Analüüsimeetodid äriuuringutes loengukonspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised tegurid valida, et tekiks sisulised uued näitajad ja nad oleks aheltaandatavad ?
  • Missugune toode on ja mis on tema otstarve ?
  • Kui kõrge on toote omahind ?
  • Mitmest sõlmest (detailist) toode koosneb ?
  • Missugune on toote nõudlus ?
  • Missugune funktsioon on tootel peamine ?
  • Missugused teised tooted võivad täita sama otstarvet ?
  • Kui suured on nende toodete tootmiskulud ?
  • Milline on mängu ajalugu ?
  • Milline on mängu käivitav küsimus (nt konkurents või koostöö) ?
  • Kui palju lahtisi küsimusi, kui palju skaalal ?
  • Kuid kas tase on võrreldav ?
 
Säutsu twitteris
1.  KVANTITATIIVSED  JA  KVALITATIIVSED  ANALÜÜSI MEETODID 
1.1. Analüütiliste mudelite liigitamine, eripära ja kasutusvõimalused ärikorralduses 
1. Sihipärase kasutuse järgi: teoreetilis-analüütilised mudelid (teooria mudelid, kirjeldused, pigem doktoritöö), 
rakenduslikud mudelid (kvantitatiivset  laadi , ei välista  eelnevat  teoreetilist käsitlust) 
2. Tasandi  ja   problemaatika   järgi:  makromudelid  (regioon);  mikromudelid  (ettevõte  või  selle  allosa); 
problemaatikamudelid (rahandus,  logistika  v muu  valdkond
3. Matemaatiliste  seoste  järgi:   funktsionaalsed   (determineeritud)  mudelid;   stohhastilised   (juhuslikkust 
arvestavad);  lineaarsed  mudelid; mittelineaarsed; aditiivsed ja multiplikatiivsed 
4. Aja arvestamise järgi: staatilised mudelid (konkreetse hetke sisu); dünaamilised mudelid. Staatilisest võib 
tekitada dünaamilise kui lisada  aegrida   
5. Kasutatavate  mõõtühikute  järgi:  naturaalsed  mudelid  (töökoha  tasand);  väärtuselised;  segamudelid; 
standardiseeritud  (standardiseeritud  mastaap , kõik x ja y ühte mõõdupuusse, jagatakse läbi standardhälbega, 
koefitsientide  saamine);  protsentuaalsed  mudelid  ( algandmed   protsentides,  kasvu,   juurdekasvu ,  indeksi 
protsent) 
6. Lihtsustatuse  astme  järgi:   agregeeritud   mudelid  (ühetaoliste  majandussubjektide   koondamine   sektoriteks); 
detailiseeritud mudelid; punktmudelid (ettevõte ise, teeninduspunkt); ruumilised mudelid 
1.2. Juhtimisotsused ja  modelleerimine . Otsustusmaatriks 
Mudel  esitab  objekti  või  nähtust.  Mudel  lihtsustab  –  tegurite  arvu,  mis  tulemust  mõjutavad,  vähendatakse. 
Oluline  on  mudeli  tegurite  omavaheline  põhjus-tagajärg  suhe.  Mudeli  eesmärgiks  on  kirjeldada,  seletada, 
prognoosida või/ja anda tegevusjuhiseid. 
Otsuseid  tuleb  teha  erinevates   olukordades :  kindel  olukord,  riski  olukord,  määramatuse  olukord  (tõenäosust 
raske hinnata). 
Otsustusprotsessi etapid:  
x
probleemi määratlemine (probleem on vastuolu tegeliku ja soovitava olukorra vahel);  
x
eesmärkide ja kriteeriumide määramine (võib olla punkt või  trajektoor );  
x
alternatiivide väljatöötamine (determineeritud või stohhastilised);  
x
alternatiivide analüüs ja võrdlemine;  
x
parima  alternatiivi valimine;  
x
valitud alternatiivi  teostamine ;  
x
tulemuste kontroll. 
Juhtimisotsuste vastuvõtmise protsessi elemendid: 
x
probleemsituatsioon ;  
x
aeg;  
x
ressursid ;  
x
eesmärgid;  
x
juhitavad tegurid  x  (neist formeeruvad tegevuste alternatiivid);  
x
mittejuhitavad (väliskeskkonna) tegurid;  
x
väliskeskkonna seisundite esinemistõenäosused;  
x
piirangud (aeg, ressursid, juriidilised, sotsiaalsed jne);  
x
resultaadid  ehk tulemused  y;  
x
seosed juhitavate tegurite ja resultaatide vahel;  
x
seosed mittejuhitavate tegurite ja resultaatide vahel;  
x
kriteeriumid, et hinnata resultaatide vastavust eesmärkidele (protsent, hälve, pall);    
x
resultaatide kasulikkuse hindamise näitajad (kriteeriumid, meetodid);  
x
optimaalne juhtimisotsus. 

Otsustusmaatriks 
kus    e a S  on tulemus. 
ij
 i j 
Alternatiivid    on  kõigi   otsustaja   käsutuses  olevate  vahendite  (ressursside)  ja  tema  mõju  all  kujunevate 
i
tegurite kõik otsustajast olenevad  seisundid
Väliskeskkonna  seisundid    on  otsustaja  poolt  mittejuhitavad  (mittemõjutatavad,  mittereguleeritavad) 
j
tegutsemistingimused, mis alternatiivide tulemuslikkust oluliselt muudavad. 
Tulemus võib olla absoluutarvuna või pallides. +/-E=™e*Pi 
Kasum maksimeerida, kulud minimeerida! 
1.3. Tegevuste alternatiivide ja väliskeskkonna mõju analüüs 
Tegutsemisalternatiivide analüüs 
x
eesmärgi ja selle saavutamise alternatiivide määratlemine;  
x
eesmärgi kvaliteedi kriteeriumide määratlemine ja nendega vastavuse hindamine (kuidas eesmärki mõõta);  
x
alternatiivide „mõistlikkuse“ nõuetele vastavuse analüüs;  
x
juhitavate tegurite  selgitamine  ja nende muutmise alternatiivide määratlemine;  
x
alternatiivide realiseerimise analüüs teatud väliskeskkonna tingimustes;  
x
alternatiivide võrdlemine vastavuselt eesmärkidele.
Alternatiivid on kõigi otsustaja käsutuses olevate vahendite (ressursside) ja tema mõju all kujunevate tegurite 
kõik otsustajast olenevad seisundid. 
Väliskeskkonna ja tema mõju alternatiivsetele tegevustele analüüs 
x
väliskeskkonna oluliste tegurite leidmine ja nende mõju intensiivsuse määramine; 
x
määramatuse astme ja selle mõju otsusele  uurimine
x
väliskeskkonna seisundi  prognoosimine
x
tegutsemisalternatiivide kasulikkuse võrdlev hindamine väliskeskkonna määramatuse tingimustes; 
x
PEST (G): poliitiline, majanduslik, sotsiaalne, tehnoloogiline, globaalne; 
x
PESTLE : poliitiline, majanduslik, sotsiaalne, tehnoloogiline, juriidiline, keskkond. 
1.4. Analüütilise modelleerimise etapid 
1. Probleemi püstitamine ja analüüs. Avab probleemi struktuuri ja tegurid. 
2. Mudeli konstrueerimine. Võib olla esialgne ja  abstraktne ; esitus,  lihtsustamine , suhted tegurite vahel. 
3. Mudeli  matemaatiline  analüüs.  Vajalik,  kui  mudeli  omadused  pole  päris  selged  ja  seda  on  vaja  täpsemalt 
analüüsida. Teoreetiliste tööde puhul liigutakse siit kohe 6.  Etappi
4. Alginfo ettevalmistus. Näitajate kogumine, vaatlused, eksperimendid, andmetöötlus,  valimite  küsimused.
5. Mudeli arvlahendus. Enamasti arvuti alusel 
6. Mudeli  lahendustulemuste  analüüs  ja  kasutamine.  Kas  saadud  tulemus  on  vastuvõetav.  Ühe  probleemi 
lahendus võib olla teise algus. Tulemuste analüüs on seotud mudeli  adekvaatsuse /tõepärasuse hindamisega. 
Kas saame mudelit edasi arendada ja kas mudel vastab probleemi juures püstitatud nõuetele. 
Kasutatakse analüüsimisel, prognoosimisel, plaanimisel koos rakendustega. 
2. DETERMINEERITUD ANALÜÜSI MEETODID 
2.1. Determineeritud lihtanalüüs  
Otsevõrdlused 
Teatud  näitaja  või  tema  tegurite,  samuti  ka  nende  dünaamika  kasvuprotsentide  võrdlemine,  mida  väljendab 
y
vastavate näitajate erinevuse koefitsient: 
i
 
, kus  on vastava näitaja tase antud objektil või subjektil,   on 
y
i
j
j
sama näitaja võrreldaval objektil (ettevõte,  tegevusala  või regiooni keskmine, maksimum, etalon jms) või subjektil 
(töötaja, töötajate kogum). NB! Näitajad/tegurid peavad olema võrreldavad. 
Vastavate näitajate vahe on  '   y
i
j
Absoluutsed variatsiooninäitajad: 
x
individuaalne absoluutne hälve    y
i
i
kus   on vastava näitaja keskmine objektide kogumis. 
x
variatsiooniamplituud    y
 y

 
max
min  ´
kus  y
  ja  y
 on vastava näitaja maksimum või miinimum i-ndate objektide või subjektide kogumis. 

max
min
n
¦ di
x
keskmine lineaarhälve  d
i 
  1n
kus n on i-ndate subjektide või objektide arv. 
n
¦

2
 y
i

2
i 
V   1

x
dispersioon  
n

2
V   V
x
standardhälve 
x

suhtelised  variatsiooninäitajad  (variatsioonikoefitsiendid  –   variatsioon   keskmise  suhtes). Kui  see  on  üle 
33%  siis  kogum  mittehomogeenne.  Äkki  mingid  ekstreemumid  välja   visata ?  Suur  variatsioon-suur 
mänguruum.
d
d
V
 
 
 
d
V
y
d
y
y
      
      
 y
x
standardiseeritud väärtus y
i
c  
i
V
Võimalik on juhuslikkus, kui   V d  V
i
Variatsioon ja standardhälve tulevad tavaliselt statistilistest programmidest välja. 
Paralleelridade analüüs 
Variant 1. Andmed aegridades (Y-müügitulu; X- töötajate arv, saadakse tööviljakus) 
Aasta 
kvartal  
II kvartal  III kvartal  IV kvartal 
keskmine 
Näitaja  y
y
y
y
y
y

1
2
3
4
kesk
Näitaja  x
x

x
x
x
x

1
2
3
4
kesk
y
y
y

y
y
Suhtenäitaja

1
2
3
4
kesk
x
x
x

x
x

1
2
3
4
kesk

Variant 2. Andmed ettevõtte allüksuste lõikes 
 
Allüksus 1 
Allüksus 2  Allüksus 3 
... 
Keskmine 
Näitaja  y
y
y
y
... 
y

1
2
3
kesk
Näitaja  x
x
x

x
... 
x

1
2
3
kesk
y
y
y

y
Suhtenäitaja

1
2
3
... 
kesk
x
x
x

x

1
2
3
kesk

Andmete alusel saab välja tuua kasvu kiirenduskoefitsiendi ja muud koefitsiendid. 
Analüütiline rühmitamine 
Mingid  osakogumid  ( tootmisharud ,   regioonid )  jagatakse  rühmadesse  ja  samuti  rühmitatakse  need  omakorda 
mõne  muu  näitaja  põhjal  (netokäive,   tootlikkus ).  Saab  leida  osakogumi  keskmise  ja  näitaja  keskmise  igas 
rühmas. 
Osakogumid (tootmisharud, 
Netokäibe taseme intervallid 
regioonid jm) 
Ettevõtete arv 
Keskmine tootlikkus 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
A B
 
 
 
ij
ij
 
 
 
 
 
 
Ettevõtete arv 
 
 
 
 
u
Keskmine tootlikkus 
 
 
 
u
  on ettevõtete arv i-ndas osakogumis ja netokäibe j-ndas intervallirühmas 
ij
  on tootlikkuse tase i-ndas osakogumis ja netokäibe j-ndas intervallirühmas 
ij
Probleemiks võib olla kogumite piisav suurus ja millised tunnused võtta muutujateks. 
Analüütilist rühmitamist saab teha ka aegrea baasil dünaamilises muutuses. 
Benchmarking  analüüs 
Pidev  mõõtmine  võrdluse  kaudu.  Kõige  olulisemate  parandamist  vajavate  valdkondade  väljaselgitamine.  Kaks 
varianti
x
üks integraalne (ehk sünteetiline) näitaja 
x
mitmemõõtmeline võrdlev analüüs 
o
" kohtade  summa" meetod (äripäeva top) 
o
geomeetriline keskmine 
o
kauguste meetod: igal näitajal võib olla oma kaal. 
I etapp. Näitajate süsteemi määratlemine 
Näitajad 
Ettevõtted   
  ;

1 ;
2 ...; j...; 
  ;
1 ;

2 ...;i;...; 
 
 
.. 
.. 

1. 
2. 
... 

... 

II etapp. Näitajate  standardiseerimine  ( normimine ) (näitajate ühtsesse mastaapi  viimine
aij
 
ij
max aij
III etapp. Leitakse   2
 , näitajate kaalud     ja ettevõtete  reitingud      
ij
j
i
n
 
  ...  x 
 
i
i1

1
2
2
in
n
¦ ij j

 1
IV etapp. Ettevõtted reastatakse reitingu     suuruse järgi (max    esimesena jne.) 
i
i
Näitajate   2
xij
Ettevõtted     
R
Koht 
  ;

1 ;
2 ...;i;...; )
i
 
 
.. 
.. 

1. 
2. 
... 

... 

V etapp: abinõud, meetmed, soovitused 
2.2. Determineeritud mudelite koostamise meetodid 
a
Determineeritud tähendab üks-ühene seos. Lähtemudel (peab alati olema kvantitatiivset laadi)    b
1.  Pikendamise  meetod
 (aditiivse mudeli loomine) - näitajad jagatakse läbi mingi näitajaga ja seeläbi tekivad 
uued näitajad. Näiteks  erikulu
Kui         , siis 
a
   p
l
m
n
p
 
 
  
 
     x

1
2
3
4
b
b
b
b

b
b
2. Formaalse liigendamise meetod ( nimetaja  lüüakse lahti) 
Kui         , siis 
a
a
 
 
b
   p
3. Laiendamise meetod (multiplikatiivse mudeli loomine) - Uued näitajad annavad resultaatnäitajast pildi 
a
a˜ ˜ ˜ p
a
l
m n
p
 
 
  ˜
˜
˜ ˜
 
b
b˜ ˜ ˜ p

1
x xx3xx5
l m b
p n

4. Taandamise meetod (lugeja ja nimetaja jagatakse läbi ühe näitajaga ja saadakse uued näitajad 
a
a
x
l

1
 
 
 
b
b
x2

l
Raskused: kas  aditiivne  või multiplikatiivne? Kui ühine nimetaja, siis aditiivne, kui ei, siis multiplikatiivne.  
Millised tegurid valida, et tekiks  sisulised  uued näitajad ja nad oleks aheltaandatavad? 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Analüüsimeetodid äriuuringutes loengukonspekt #1 Analüüsimeetodid äriuuringutes loengukonspekt #2 Analüüsimeetodid äriuuringutes loengukonspekt #3 Analüüsimeetodid äriuuringutes loengukonspekt #4 Analüüsimeetodid äriuuringutes loengukonspekt #5 Analüüsimeetodid äriuuringutes loengukonspekt #6 Analüüsimeetodid äriuuringutes loengukonspekt #7 Analüüsimeetodid äriuuringutes loengukonspekt #8 Analüüsimeetodid äriuuringutes loengukonspekt #9 Analüüsimeetodid äriuuringutes loengukonspekt #10 Analüüsimeetodid äriuuringutes loengukonspekt #11 Analüüsimeetodid äriuuringutes loengukonspekt #12 Analüüsimeetodid äriuuringutes loengukonspekt #13 Analüüsimeetodid äriuuringutes loengukonspekt #14 Analüüsimeetodid äriuuringutes loengukonspekt #15 Analüüsimeetodid äriuuringutes loengukonspekt #16 Analüüsimeetodid äriuuringutes loengukonspekt #17 Analüüsimeetodid äriuuringutes loengukonspekt #18 Analüüsimeetodid äriuuringutes loengukonspekt #19 Analüüsimeetodid äriuuringutes loengukonspekt #20 Analüüsimeetodid äriuuringutes loengukonspekt #21 Analüüsimeetodid äriuuringutes loengukonspekt #22 Analüüsimeetodid äriuuringutes loengukonspekt #23 Analüüsimeetodid äriuuringutes loengukonspekt #24
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 125 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mlp22 Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Mõisted

Teemad

  • KVANTITATIIVSED JA KVALITATIIVSED ANALÜÜSI MEETODID
  • Analüütiliste mudelite liigitamine, eripära ja kasutusvõimalused ärikorralduses
  • Juhtimisotsused ja modelleerimine. Otsustusmaatriks
  • Otsustusprotsessi etapid
  • Juhtimisotsuste vastuvõtmise protsessi elemendid
  • Otsustusmaatriks

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

1072
pdf
Logistika õpik
25
pdf
Operatsioonijuhtimine konspekt
161
pdf
Juhtimise alused
126
doc
Lõpueksami küsimused ja vastused 2008
20
pdf
Operatsioonijuhtimine kordamisküsimused
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
343
pdf
Maailmataju uusversioon





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !