaarne
sidekude (luuüdis, lümfisõlm),
Veri (veresoontes), Lümf (lümfisõlmedes), Rasvkude (nahaaluskoes), Kohev sidekude (ümbritseb
veresooni ja närve),
Lihaskoe liigid: Silelihaskude (nahas, veresoonte ja siseelundite seintes), Vöötlihaskude (e
skeletilihasküde) skeletilihased , keelelihased), Südamelihaskude(südames), närvikude (närvikoes).

4. Näärmete moodustumine, liigid, nende lühiiseloomustus. Eksokriinnäärmed on varustatud

juhaga, mis suunavad nõre limaskestale, ehk väliskeskkonda ( nääre moodustub epiteelkoe näol nt
kõrv , higinääre ).
Endokriinnäärmed suunavad nõre vereringesse, ehk sisekeskkonda, puudub viimajuha.

5. Elundi ja elundkonna mõiste:

a) Elund – on kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon ( luud , lihased, süda,
maks jt.).
b) Elundkond - ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad
elundkonna ( hingamis -, seede -, vereringe elundkond).

6. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad:

Frontaaltelg - läbib keha pikisuunas - sirutus , painutus ) frontaaltasapind
Sagitaaltelg (eest taha -eemaldamine, lähenemine ) sagitaaltasapind
Vertikaaltelg (ülalt alla- ( pöörlemine ) horisontaaltasapind.

7. Liigutuste liigid telgede suhtes:

eemaldamine- lähendamine , sirutamine, painutamine , pööramine .

8. Luukoe ehitus:

Koosneb elusatest rakkudest (mis aitavad luudel kasvada ja parandada-traumade puhul),
mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Põhiaines on Ca ja P soolad , mis annavad luudele tugevuse.
Luukoes toimuvad pidevalt protsessid, millega vana luukude lammutatakse ja asendatakse uuega.

9. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel): VT.joonis 2

Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbrissidekoeline veresoonte ja närviderikas luu väliskate,
mis puudub ainult liigespindadel. Liigesekõhr – katab luude liigesepindu. Luuüdi – täidab käsnolluse
põrgakestevahelisi ruume ja üdiõõnt. Eristatakse punast ja kollast luuüdi. Käsnolluses on punane luuüdi,
see on tähtis vereloomeorgan, siin toimub intensiivne vere tootmine. Luuõõnes on kollane luuüdi, see
on suure rasvasisaldusega varuaine .

10.Luude liigid:
a) Toruluud e. pikad luud (õlavarreluu).

b) Käsnluud e. Lühikesed luud (randme ja kannaluud).
c) Lameluud e. plaatluud ( rinnak , abaluu , puusaluu ).
d) Segaluud - nt. lülisamba lüli omab kõiki luid
e) Pneumaatilised e. õhku sisaldavad luud ( otsmikuluu ).

10. Pidevühenduse liigid ja alaliigid:
a) Fibroossed ühendused:

 Sideliidused (sidemed).
 Õmblused (koljuluude vahel).
 Tapp ühendused (hambajuurte vahel).
b) Luulised ühendused:
 Ristluulülid (moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu ).
 Niude-, istmiku- ja häbemeluu.
c) Kõhrelised ühendused:
 Kõhrliidus (lülisamba lülidevaheketad).
Sümfüüs (häbemeluude vahel).

11. Liigese ehitus:

Liigese moodustub kahest kőhrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga,
Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigese őős

12. Nimeta liigese abiseadeldised:

Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk), Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e. menisk), Lülisamba
lülikehade vahel pidevketas. Sidemed,Seesamluud (põlvekeder).
87% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Anatoomia I kontrolltöö 8 lk #1 Anatoomia I kontrolltöö 8 lk #2 Anatoomia I kontrolltöö 8 lk #3 Anatoomia I kontrolltöö 8 lk #4 Anatoomia I kontrolltöö 8 lk #5 Anatoomia I kontrolltöö 8 lk #6 Anatoomia I kontrolltöö 8 lk #7 Anatoomia I kontrolltöö 8 lk #8 Anatoomia I kontrolltöö 8 lk #9
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
48 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
241467 Õppematerjali autor

Lisainfo

Anatoomia I KT kordamisküsimused 1-69 koos ülekontrollitud korrektsete vastustega. Lihased samuti korrektselt vastatud.
anatoomia , lihased , luud , õlavarreluu , abaluu , sääreluu , reieluu , kodarluu , küünarluu , rindkere , lihaspindmine , tagumine , rinnaku , rühma lihased , häbemeluu , pindluu , keraliiges , kaelalüli

Mõisted

Sisukord

  • ANATOOMIA 1-69
  • Koe mõiste
  • Epiteelkoe
  • Sidekoe liigid
  • Lihaskoe liigid
  • Luude liigid
  • Pidevühenduse liigid ja alaliigid
  • Liigese ehitus
  • Nimeta liigese abiseadeldised
  • Nimeta üheteljelised liigesed
  • Kaheteljelised liigesed
  • Kolmeteljelised liigesed
  • Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud
  • Lülisambalüli ehituse põhimõte
  • Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelülile üks iseloomulik tunnus
  • Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks
  • Lülisamba lülidevaheketta ehitus
  • Nimeta lülisamba võimalikud liikumised
  • Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus
  • Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud
  • Roiete põhimõtteline ühendumine lülisamba ja rinnakuga, roiete liikumine
  • Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud
  • Õlanuki-rangluu liiges (liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised
  • Rinnaku-rangluuliiges
  • Õlaliiges
  • Küünarliiges
  • Küünarluude omavaheline ühendamine, liikumine
  • Nimeta käe piirkonnad ja neid moodustavad luud
  • Käeliiges koosneb
  • Kodarluu-randmeliiges
  • Kesk-randmeliiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp, abiseadeldised
  • Amfirtroosi mõiste
  • Randme-kämblaliigesed (randmeluud ja II-V kämblaluud)
  • Pöidla randme-kämblaliiges
  • Kämbla-lüliliigesed
  • Sõrmelülide vaheliigesed
  • Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud
  • Häbemeliidus
  • Ristluu-niudeliiges
  • Vaagna ehitus, suur- ja väikevaagna moodustumine
  • Puusaliiges
  • Põlveliiges
  • Sääreluude omavaheline seondus
  • Jala piirkonnad, neid moodustavad luud
  • Ülemine hüppeliiges
  • Alumine hüppeliiges
  • Jala pikivõlvid, rist võlv
  • Pöia-varbalülide liigesed
  • Varbalülide vaheliigeste tüüp,liikumine
  • Nimeta jala toetuspunktid
  • Jala pikivõlvid, ristivõlv
  • Jalavõlvide tähtsus
  • Vöötlihaskiu ehitus
  • Lihase ehitus
  • Nimeta lihaste erinevad kujud
  • Nimeta lihaste abiseadeldised
  • Selja lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid
  • Algab
  • Kinnituvad
  • Kinnitub
  • Kõhu lihased
  • Rinna lihased
  • Algavad
  • Kaela lihased
  • Õlavöötme lihased
  • Algab
  • Õlavarre lihased
  • Küünarvarre lihased
  • Vaagnavöötme lihased
  • Reie lihased
  • Sääre lihased

Teemad

  • Koe mõiste
  • Kudede põhirühmad ja nende lühiiseloomustus
  • a) Epiteelkude
  • b) Sidekude
  • toitefunktsiooniga sidekoed
  • tugifunktsiooniga sidekoed
  • c) Lihaskude
  • d) Närvikude
  • Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis
  • Sensoorne
  • Retikulaarne
  • Kohev
  • Lihaskoe liigid
  • Vöötlihaskude
  • närvikude
  • Eksokriinnäärmed
  • Endokriinnäärmed
  • Elundi ja elundkonna mõiste
  • Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad
  • sirutus, painutus
  • eemaldamine, lähenemine
  • pöörlemine
  • Liigutuste liigid telgede suhtes
  • Luukoe ehitus
  • Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel): VT.joonis 2
  • luuümbris
  • Luuüdi
  • Luude liigid
  • a) Toruluud
  • b) Käsnluud
  • c) Lameluud
  • d) Segaluud
  • e) Pneumaatilised
  • Pidevühenduse liigid ja alaliigid
  • Liigese ehitus
  • Nimeta liigese abiseadeldised
  • Nimeta üheteljelised liigesed
  • Kaheteljelised liigesed
  • Kolmeteljelised liigesed
  • Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud
  • Lülisambalüli ehituse põhimõte
  • Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelülile üks iseloomulik tunnus
  • Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks
  • Lülisamba lülidevaheketta ehitus
  • Nimeta lülisamba võimalikud liikumised
  • Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus
  • Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud
  • Roiete põhimõtteline ühendumine lülisamba ja rinnakuga, roiete liikumine
  • Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud
  • Õlanuki-rangluu liiges (liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised
  • liikumine)
  • Rinnaku-rangluuliiges
  • Õlaliiges
  • Küünarliiges
  • Küünarluude omavaheline ühendamine, liikumine
  • Nimeta käe piirkonnad ja neid moodustavad luud
  • Käeliiges koosneb
  • Kodarluu-randmeliiges
  • Kesk-randmeliiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp, abiseadeldised
  • liikumine
  • Amfirtroosi mõiste
  • Randme-kämblaliigesed (randmeluud ja II-V kämblaluud)
  • Pöidla randme-kämblaliiges
  • Kämbla-lüliliigesed
  • Sõrmelülide vaheliigesed
  • Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud
  • Häbemeliidus
  • Ristluu-niudeliiges
  • Vaagna ehitus, suur- ja väikevaagna moodustumine
  • Puusaliiges
  • Põlveliiges
  • Sääreluude omavaheline seondus
  • Jala piirkonnad, neid moodustavad luud
  • Ülemine hüppeliiges
  • Alumine hüppeliiges
  • Jala pikivõlvid, rist võlv
  • Pöia-varbalülide liigesed
  • Varbalülide vaheliigeste tüüp,liikumine
  • Nimeta jala toetuspunktid
  • Jala pikivõlvid, ristivõlv
  • Jalavõlvide tähtsus
  • Vöötlihaskiu ehitus
  • Lihase ehitus
  • Nimeta lihaste erinevad kujud
  • Nimeta lihaste abiseadeldised
  • Selja lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid
  • Kõhu lihased
  • Rinna lihased
  • Kaela lihased
  • Õlavöötme lihased
  • Õlavarre lihased
  • Küünarvarre lihased
  • Vaagnavöötme lihased
  • Reie lihased
  • Sääre lihased

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

8
docx
87
doc
8
docx
16
docx
20
doc
11
docx
10
doc
7
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto