50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
andrasb
Õppematerjali autor
- igemetaskusse kogunenud toiduosakesed ja bakterid tekitavad põletikku, mille tõttu võivad hambad lõnkuma hakata ja välja langeda. Kaariese põhjuseks on hamba pinnal elavate bakterite (eelkõige sahharoosist ja glükoosist moodustunud) hambakude süüvitavad ainevahetusproduktid. - kaariese arengut aeglustab veest, toidust ja hambapastast saadud fluoriid, mis kinnitub hambasse. KEEL LINGUA, GLOSSUS ● Vöötilihaskoeline elund, kaetud limaskestaga ● osad: tipp, keha juur (keelemandel - lümfoidse koe kogumik) ● näsadega kaetud: - niitnäsad - üle kogu keele (valkjas värvus) MAITSENÄSAD: - seennäsad - niitnäsade vahel - vallnäsad - V-kujuliselt juure ja keha piiril - lehtnäsad - servadel ● Maitsmispungi (maitsmisaistingu retseptorelundid) on eriti palju keele limaskestas, vähem suulaes ja neelus. - Me maitseme vaid süljes lahustunud aineid!
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM SYSTEMA DIGESTORIUM - Sekundaarsed õõned moodustuvad pärast ülalõugade suulagijätke ja - seedeelundite kaudu saab organism eluks vajalikke toitaineid, ninavaheseina arenemist ja kokkukasvamist -> 9. 12. mineraale, vitamiine, vett jms embrüonaalnädalal primaarse suulae taga keskjoonel - seedimine toitainete lagundamine seedenõrede abil organismile - Primaarse suulae, suulagijätke ja ninavaheseina kokkupuutealale jääb kasutuskõlblikuks ehitusmaterjaliks ja "kütteks"; toimub sooltorus, foramen incisivum kuhu suubuvad seedenõresid produtseerivad seinasisesed ja - Tekkinud sekundaarne suulagi eraldab nina- ja suuõõnt seinavälised näärmed (suured süljenäärmed, kõhunääre, maks) - Primaarsest suuõõnest arenenud suuõõs, ninaõõne tagaosa, SOOL
vistseraalleste, mis moodustab kinnisteid e. mesenterium`e, kurde ja rasvikuid e. omentum. Kelme, mis katab siseelundeid, ladustab enesesse rasva ja moodustab kõhuõõnes suure- ja väikese rasviku. Suurrasvik katab põllena siseelundeid eest, algab mao suurelt kõverikult. Kõhukelme kahe lestme- parietaallestme ja vistseraallestme vahele jääb kõhukelmeõõs. http://www.your-mesothelioma-resource.com/Abdominal%20Cavity%20Showing%20Peritoneum.PNG Kõhuõõne elundid võivad paikneda vistseraallestme suhtes 3 asendis Tartu Tervishoiu Kõrgkool 10 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond 1. kõhukelmesiseselt e. intraperitoneaalselt s.t. täielikult ümbritsetuna vistseraalsest kõhukelmest, mis kinnistina läheb üle seinmiseks peritoneumiks. Need elundid nagu ripuvad
1. SEEDIMINE Seedekanal 1) Suuõõs CAVUM ORIS 2) Neel PHARYNX 3) Söögitoru OESOPHAGUS 4) Magu GASTER 5) Peensool INTESTINUM TENUE 6) Jämesool INTESTINUM CRASSUM Lisaelundid - keel LINGUA - hambad DENTES - seinavälised seedenäärmed Suured seedenäärmed - maks HEPAR - eritab sappi - kõhunääre PANCREAS - eritab kõhunäärmenõret ja hormoone Soolkanali limaskest toodab soolenõret Peristaltika - soole lainelised lihaskontraktsioonid Peensoole osad on: 1) Kaksteistsõrmiksool DUODENUM 2) Tühisool JEJUNUM 3) Niudesool ILEUM Seedekanali seina ehitus Sein koosneb limas-, lihas- ja side/serooskestast. Limaskest tunica mucosa - värvuselt roosa, produtseerib lima, - limaskesta pind on enamasti sile, ebatasasusi tekitavad näsad, hatud, kurrud. - limaskesta rakud pole sarvestunud ega sisalda pigmenti, seetõttu on limaskest pehme ja läbipaistev, tema all paiknevad verekapillaarid annavad limaskestale roosaka
Seedeelundid 1. Suuõõs: Algab suupiluga(rima oris), lõppeb kurgukitsusega(isthmus faucium) 2 osa: suuesik(vestibulum) ja pärissuuõõs(cavitas oris propium), nende vahel hambad ja igemed. Seinad: ülal suulagi(palatum), külgedel põsed(buccae), ees huuled(labia), all suupõhi(fundus oris). Suulagi(palatum): a) Kõrvalsuulagi(palatum durum) – eesmine 2/3, sees luud, submukoosa tihe ja liitunud periostiga. b) Pehmesuulagi(palatum molle) – tagumine 1/3, sees lihased, lõpus kurgunibu(uvula). Sünonüüm: suulaepuri(velum palatinum) Sees lihased (kokku 5 paari): a) koljupõhimikult suulakke (tõmbavad üles): 1. suulaepurje tõstur; 2. suulaepurje pingutaja. b) suulaest keelde ja neelu seina (tõmbavad alla): 3. suulae-keele lihas; 4. suulae-neelu lihas. c) kurgunibu sees 5. kurgunibulihas Suupõhi(fundus oris) Moodustatud peamiselt lihase poolt: a) alt tugevdab: kakskõhtlihase eesmine kõht b) tähtsaim(kõige laie
Neerud renes Neer - ren Kusejuha - ureter Kusepõis - vesica urinaria Koorollus - cortec Säsiollus - medulla Toomasoon - vas afferens Viimasoon - vas efferens Kusiti - urethra Naise kusiti - urethra feminina Mehe kusiti - uretha masculina Munand - testis Munandimanus - epididymis Seemnejuha - ductus deferens Seemnepõieke - vesicula seminalis Seemneväät - funiculus spemraticus Eesnääre - prostata Suguti - penis Munandikott - scrotum Munasari - ovarium kreeka keeles oophoron Munajuha - tuba uterina salpinx Emakas - uterus metra Emaka seina kestad: Sisemine limaskest e endomeetrium - endometrium Keskmine lihaskest e müomeetrium - myometrium Välimine serooskest e perimeetriu
a värativeenid). Õhemate seinadega vrdl arteritega, muidu samad 3 kihti. Veenide lihaskiht on kehvemini arenenud. Veenide seina sisekiht mood. veeniklapikuid, mis avanevad vaid südame suunas. 32. Kapillaarid. Peenikesed, üksteisega võrgustkuna seotud torukesed kudedes. Vere liikumine on nendes kõige aeglasem. Sisemust kattev endoteel on ühe rakukihi paksune ja sellele järgneb basaalne kiht. 33. Immuunsüsteemi üldiseloomustus. Immuunvastuse aktivatsioonil osalevad elundid ja rakud ning kaasatud molekule.Jaotatakse humoraalne immuunsus – põhineb antikehadel e. immuunglobuliinidel. Neid toodavad B- lümfotsüüdid (pärit luuüdist). Kuuluvad siia ka komplemendivalgud – mitmest valgust koosnev süsteem, mille aktiveerimisel toimub organismi sattunud bakteri hävitamine. Antikehadele on omane kõrgspetsiifilisus. Väike osa B- rakkudest on mälurakud – teistkordsel võitlemisel tekitavad immuunvastuse kiiremini ja tõhusamalt
Koosneb kurgumandlitest, keelemandlist, tõrvemandlist ja neelumandlist ja funktsiooniks kaitsemehanism haigustekitajate vastu 13. Söögitoru pikkus 2530cm Funktsioon .Toidu juhtimine suust makku. 1. Ehituslik iseärasus Lihaskest ülemises vöötlihas, keskmises segalihas, alumises silelihaskude. Lihaskest koosneb ringkihist ja pikikihist lihaskihist. 14. Kuidas jaotatakse kõhuõõs ja millised elundid vastavates osades asuvad 1. ülakõht 2. keskkõht 3. alakõht 15. Mis on peritoneum? Kõhukelme 16. Magu lad. k. gaster Milles seisneb mao funktsioon? Mao funktsiooniks on toidu segamine, happeliseks muutmine ja lagundamine happe toimel. Maos on a. aluseline b. neutraalne c. happeline keskkond
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid