Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Analüütiline keemia näidisülesanded koos lahendustega (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui viia selle lahuse ruumala 100 mikroliitrini lisades vett siis milline on saadud lahuse molaarsus?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Analüütiline keemia näidisülesanded koos lahendustega #1 Analüütiline keemia näidisülesanded koos lahendustega #2 Analüütiline keemia näidisülesanded koos lahendustega #3 Analüütiline keemia näidisülesanded koos lahendustega #4 Analüütiline keemia näidisülesanded koos lahendustega #5 Analüütiline keemia näidisülesanded koos lahendustega #6 Analüütiline keemia näidisülesanded koos lahendustega #7 Analüütiline keemia näidisülesanded koos lahendustega #8 Analüütiline keemia näidisülesanded koos lahendustega #9 Analüütiline keemia näidisülesanded koos lahendustega #10 Analüütiline keemia näidisülesanded koos lahendustega #11 Analüütiline keemia näidisülesanded koos lahendustega #12 Analüütiline keemia näidisülesanded koos lahendustega #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 178 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor netike09 Õppematerjali autor
Analüütiline keemia

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
32
doc

Orgaaniline keemia

TARTU ÜLIKOOL Füüsikalise Keemia Instituut Erika Jüriado, Lembi Tamm ÜLDKEEMIA PÕHIMÕISTEID JA NÄITÜLESANDEID Tartu 2003 SISUKORD I. Keemiline kineetika ja keemiline tasakaal. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . II. Lahused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . III. Tasakaalud elektrolüütide lahustes. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . IV Soolade hüdrolüüs. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . V. Redoksreaktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . VI. Metallide aktiivsus ja korrosioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 I. KEEMILINE KI

Keemia
thumbnail
23
pdf

Labori töövõtted-Kordamisküsimus ed

nõusse. Kui hape on keskmisest nõust välja tõrjutud, reaktsioon lakkab. Puhta CO​2 saamiseks tuleks see juhtida veel läbi absorberi(te) (6), mille ülesandeks on siduda HCl aurud ja veeaur. 2. Kuidas määratakse CO​2​ suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused)? Töövahendid: Kippi aparaat/balloon; seisukolb korgiga; kaalud; mõõtesilinder; termomeeter; baromeeter. Töö käik: Kaaluda seisukolb koos korgiga (m​1). ​ Juhtida kolbi CO​2,​ kaaluda (m​2). ​ Määrata kolvi maht täites seda veega ning mõõtes mõõtesilindri abil (V). Mõõta temperatuur ja rõhk laboris. Arvutused: 1) Gaasi maht kolvis normaaltingimustel.​ ​[V​0;​ dm​3​] 2) Õhu tihedus normaaltingimustel. [ ρ 0​õhk​; g/dm3​ ​]

keemiast laialdaselt
thumbnail
10
pdf

LAHUSED

tekkeks) Sarnane lahustub sarnases! Ioonvõrega ja polaarsed ühendid polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites (orgaanika orgaanikas ­ benseenis, süsiniktetrakloriidis CCl4) 5.1 5.2 KKY3031 Üldine keemia A.Trikkel, 2001 Lahuste kontsentratsioon n aine [mol] mol C m = , NB! murru nimetajas lahusti,

Kategoriseerimata
thumbnail
26
xlsx

FK 8 Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine

TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr FK8 rjaliteaduse Instituut lise keemia õppetool Töö eesmärk Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile: CH3COO Teoreetilised alused: Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav kaudu: a CH 3COOC2 H 5  a H 2O CCH 3COOC Ka   a CH 3COOH  aC2 H 2OH CCH 3COOH

Füüsikaline ja kolloidkeemia
thumbnail
30
docx

Elektrolüütide lahused, pH mõõtmine, hüdrolüüs

3. Teha punktis 4.2 saadud lahusest 10X lahjendus (st. alglahuse 100X lahjendus). Mõõta saadud lahuse pH. pH = 3,28 Töötamine pH-meetriga ∗ Töökorda seatud elektroodi hoitakse destilleeritud vees või spetsiaalses lahuses. ∗ Enne mõõtmist ja vahekontrolliks ka mõned korrad pikema katseseeria käigus tuleb pH-meetrit kalibreerida kahe tuntud pH-ga standardlahuse (tav. puhverlahus) järgi (seda sooritab tavaliselt õppejõud). 1. Tõsta elektrood koos hoidjaga destilleeritud veest välja ja kuivatada õrnalt ning ettevaatlikult filterpaberiga. 2. Sukeldada elektrood uuritavasse lahusesse. 3. Peale pH-meetri näidu stabiliseerumist võtta lugem. 4. Tõsta elektrood lahusest välja, loputada pesupudelist hoolikalt destilleeritud veega ning kuivatada filterpaberiga. 5. Sukeldada elektrood järgmisesse uuritavasse lahusesse või mõõtmiste lõpetamisel destilleeritud vette. 6. Kõik mõõtmised teha ühe ja sama pH meetriga.

Anorgaaniline keemia
thumbnail
19
pdf

Eksami kordamine

Kordamisküsimused analüütilises keemias 2009/2010 õppeaasta 1. Analüütilise keemia tähtsus ja rakendused. Analüütiline keemia on keemia haru, mis tegeleb proovi komponentide eraldamise, identifitseerimise ja määramisega; Traditsiooniliselt kuulub analüütilise keemia valdkonda ka keemiline tasakaal ja andmete statistiline töötlus. Jagatakse 2 põhiklassi: · Kvalitatiivne analüüs- identifitseeritakse, mis komponendid on proovis · Kvantitatiivne analüüs- määratakse komponentide kogused (kontsentratsioonid) 2. Kvantitatiivse analüüsi meetodite klassifikatsioon. · Gravimeetria - meetodid põhinevad massi mõõtmisel; · Tiitrimeetria - põhinevad ruumala mõõtmisel;

Analüütiline keemia
thumbnail
5
doc

Keemia aluste praktikumi arvestustöö

tekitatud muutustele. Keemilise reaktsiooni kiirus. Reaktsioonikiirus homogeenses süsteemis näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus (mol·dm-3·s-1) Reaktsioonikiirust mõjutavad tegurid · temperatuur- mida kõrgem on te-ur, seda intensiivsem on molekulide soojusliikumine ja suurem nende kineetiline energia. See suurendab molekulode efektiivste kokkupõrgete tõenäosust ning koos sellega reaktsioonikiirust. Temperatuuri mõju võimaldab liigikaudu hinnata van´t Hoffi reegel: temperatuuri tõstmine 10 C võrra suurendab reaktsioonikiirust kaks kuni neli korda. Matemaatiliselt või seda kirja panna · katalüsaatorite toime, · reageerivate ainete kokkupuutepinna suurus: 1.tahkete ainete reageerimise kiirust saab oluliselt tõsta neid peenestades, 2

Keemia alused
thumbnail
28
docx

Keemia praktikum nr2: Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus

1. Sissejuhatus. Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Sarnane lahustub sarnases. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad üldjuhul paremini polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites. Gaaside lahustuvus Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus. Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal CM  k h  p kus, 1.1 CM – gaasi molaarne kontsentratsioon lahuses mol/dm3 p – gaasi osarõhk lahuse kohal atm kh – antud gaasile temperatuurist sõltuv konstant (nn Henry konstant). Lahuste kontsentratsioon Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses (reeglipäraselt mahus) nimetatakse lahuse kontsentratsiooniks. Kasutatavamad konts

Keemia alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun