Analüütikine pindala määrämine (0)

Sarnased õppematerjalid

12

doc

Geodeesia I mapp

4 6398880,000 653850,000 -481,78 234,77 -3082858805,28 153503056,80 5 6399032,458 653374,110 -390,96 -707,58 -2501740133,65 -462312492,63 SUMMA 0,00 0,00 599990,83 599990,83 Pkoord=2P1/2*10000=599990,83/2*10000=30,00ha Magistraaljoone tagune pindala kujundi nr. Ja pindala arvutamise ai di sin B 2P nimetus valem sinaB4=0,95 1. kolmnurk a1*d1*sinB4 a1=30 d1=99,2 2847,44 68 d2=170, 2

Geodeesia

2

docx

Maamõõtmise laboratoorne töö nr 8

5 6509383,58 700129,177 -488,361 644,206 451027416,6 3178929075 1 6509945,135 700133,637 599997,864 Summa: 0 0 -599997,8649 9 Vastus: Maatüki pindala on 30,00 hektarit. Ülesanne 2. Pindala määramine graafiliselt. 1. h1 = 9,6 cm = 480 m a1= 7,75 cm = 375 m P1=90 000 m2 2. h2= 9,2 cm = 460 m a2 = 7,2 cm = 360 m P2= 82 800 m² 3. h3 = 8,8 cm = 440 m a3 = 11,3 cm = 565 m P3= 124 300m² P = P1 + P2 + P3 P = 90 000 + 82 800 + 124 300 = 297100 m2 ~ 30 ha Ülesanne 3. Pindala mehaaniline määramine e. pindala määramine planimeetriga: a) määrata planimeetri jaotise väärtus,

Mõõtmistulemuste töötlemine

3

docx

LABORATOORNE TÖÖ NR. 8. PINDALADE MÄÄRAMINE

LABORATOORNE TÖÖ NR. 8. PINDALADE MÄÄRAMINE Eesmärk: Määrata pindala analüütiliselt, graafiliselt ja mehaaniliselt. Ülesanne 1. Analüütiline pindala määramine. Arvutada maatüki pindala piiripunktide ristkoordinaatide järgi. Lähteandmed (punktide 1, 2, 3, 4 5, 6 ja 7 ristkoordinaadid X ja Y) võtta laboratoorsest tööst nr. 7 " Plaani koostamine ristkoordinaatide järgi" Metoodika: Pindala arvutatakse Gaussi valemitest (kaks korda): Tabel 1.1. Pindala arvutamine TM-Baltic koordinaatide järgi Punkti nr. Xi Yi Yi+1-Yi-1 Xi-1-Xi+1 Xi(Yi+1-Yi-1) Yi(Xi-1-Xi+1) 1 2 3 4 5 6 7 - 653 604 246842113 1 377,856 -1000,734 605251460,

Geodeesia

13

docx

Geodeesia I Eksami vastused

1. Mille põhjal valitakse sobiv pindala määramise meetod? Maakatasrti seadusega on kehtestatud, et maatüki üldpindala määramise suhteline viga ei või ületada tiheasustusega alade kruntide puhul 0,05% ja haljaasustusega aladel üle 2 ha suuruste maatükkide puhul 0,1%. Sellist täpsust on võimalik saavutada, rakendades üldpindala analüütilise arvutamise viisi. Kõlvikute pindala määratakse tavaliselt digitaalsel plaanil vastava tarkvara abil või varem koostatud maaüksuse plaanil planimeetri või paleti abil. Pindalade arvutamisel looduses saadud mõõtmisandmete järgi peame teadma pindala määramisele esitatavaid täpsusnudeid ja nendest lähtuvalt kavandama oma välimõõtmised. Kui pindalad arvutatakse maaüksuse plaanil tehtud mõõtmiste põhjal, sõltub pindala määramise täpsus suures osas plaani mõõtkavast, graafiliste mõõtmiste täpsusest ja plaani

Kõrgem geodeesia 1

58

doc

Masinamehaanika täielik loengukonspekt

 Tx Tz V 5 1 Fx Kruuvipaar. Rotatsioon ümber Fz ühe telje ja sellega funktsionaal- KR Tx selt seotud translatsioon piki Tz sama telge y=f(y) Ty =f(Fy) Elementide kontaktide iseloom võib olla erinev: 1) kontaktpinna pindala on lõpliku suurusega - tegemist on nn madalpaariga (vt tabel 1 kus toodud kin. paarid on kõik madalpaarid) 2) kontaktpinna pindala A = 0 - tegemist on nn kõrgpaariga (vt joon 1), kus võib esineda a) punktkontakt (joon 1,a punktid K) b) joonkontakt (joon. 1,b joon K-K). Joonis 1. Mitmest paarist koosnevaid, kuid üht ja sama liikumist andvaid paare nim liitpaarideks (näiteks kuul- või rull-laager on tervikuna võttes rotatsioonipaar vt. joon. 1,a).

Masinatehnika

156

pdf

Kõrgem matemaatika

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 78 8.2 Diferentsiaalvõrranditest üldiselt . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 78 8.3 Esimest järku diferentsiaalvõrrandid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 79 8.4 Eralduvate muutujatega diferentsiaalvõrrandid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 79 8.5 Esimest järku lineaarsed diferentsiaalvõrrandid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 81 9 Pindala ja Riemann'i integraal 83 9.1 Pindala leidmine lõplike summade abil . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 84 9.2 Riemann'i summad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 84 9.3 Määratud (Riemann'i) integraal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 86 9.4 Määratud integraali omadused . . . . . . . . . . . .

Kõrgem matemaatika

571

doc

Mikolaj Kopernik

#;h_èMZ-C}#v#R^#&#*;Y9`0#? #SVrM6+#1nM#Z3j1##Kv? #P^###ocQEz0#qq#z4?Um? #a#z##[#[##J%#J@ ##GI_- k#G Z t%d #S##jRc#mg# 3#m#|s<|#ATW#:6c *[` # [X #<#Q##> 4mT~*i6#- - ,u#U#Ayrmb#44lq#x#ZQml#d##{ :uZG3r?S#T0l-c#n U%y#%]90# zw[*wV1Q####n##c4$r##Xy.APio*E## #s I#wN#x>j=5Yr5O#^4 ;#}#Mahi%[8,GR- _6mx-U#y#y!d3h&?u.-,'#'- `8Vvoq#}3Km4h2O6Nv<- 9/w+FkF"+! R2#R#dOuc#Gi9[#s# #V#MQB#]#S##O7u#wnV 8'#:#m($#:| Q?}su[## P~<#g7#kAj#Kj^/#$U#JR X$Kx ? p#~4+7(} QY#V U?y# Y#p? AYHv.QMt_##Y<$14 g[J#/3Q- z"#? [#!6~T##in#9 #Oj+X0_UN~##*]7)@? ###?K}B#5S aEF#@#{ ## FsTyc[ T `8=O5ny#N##&t&####M# L~DZC2I#M%Vw#fo##aM,`+##i- m##=8 o@,n1e#o3X- ~, $n)#n##)PN^v@nNO8'5Z+##nDw b#vy$|^.TM;#Li N#o##'? o.##N

Füüsika

246

pdf

Funktsiooni graafik I õpik

koosinuse ja tangensi valemeid: x 1  cos x x 1  cos x x 1  cos x sin  cos  tan  2 2 2 2 2 1  cos x © Allar Veelmaa 2014  19 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium KOLMNURGA PINDALA VALEMID. SIINUS- JA KOOSINUSTEOREEM Kolmnurga pindala valemid (vaata joonist): ch S 2 1 1 1 S ac sin   ab sin   bc sin  2 2 2 c 2 sin  sin  b2 sin  sin  a2 sin  sin  S    sin  sin  sin  abc

Matemaatika

Kommentaarid (0)