Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised määramatuse allikad esinevad keemilisel analüüsil?
  • Millised vähem olulised?
  • Miks on ainete puhtus raskesti määratletav?
  • Miks on lahustite puhtus iseäranis oluline?
  • Millest sõltub sademeosakese suurus?
  • Miks soovitakse sadestamisel saada võimalikult suurte osakestega sadet?
  • Millistes tingimustes teostatakse tavaliselt sadestamine?
  • Mida nimetatakse sademe vanandamiseks?
  • Miks sadet vanandatakse?
  • Mida nimetatakse kaasasadenemiseks?
  • Milliseid liike kaasasadenemist esineb?
  • Milliseid eeliseid omab homogeensest lahusest sadestamine tavalise sadestamise ees?
  • Mida nimetatakse sadestusvormiks?
  • Mida võib öelda sadestusmeetodi täpsuse kohta?
  • Mida võib öelda sadestusmeetodi avastamispiiri kohta?
  • Milline suurus on hapete tugevuse mõõduks?
  • Mida nimetatakse tiitrimise ekvivalent- e stöhhiomeetriapunktiks?
  • Mida nimetatakse tiitrimise veaks?
  • Kuidas saada kindla kontsentratsiooniga titrandi lahust?
  • Milliste omadustega aine sobib kasutamiseks põhiainena?
  • Mida nimetatakse indikaatori pöördealaks?
  • Kuidas leida selle punkti pH?
  • Millest sõlttub tiitrimiiskõvera hüüppe kõrgu us nõrkade hapete ja aaluste tiitriimisel?
  • Milliseid happeid ja aluseid kasutatakse titrantidena happe-aluse tiitrimisel?
  • Millistele tingimustele peavad need ained vastama?
  • Millised probleemid esinevad aluselise titrandi valmistamisel?
  • Mis on o olulisim kriteerium m abiligand di valimisel?
  • Kui haappe-alusee tiitrimisel?
  • Mida nimetatakse potentsiomeetrias segavateks ioonideks?
  • Millest sõõltub redokkstiitrimiskkõvera hüpppe kõrgus?
  • Kuidas saab teada millistele piikidele kromatogrammil millised ained vastavad?
  • Mida nimetatakse komponendi retentsiooniajaks ja mida surnud ajaks?
  • Mida nad iseloomustavad?
  • Mida nimetatakse kromatograafilise piigi poolkõrguslaiuseks?
  • Mida ta väljendab?
  • Kuidas on võimalik parandada kahe analüüdi kromatograafilist lahutust?
  • Miks on vaja HPLC puhul kasutada kõrget rõhku?
  • Millistes olukordades eelistada HPLC-d GC-le?
  • Millest sõltub iooni raadius vesilahuses?
  • Milleks saab IR spektroskoopiat kasutada?
  • Millised segavad?
  • Millised on nende plussid ja miinused?
  • Mida tähendavad mõisted molekulaarioon fragment-ioon fragmenteerumine?
  • Miks esineb elektronionisatsiooni korral fragmenteerumine?
  • Kui kromatograafia detektor?
  • Mida tuleks selle vastu teha?
Vasakule Paremale
Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #1 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #2 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #3 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #4 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #5 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #6 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #7 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #8 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #9 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #10 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #11 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #12 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #13 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #14 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #15 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #16 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #17 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #18 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #19 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #20 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #21 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #22 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #23 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #24 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #25 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #26 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #27 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #28 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #29 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #30 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #31 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #32 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #33 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #34 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #35 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #36 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #37 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #38 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #39 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #40 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #41 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #42 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #43 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #44 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #45 Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused #46
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 46 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-09-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 74 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hodemann Õppematerjali autor
Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused, 46lk pikk, pdf, väga põhjalik

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
28
docx

Lahutusmeetodid

Kordamisküsimused “Lahutusmeetodite” kursusest sügis 2014. Kromatograafilise lahutuvuse põhiidee ja taldrikute mudel Ainete lahutamine nende erinevate omaduste põhjal (polaarsus, afiinsus) Teoreetilised taldrikud – Igal tasemel saabub uuritava aine tasakaal mobiilse ja stats.faasi vahel. Mobiilne faas kandub edasi järgmisele teoreetilisele taldrikule. Selektiivsus - parameeter, mis on seda suurem, mida erinevamad on kahe aine retentsiooniajad ja kitsamad nende piigid. Efektiivsus - kolonni iseloomustav suurus, mis sõltub piigi retentsiooniajast (aeg, mis kulub ainel kolonni läbimiseks (sissesüstimise hetkest detektorini jõudmiseks)) ja laiusest; Kuidas avaldub seos elueeruva aine retensiooniruumala tema jaotuskoefitsiendi (mobiilses ja statsionaarses faasis) kaudu Retensiooniruumala – mobiilse faasi ruumala, mis on vajalik ½ aine koguse elueerimiseks (väljaviimiseks) kolonnist; CS ( ) V R =V M + V =V M + K

Keemia
thumbnail
22
docx

Instrumentaalanalüüsi eksam

1. Analüütilise instrumendi struktuur. Defineerige analüütilise instrumendi dünaamiline diapasoon:, detekteerimispiir ja instrumendi tundlikkus. Analüütilise instrumendi skeem: Ergastus Proov Detektor allikas energia energia Ergastusallikas genereerib energiavoo, mis astub prooviga vastasmõjusse (valgus, soojus, pinge jms). detektor teisendab proovi keemilise reaktsiooni energiavoole elektriliseks signaaliks, mille suurus on proportsionaalne aatomite/molekulide arguga ja mille kuju sõltub sageli aatomite/molekulide loomusest. Detektori signaali pole enamasti võimalik ette ennustada ja seega on ta empiiriline. Dispasioon: millises väärtuste vahemikus on tulemus usaldusväärne Detekteerimispiir: vähim määratav hulk Tundlikkus: 2. Elektroanalüütiliste meetodite klassifikatsioon.

Keemia
thumbnail
9
docx

Instrumentaalanalüüs kordamine EKSAM II osa

Kursuse ,,YKA0060 Instrumentaalanalüüs" kordamisküsimused (2 osa) 1. Elektromagnetilise kiirguse korpuskulaar-laineliseks dualism Elektromagnetiline kiirgus on energia, mis võib eksisteerida erinevates vormides - nt nähtav valgus, kiirgussoojus, mikrolained. Näiteks nähtavat valgust saab vaadelda nii laine kui ka osakesena => korpuskulaar-laineline dualism. 2. Elektromagnetlainete interferents ja difraktsioon Difraktsioon ja interferents on põhimõtteliselt sarnased mehaaniliste lainete difraktsiooni ja interferentsiga. Difraktiooniks nimetatakse lainete kandumiste teele jäävate tõkete taha. Interferentsiks nimetatakse lainete liitumist, mille tulemusena mõnes kohas lained muutuvad suuremaks ehk amplituud saab suuremaks kui ühe liituva laine amplituud, teises kohas väiksemaks ehk amplituud väheneb. 3. Energiaolekud ja üleminekute tingimus Aatomid, ioonid ja molekulid eksisteerivad ainult teatud diskreetsetes energiaolekutes ja üleminek energiaolekute vahel on võima

Instrumentaalanalüüs
thumbnail
11
docx

Spektrofotomeetria

Instrumentaalanalüüs Spektrofotomeetria SFM Töö teostaja: Õpilaskood: Õpperühm: Õppejõud: Jelena Gorbatsova Teooria Fotomeetrilised analüüsid põhinevad aine omadusel neelata ja peegeldada elektromagneetilist kiirgust. Kiirguse hulk on võrdeline aine hulgaga. Fotomeetrilises analüüsis kasutatake elektromagneetilist kiirgust lainepikkusega 20- 20 000 nm. Spektrofotomeetriline analüüs: Fotomeeter on varustatud monokromaatoriga, mis võimaldab mõõta valguse neeldumist kitsates lainepikkuse vahemikes. Registreeritakse spekter, mis on neelduvuse sõltuvus lainepikkusest ja sõltub aine struktuurist ja on ainele spetsiifiline. Kui valgusvoog intensiivsusega I0 läbib lahusega täidetud küveti, on küvetist väljuva valgusvoo intensiivsus I neeldumise ja osalise peegeldumise tõttu väiksem. Lambrt- Beeri seaduse järgi: I0- lahusele langeva valguse intensiivs

Instrumentaalanalüüs
thumbnail
9
docx

Instrumentaalanalüüs kordamine EKSAM I osa

Instrumentaalanalüüs kordamisküsimused (I osa) 1. Analüütilise keemia definitsioon Analüütiline keemia on teaduslik disipliin, mis arendab ja rakendab meetodeid, instrumente ja strateegiaid selleks, et saada infot nii aine koostise, iseloomu kohta ajas ja ruumis kui ka mõõtmiste väärtusest. 2. Kromatograafia definitsioon Kromatograafia on ainete segu komponentideks lahutamise meetod. 3. Teoreetiliste taldrikute mudel Ainete segu lahutamine toimub ühendatud anumate süsteemis, kus on mingi hulk liikumatut faasi ja ülejäänud liikuv faas. Kogu protsess on vaadeldud kahe faasi süsteemist

Instrumentaalanalüüs
thumbnail
16
docx

Keskkonnasaaste, -analüüs ja -seire Kontroltöö II kordamine

molekulmassiga ained ei anna märgatavat aururõhku liikuvas faasis temperatuuridel, mida gaasikromatograafias kasutatakse. Vedelikukromatograafias aga puuduvad piirangud aine molekulmassile ja on võimalik lahutada ka kõrgmolekulaarsete ainete segusid. Vedelikukromatograafide abil lahendatakse nüüdisajal umbes 20% kõikidest analüütilistest ülesannetest (umbes 60% kromatograafilistes analüüsidest). Seega on vedelikukromatograaf tähtis analüütiline seade, ilma milleta pole mõeldav keskkonnaanalüütika. Tänapäevases vedelikukromatograafias pumbatakse eluenti 20 ­ 300 atm rõhu all läbi peeneteralise täidisega (läbimõõt 10 ­ 40 m) kolonni, mille lõpus asub detektor (tavaliselt spektrofotomeeter või fluoromeeter). Proovi sisestamiseks kasutatakse dosaatorit. Vedelikukromatograafias on eluendiks tavaliselt orgaaniliste lahustite segu või soolade vesilahus, mida hoitakse klaaskolvis või polüetüleenpudelis

Keskkonnakaitse ja säästev areng
thumbnail
23
pdf

Kursuse YKA0060 Instrumentaalanalüüs kordamisküsimused-I osa

Kursuse „YKA0060 Instrumentaalanalüüs“ kordamisküsimused (I osa) 1. Analüütilise keemia definitsioon Analüütiline keemia - teaduslik distsipliin, mis arendab ja rakendab meetodeid, instrumente ja strateegiaid selleks, et saada infot nii aine koostise, iseloomu kohta ajas ja ruumis kui ka mõõtmise väärtustest. (Mis? Mis struktuuriga? Kui palju?) 2. Elektromagnetilise kiirguse korpuskulaar-laineliseks dualism Elektromagnetilist kiirgust (nt nähtavat valgust) saab vaadelda nii laine kui ka osakesena. 3. Elektromagnetlainete interferents ja difraktsioon

Instrumentaalanalüüs
thumbnail
3
odt

-qwd

TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool YKA3411 Instrumentaalanalüüs Laboratoorne Töö pealkiri: Voogsisestusanalüüs (VSA) töö nr 3 Õpperühm: YAGM Töö teostaja: Marina Suhorutsenko (ISBK) Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Jelena Gorbatsova 15.03.2012 VOOGSISESTUSANALÜÜSI MEETOD (teooria) Voogsisestusanalüüs (flow injection analysis) on kõrge tundlikkusega automatiseeritud

Kategoriseerimata




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun