Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Analoogelektroonika lülitused (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Analoogelektroonika lülitused #1 Analoogelektroonika lülitused #2 Analoogelektroonika lülitused #3 Analoogelektroonika lülitused #4 Analoogelektroonika lülitused #5 Analoogelektroonika lülitused #6 Analoogelektroonika lülitused #7 Analoogelektroonika lülitused #8 Analoogelektroonika lülitused #9 Analoogelektroonika lülitused #10 Analoogelektroonika lülitused #11 Analoogelektroonika lülitused #12 Analoogelektroonika lülitused #13 Analoogelektroonika lülitused #14 Analoogelektroonika lülitused #15 Analoogelektroonika lülitused #16 Analoogelektroonika lülitused #17 Analoogelektroonika lülitused #18 Analoogelektroonika lülitused #19 Analoogelektroonika lülitused #20 Analoogelektroonika lülitused #21 Analoogelektroonika lülitused #22 Analoogelektroonika lülitused #23 Analoogelektroonika lülitused #24 Analoogelektroonika lülitused #25 Analoogelektroonika lülitused #26 Analoogelektroonika lülitused #27 Analoogelektroonika lülitused #28 Analoogelektroonika lülitused #29 Analoogelektroonika lülitused #30 Analoogelektroonika lülitused #31 Analoogelektroonika lülitused #32 Analoogelektroonika lülitused #33 Analoogelektroonika lülitused #34 Analoogelektroonika lülitused #35 Analoogelektroonika lülitused #36 Analoogelektroonika lülitused #37 Analoogelektroonika lülitused #38 Analoogelektroonika lülitused #39 Analoogelektroonika lülitused #40 Analoogelektroonika lülitused #41 Analoogelektroonika lülitused #42 Analoogelektroonika lülitused #43 Analoogelektroonika lülitused #44 Analoogelektroonika lülitused #45 Analoogelektroonika lülitused #46 Analoogelektroonika lülitused #47 Analoogelektroonika lülitused #48 Analoogelektroonika lülitused #49 Analoogelektroonika lülitused #50 Analoogelektroonika lülitused #51 Analoogelektroonika lülitused #52 Analoogelektroonika lülitused #53 Analoogelektroonika lülitused #54 Analoogelektroonika lülitused #55 Analoogelektroonika lülitused #56 Analoogelektroonika lülitused #57 Analoogelektroonika lülitused #58 Analoogelektroonika lülitused #59
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 59 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 76 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Aadu Petrov Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
114
doc

Elektroonika alused

ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD ........................................................................................................................................... 24 I...................................................................................................................................... 25 U2.................................................................................................................................. 25 ........................................................................................................................................... 25 VD2................................................................................................................................ 25 ...............................................

Elektriahelad ja elektroonika...
thumbnail
46
doc

Elektroonika Alused

ning ka vastuvool seetõttu nõrk. Ilmne on, et vastuvool on sõltuvuses pooljuhi temperatuuriga. Dioodi voltamperkarakteristik: Jooniselt on näha, et päripinge korral on sõltuvus lineaarne (alates lävipingest - ca 0.6 V) ning vastupinge võib minna väga suureks, ilma, et vastuvool tõuseks märgatavalt. Graafikult on välja jäänud vastupinge läbilöögi punkt, kus dioodis tekkiv vastuvool hakkab väga kiiresti kasvama. Seda tööpunkti kasutatakse mõningates elektroonika komponentides. (aga siin kontekstis pole oluline) Fotodiood on diood, mis töötab vastupingestatud reøiimis. Sellises olukorras on vooluringis kulgev vool üldjuhul väga väike. Kui aga dioodile langeb valgus, mille sagedus on sobiv, siis need footonid neelatakse siirdealas elektronide poolt ning (elektron hüppab juhtivustsooni) tekib e-a paar, mis EV tulemusena tekitab ringluses voolu. Selle voolu suurus on otseses sõltuvuses peale

Elektroonika alused
thumbnail
10
doc

Analoogelektroonika konspekt

Passiivkomponendid: Takisti takistusega R-etteantud pingel soovitud voolusaamiseks (ja vastupidi) kindla takistusega komponent – takisti. Takisti peamiseks omaduseks on lineaarne voolu-pinge sõltuvust( oomi seadus). Ideaalse takisti suurus ei sõltu temperatuurist, sagedusest, signaali suurusest. Olemas on nii konstantse väärtusega takisteid, kui ka muuttakisteid. Takistitel on olemas kindlat maksimumvõimsused.Takistitel tekib ka soovimatu signaal- müra. Temp. ja takistuse kasvades on müra järjest suurem. Kondensaatorid(energia salvestamine, detsibellid)- mahtuvus . Ideaalselt juhul C ei sõltu temp. sagedusest ega signaali suurusest. -dielektriline läbitavus. Kondensaatori rakendused: energia salvestamine, alalissignaali eraldamine, kõrgpingeimpullside tekitamine, alalispingeallikate pinge silumine, müra mahasurumine, sensorid, informatsiooni salvestamine, reaktiivkomponentide mahasurumine. EMJ. allikas kulutab laengu kondensaatorite plaatidele kogumiseks

Elektroonika
thumbnail
3
doc

Analoogelektroonika

Analoogelektroonika 1.Transistori kasutamine võimenduselemendina. 2.Analoog- ja digitaalelektroonika erinevus. 3.RC-sidestus transistori reziimvoolude isoleerimiseks sisendsignaali allikast ja tarbija ahelast. 4.Trafosidestus samaks otstarbeks. 5.Balansslülitus (galvaaniline sidestus) samaks otstarbeks. 6.Bipolaartransistori ja MOP-transistori põhierinevused. 7.Operatsioonvõimendi ja selle parameetrid. Automaatikaseadmetes pidevsignaalidega sooritatavateks arvutusteheteks kasutatav suure võimendusteguriga alalispingevõimendi. Parameetrid: võimendustegur 8.Milleks on vajalikud operatsioonivõimendi balansseerimine ja korrigeerimine? 9.Võimendi sageduskarakteristik. Alumiste, keskmiste ja ülemiste sageduste mõisted. 10.OV mitteinverteeriv lülitus. 11.OV järgurina. 12.OV inverteeriv lülitus. 13.OV summaatorina. 14.OV diferentsiaalvõimendina. 15.Bipolaarvõimendi OV-l. 16.Integraator OV-l. 17.Diferentseeriv võimendi OV-l. 18.Miks peab OV ta

Elektroonika
thumbnail
32
docx

Elektroonika piletid

Pilet 1. 1. Valgusdioodid Valgusdiood on pn-siirdega diood, mis muudab elektrienergiat optiliseks kiirguseks tavaliselt spektri nähtavas või infrapunases osas. Teatud ainete kristallis moodustatud pn-siirde päripingestamisel (pluss p-kihil) injekteeruvad augud n-kihti ning elektronid vastassuunas. Need injekteerunud augud ja elektronid rekombineeruvad pn-siirdes ja selle läheduses vastasmärgiliste laengukandjatega ning osa vabanevast energiast eraldub kiirgusena. Kuna p-kiht on kõigest mõne mikromeetri paksune, siis väljub kiirgus kristallist. Kiirguse värvuse määrab pooljuhtmaterjali koostis. Toodetakse ka kahevärvilise kiirgusega valgusdioode. Nendel on tavaliselt kaks eri materjalist siiret ja kolm viiku. Siirdeid läbivate voolude muutmise teel saab siis valida mitmeid värvivarjundeid, näiteks punase ja rohelise korral punakaskollasest kollakasroheliseni. Valgusdioode valmistatakse peamiselt galliumarseniid-fosfiidist. Valguse lainepikkuse ala on küllaltki piiratud n

Elektroonika
thumbnail
11
doc

Elektroonika kordamisküsimused

...........................8 1.22.Passiivne (RC) diferentseeriv ahel..................................................................... 9 1.23.Passiivne (RC) integreeriv ahel........................................................................10 1.24.Koormussirge transistoriga ahelale.................................................................. 10 1.25.Tänapäevase elektroonse süsteemi struktuur................................................... 11 1. ÜLDOSA 1.1. Elektroonika ajaloo põhietapid Algul XIX sajandil tekkisid ja esimesteks seadmeteks olid alaldid (Cu 2O, jmt) Tõeline elektroonika algas raadio leiutamisest 1896 (umbes). Esimene raadio ei olnud elektrooniline. Raadio leiutasid Popov, Marconi. Marconi hakkas raadiot ka edasi arendama, läks Itaaliast Londonisse, kus hakati tootma. Esimeses raadios oli saatjaks säde. Vastuvõtjad olid metallipuru ja nim. Kohereer. Sellega anti morsetehnikat. Diood leiutati 1904 aastal ja selleks oli elektronvaakumdiood.

Elektroonika
thumbnail
9
docx

Elektroonika vastused

PEATÜKK 5. KÜSIMUSED 5.1. Küsimused sissejuhatuse kohta 1. Kes avastas pooljuhtivuse? Jasmin 2. Millisel sajandil algas pooljuhtide uurimine? XX sajandil 3. Millal müüdi esimesed pooljuhtseadised? 1950-ndatel 4. Milliseid seadiseid nimetatakse passiivseteks? Takistus,Pool,Kondensaator 5. Millised on passiivsete seadiste karakteristikud? 6. Milliseid seadiseid nimetatakse aktiivseteks? Transistor 7. Millised on aktiivsete seadiste karakteristikud? 8. Millised seadised võivad salvestada energiat? Kondensaator 9. Nimeta seadiseid, mida võib kasutada kuumutajatena. Takistus 10. Kirjuta võimendusteguri valem. KU=Uout/Uin 11. Mis omadused eristavad voolu kui alalisvoolu ja kui vahelduvvoolu? 12. Kirjutage oomi seadus. I=U/R 13. Millega võrdub sagedus, kui periood on 10? f=1/T=1/10=0.1 14. Millega võrdub nurksagedus (ligikaudselt) kui periood on 10? 0.6 (=2f) 15. Millega võrdub tavalise toiteliini reaktants (ligikaudselt), kui mahtuvus on 0.1? 0.03 (XC= 1/(C;f=50 Hz) 16. Millega v�

Elektriahelad ja elektroonika...
thumbnail
23
doc

Elektroonika alused (konspekt)

3.4 Neliklemmi mõiste Elektriahelate omaduste selgitamiseks, vaadeldakse keerukaid ahelaid väga sageli lihtsustatult. Neliklemmi all mõistetakse mingit seadet või selle osa, millel on kaks sisend ja kaks väljund klemmi. Tema sisemine täpne ehitus ei pruugi olla meil teada ja ei pruugi meid huvitadagi. Me saame otsustada tema omaduste järgi, kui on teada sisend ja väljund parameetrite omavahelised sõltuvused. Elektroonika seisukohalt on tüüpiliseks neliklemmiks võimendi, mille sisemine ehitus sõltuvalt otstarbest võib olla vägagi erinev. Tema omadusi saab, aga küllalt hästi selgitada sisend ja väljund parameetrite vaheliste seostega, mis osalised küllalt hästi füüsiliselt ette kujutatavad. Kõige lihtsamini kujutatav parameeter on sisend takistus, mis on kujuteldav sisend klemmide vahelise takistusena, mis koormab signaali allikat (Rsis=U1/I1)

Elektroonika



Lisainfo

Teema 6.

Meedia

Kommentaarid (1)

ephe profiilipilt
ephe: Väga hästi lahti seletatud, kasulik materjal.
15:57 05-01-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun