Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele kehtestatakse juurdepääsupiirang alates dokumendi koostamisest või saamisest ning kuni vajaduse möödumiseni või sündmuse saabumiseni, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Asutuse juht võib seda tähtaega pikendada kuni viie aasta võrra, kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib. Teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks: (nimeta olulisemad dokumendihalduse seisukohalt) 1) riikliku järelevalve menetluse käigus kogutud teabe kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni; 2) teabe, mille avalikuks tulek kahjustaks riigi välissuhtlemist; 3) teabe, mis sisaldab delikaatseid isikuandmeid; 4) teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust; 5) teabe, mis sisaldab perekonnaelu üksikasju kirjeldavaid andmeid; 6) teabe sotsiaalabi või sotsiaalteenuste osutamise taotlemise kohta;
saadud dokumentide hindamine, arhivaalide kogumine ja säilitamine ning neile juurdepääsu ja nende kasutamise korraldamine arhiiviseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ulatuses. Rahvusarhiiv kogub ja säilitab Eesti ajalugu, kultuuri, riiklust ja ühiskondlikke olusid dokumenteerivaid arhivaale sõltumata nende loomise ajast, kohast või teabekandja iseloomust. Rahvusarhiiv ise ei säilita, vaid koordineerib allasutuste tööd Rahvusarhiivi ülesanne on: järelevalve arhiiviseadusele ja arhiivieeskirjale koguda ühiskonnale olulist dokumenteeritud teavet pakkuda kogude võimalikult laia kasutamist hoida kogusid heades säilitustingimustes juhendada asutusi dokumentide haldamisel ja hoidmisel osaleda riigi elektroonilise dokumendihalduse arendamisel võtta vastu digitaalarhivaale Rahvusarhiivi juhib riigiarhivaar. nõuandev kogu nõukoda struktuuriüksuste tegevuse koordineerimiseks, informatsiooni
elektronpostiaadressid; 10) avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevusaruanded ja tulude-kulude aruanded; 11) riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste ning kohaliku omavalitsuse asutuste eelarvete eelnõud ja eelarved ning nende täitmise aruanded; 12) andmed riigieelarve tulude laekumise kohta; 13) andmed keskkonnaseisundi, keskkonnakahjustuste ja ohtlike keskkonnamõjude kohta; 14) riikliku või teenistusliku järelevalve ettekirjutused või otsused nende jõustumisest alates; 15) ministeeriumides valminud seaduste ja Vabariigi Valitsuse määruste eelnõud koos seletuskirjadega nende kooskõlastamiseks saatmisel ja Vabariigi Valitsusele esitamisel; 16) ministri ja kohaliku omavalitsuse organite määruste eelnõud koos seletuskirjadega enne nende vastuvõtmiseks esitamist; 17) kontseptsioonide, arengukavade, programmide ja muude üldise tähtsusega
arhiiviasut. AVALIK ARHIIV on arhiiviasutus Rahvusarhiivi ja kohaliku omavalitsuse arhiivi tähenduses; ARHIIVIMOODUSTAJA on asutus, kelle tegevuse käigus võib tekkida arhivaale. SÄILIK on korrastusüksus arhivaalide haldamiseks. Säiliku võib moodustada: ühte sarja kuuluvatest kokku rühmitatud (toimik, mapp, karp jms) arhivaalidest; üksikarhivaalist (kiri, foto jne). Paberdokumentide füüsilise haldamise üksus avalikus arhiivis (toimik, mapp vms) NIMISTU on arhiivikirjelduste kogum. Nimistu on arhivaalide peamine otsi- ja juurdepääsuvahend avalikus arhiivis. DIGITAALALLKIRI on tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga. DIGITAALNE TEMPEL on tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida digitaalse templi
kokku delikaatsete isikuandmetega, kohustatud registreerima delikaatsete isikuandmete töötlemise või muudatused delikaatsete isikuandmete töötlemisel Andmekaitse Inspektsioonis. Andmekaitse seadus Andmekaitse seaduse eesmärk on isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõiguste ja põhivabaduste kaitsmine kooskõlas avalike huvidega. Seadus sätestab: 1) isikuandmete töötlemise tingimused ja korra; 2) riikliku järelevalve teostamise korra isikuandmete töötlemisel; 3) vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest. Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) füüsilise isiku poolt isikuandmete töötlemisele isiklikul otstarbel; 2) kui töödeldakse õiguspäraselt avalikuks kasutamiseks antud isikuandmeid; 3) kui isikuandmeid üksnes edastatakse läbi Eesti territooriumi, ilma et neid andmeid Eestis muul viisil töödeldaks;
e 0 Puuduv e Info teenuse kohta ei ole elektrooniliselt kättesaadav olematu 1 Informatsioon Info teenuse on elektroonilises kanalis kättesaadav 2 Ühesuunaline Teenuse osutamiseks vajalik blankett või vorm on suhtlus elektroonilises kanalis kättesaadav 3 Kahesuunaline Teenuse osutaja võtab vastu elektrooniliselt täidetud suhtlus ametlikke blankette 4 Transaktsioon Teenuse osutamiseks vajalikud vormid on võimalik täita elektroonilises vormis, vormid on eeltäidetud teenuse osutajal olemasoleva infoga. Tasuliste teenuste korral on võimalik samas nende eest
Isikuandmete kaitse seadust ei kohaldata: Füüsilise isiku poolt isikuandmete töötlemisele isiklikul otstarbel; Kui isikuandmeid üksnes edastatakse läbi Eesti territooriumi, ilma et neid andmeid Eestis muul viisil töödeldaks; Kui töödeldakse riigisaladust sisaldavaid isikuandmeid, va seaduse üldsätted ja töötlemise nõuded ja töötlemisele kohaldatavad turvameetmed ning Europoli ja Schengeni lepingutest tulenev järelevalve. 2. Valdkonna mõisted (isikuandmete kaitse seaduse legaaldefinitsioonid) selgeks. (Seletuskiri aitab. Seletuskirja leiate Riigikogu kodulehelt). Põhimõisted: Isikuandmed – tavalised ja delikaatsed; on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. Delikaatsed isikuandmed: - poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud
INTELLEKTUAALNE OMAND JA ANDMEKAITSE Autoriõigus: Tanel Õunapuu 2008 Viimati muudetud 02.09.2008 Tähelepanu! Õppematerjal on mõeldud kasutamiseks Tallinna Ülikooli üliõpilastele 2008. sügissemestril õppeaine ,,Intellektuaalne omand ja andmekaitse" raames. Materjal annab ülevaate põhilistest teemadest, kuid ei sisalda näiteid, põhjendusi ja kaasuseid, mida käsitletakse vahetult loengutes ja seminarides. Õppematerjali tohib levitada üksnes tervikuna ja säilitades viite autorile ning käesoleva hoiatuse. INTELLEKTUAALSE OMANDI MÕISTE, LIIGID, PRINTSIIBID Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks
Tallinna Polütehnikum Isikuandmete kaitse tavad Eestis Referaat Sandra Lott PA-10B Tallinn 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Isikuandmed............................................................................................................................ 4 Isikuandmete liigitus............................................................................................................ 4 Delikaatsed isikuandmed ................................................................................................4 Kuidas sai alguse isikuandmete kaitsmine ?..
käis kaasas ka tohutu ajaloobuum, rahvusliku eneseteadvuse plahvatuslik kasv, massiline ajalooseltside teke. Saksamaa arhiivinduse suurkuju Leopold von Ranke (17951886) Preisi TA liige, Berliini ülikooli professor ja aastast 1841 Preisi riigi ametlik historiograaf, allikakriitilise meetodi silmapaistev arendaja ning rakendaja, initsiatiivil tõusis plahvatuslikult arhiivide osakaal/tähendus ajaloo uurimisel. Ranke: Ajaloolane, kes ei tööta aastas 300 päeva arhiivis, diskvalifitseerub! Sellest kujunes saksa ajaloolase professionaalsuse määratlemise reegel. Varasem seisukoht oli olnud: arhivaar ei tohi tegeleda ajaloo uurimisega! Arhiivinduse teooriat ja praktikat arendasid edasi mitmed Ranke õpilased: · Nt arhiivide eraldumine raamatukogust. 1862 Wilhelm Wattenbach esines tööga arhiivide ja raamatukogude spetsiifilistest erinevustest. · Aastatel 1875-1895 kujunes arhiivist välja teadusasutus. Preisi direktor Heinrich von
Kaasuses Velosa Barreto vs. Portugal analüüsis EIÕK kaasust, kus majaomanik soovis üles öelda üürilepingut põhjusel, et ta soovis eluruumi ise kasutada. Portugali kohus leidis, et majaomanik ei ole põhjendanud asjaolu, et tal on eluruumi elamiseks vaja ning majaomanik esitas kaebuse EIÕK-le leides, et üürilepingu lõpetamise piiramisega rikutakse tema õigust privaatsusele, mis kaebaja arvates tähendas ka õigust omaette elada. EIÕK leidis, et artiklit 8 ei saa tõlgendada viisil, nagu seda tegi kaebaja ning et riigi majanduslikes huvides on tagada üürnike sotsiaalsed õigused. 10 11 Kaasuses M.S. vs. Rootsi leidis EIÕK, et riigi poolt meditsiiniandmetega tutvumine juhul, kui isik taotleb töövõimetushüvitust, on kooskõlast artikliga 8 (2), kuna
5.05.2016 Tarkvara õiguskaitse Urmas Kukk Iseseisev töö Kuidas on tagatud autoriõiguste kaitse? Facebook MySpace Orkut Одноклассники Google+ Dropbox Instagram Rate.ee tumblr LinkedIn myHistro 5 liikmelised grupid, töö esitada 08.06., esitlus ja arvestus 10.06. Uurimistöö kirjutamine 1 5.05.2016 Tüüpiline lugeja ... - tahab teha otsust - on hõivatud - on skeptiline ja otsib vigu - ei taha näha ebaprofessionaalsust - on grammatika, keelekasutuse jms suhtes konservatiivne Tekst Omadused sõltuvad: - kus on kasutusel - kes kasutab - milleks kasutatakse Tekst Kirjutatud tekst on tervik, mille vormi ja sisu kujundavad sõnad, laused ja fraasid.
6. Koostaja tutvustab asjaajamiskorda töötajatele 7. Koostaja kontrollib vastavust sellele asjaajamiskorrale Asjaajamiskord: · Üldsätted · Dokumentide vormistamine · Dokumendiringluse korraldamine · Dokumentide registreerimine · Dokumentide menetlemine · Dokumentide hoidmine asjaajamises · Asjaajamise üleandmine (kui vana töötaja lahkub, millise aja jooksul dokumendid üle antakse, millises olukorras) Dokumentide loetelu- omaette dokument, toimik, kus on kirjas dokumentide säilitustähtajad (al. 3 a. kuni alatiseks hoidmiseni) , viis (teabekandja: paber, elektrooniline), kes vastutab, kellel on ligipääs. · Süstematiseerimine sarjadesse · Indekseerimiseks · Ülesleidmiseks · Säilitustähtaegade määramiseks Dokumentide liigitamine: · Funktsiooniti (mis on eesmärk) · Struktuuripõhiselt (osakondade kaupa) · Liikide järgi (avaldused pannakse kõik ühte pakki)
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel j
Kordamispunktid 2010 1. Intellektuaalse omandi (IO) mõiste ja liigid Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks omandiks. Intellektuaalomandi õigused võivad kuuluda näiteks: - kaubamärgi omanikule, - teose autorile, - leiutise autorile või omanikule, - tööstusdisainlahenduse autorile või omanikule, - lepingu alusel õigused saanud isikule, - tööandjale, - õigusjärglasele, - riigile. 2. Autoriõigus: autor, teos, varalised ja mittevaralised õigused Kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autorite õigus oma teostele. Autoriõigus tekib automaatselt teose loomise hetkel ja seda ei pea kuidagi registreerima ega märgistama. Autor on füüsiline isik, kelle loometöö tulemusel teos tekkis. Kui mitu autorit loovad teose ühiselt on tegemist ühise autorsus
andmetest või eelnimetatud tähistest või andmetest, mida ei ole oluliselt muudetud; KaMS § 9 lg 1 p 3 – õiguskaitset ei saa tähis, mis koosneb üksnes kaupade liiki, omandusi vms kirjeldavatest tähistest. Kaupade või teenuste omadusi kirjeldav tähis õiguskaitset ei saa. Tähised, mida asjaomane avalikkuse sektor võib hariliku kasutamise juures kasutada selleks, et kas otseselt või kaudselt viidata mõne asjaomase kauba või teenuse omadusele. Esineb kui: piisavalt otsene ja konkreetne seos otsekohe tajutakse kirjeldavana Kirjeldav tähis peab jääma vabaks kasutamiseks kõikidele ettevõtetele Avalik huvi – omada võimalust viidata oma kaupade või teenuste omadustele kirjeldatava omaduse äriline olulisus ei ole oluline kirjeldav kui üks võimalikest tähendustest on kirjeldav
[RT I 2007, 54, 365 - jõust. 14.10.2007] 5) dokumentide või toimingute kohta dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu; 6) dokumentide läbivaatamiseks esitamise või saatmise kord; 7) asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord; 8) asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord; 9) dokumentide allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord; 10) dokumentide avalikustamise, neile juurdepääsu tagamise ja juurdepääsupiirangute kehtestamise kord; 11) vastust või lahendamist vajavate, dokumentidest tulenevate ülesannete täitmise ja asjade tähtaegse lahendamise kontrolli kord; 12) dokumentide hoidmise ja hävitamise kord kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1998. a määrusega nr 308 kinnitatud «Arhiivieeskirjaga» (RT I 1998, 118120, 1904; 1999, 2, õiend; 2000, 81, 520; 2001, 13, 59); 13) ametniku teenistusest või töötaja töölt vabastamise või teenistus- või töösuhte peatumise korral asjaajamise
koostamisega ning arhivaalide loetelu koostamisega seonduvat. Juhise peamine sihtrühm on asutuste dokumendisüsteemi, sh asjaajamiskorra, dokumentide loetelu ja arhivaalide loetelu väljatöötamise, juurutamise, toimimise ja ajakohastamise eest vastutavad töötajad. Juhist saavad kasutada ka eraõiguslikud organisatsioonid, kes soovivad rakendada dokumendi- ja arhiivihalduse head tava. 1.2 Ülesehitus Juhis koosneb kolmest sissejuhatavast peatükist (käsitlusala, juhise normatiivne keskkond, terminid ja määratlused), viiest sisupeatükist ja kolmest lisast. 4. ja 5. peatükis antakse ülevaade dokumendihalduse üldisematest, teoreetilisemat laadi küsimustest: dokumendi elukäigu kontseptsioonist, dokumendisüsteemi koos- tisosadest ja normatiivsest keskkonnast, mis moodustab mõttelise raamistiku kogu juhises käsitletu mõistmiseks. 6., 7. ja 8
kopeerida: 1. arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteoseid (näiteks ehitades endale meeldima hakanud individuaalmaja koopiat); 2. piiratud tiraažiga kujutava kunsti teoseid; 3. elektroonilisi andmebaase (tavalisi andmebaase on lubatud kasutada); 4. arvutiprogramme (välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel); 5. reprograafilisel viisil noote. 10. Kuidas korraldada looduslikus veekogus laste ujumist? • Noorte suplemise järelevalve korraldust ja ohutust korraldab laagri tervishoiutöötaja. • Alla 18-aastaste noorte ujulasse, basseini, veekeskusesse või veekogu avalikku supluskohta ujuma viimisel peab iga 10 alaealise kohta olema vähemalt kaks täiskasvanut •Vette ei ole lubatud minna: –rühmast eraldi, –higisena, –pärast väsitavat võistlust, –külmatundega, –pärast toidukorda mitte varem kui 1,5 tundi •Laste ujumisoskuse selgitamine. •Vette minnakse märguande peale. •Paarikaupa koos ujuma.
sellest kataloogist ei tohi kustutada kellegi faile peale enda omade 02000 setgid - omab erinevat tähendust failidele ja kataloogidele 04000 setuid - omab tähendust käivitatavatele failidele ... Kataloogidele vaja execute-õigust, et näha kataloogi sisu Kas käivitatavatele programmidele on vaja read-õigust? Programmi puhul ei ole vaja (binaarfailidel on vaja execute-õiguseid), skripti puhul on vaja (shell on kasutaja õiguses käima minev). Unix: umask · umask -- bitimask nendest õigustest, mida uutel failidel kindlasti olla ei tohi · umask pärandub alamprotsessidele · Näide: Olgu protsessil umask 027 Protsess teeb open("file.txt", O_RDWR, 0666) umask 0 puhul tekiks fail õigustega rw-rw-rw- Nüüd aga tekib fail õigustega 640: rw-r----- Unix: tänapäev Loengust vaadata, alates 50. minutist · Esimene suund: tuua sisse pääsuloendid (ACL), et süsteemi paindlikumaks teha
abinõude kavandamist, esmaabi andmise, päästetööde tegemise ja töötajate evakueerimise eest vastutavate töötajate määramist, töötervishoiu ja tööohutuse alase väljaõppe kavandamist ja korraldamist ning uue tehnoloogia ja töövahendite valikut ja rakendamist. Tööandja arvestab võimaluse korral tehtud ettepanekuid ning kaasab töötajad kavandatu elluviimisesse. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] (6) Tööandja teavitab oma ettevõtte tegevusega seotud ohtudest ja nendest hoidumise abinõudest teist tööandjat, kelle töötajad täidavad tööülesandeid tema ettevõttes ning kes omakorda peab teavitama oma töötajaid enne tööülesannete täitmisele asumist sellel töökohal esinevatest ohtudest ja juhendama, kuidas neist hoiduda. Samuti tuleb teatavaks teha päästetööde ja esmaabi andmisega seotud abinõud ning nende eest vastutavad töötajad. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007]
tegevus kindla inimliku eesmärgi saavutamiseks. Haldus hõlmab kogu haldustegevust. Haldus, mida teostatakse erasfääris ei ole halduse esmaseks ja põhiliseks eesmärgiks. Erasektoris on haldus abivahendiks põhieesmärgi teenimiseks. Avalik haldus vs erahaldus Avalik haldus on orienteeritud avalikele huvidele, reeglina puudub kasumisaamise eesmärk ja seda ka juhul, kui halduselt nõutakse säästlikkust. Avaliku halduse teostamisel kasutatavate vahendite kvaliteet on erinev nendest vahenditest, mida kasutatakse erahalduse puhul. Eripära seisneb selles, et avalik haldus võib õiguslikke kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja tagada nende täitmise avaliku võimu vahenditega. Kolm tüüpilist avaliku halduse määratlust: Avalik haldus organisatsioonilises mõttes – haldusorganisatsiooni tähenduses. Avaliku halduse kandjad, haldusorganid ja muud avalikku haldust teostavad institutsioonid.
kodumajutuse nimes võib kasutada sõna «turismitalu». §24. Registreerimise kohustus (1) Majutusettevõtte majutusteenuse kasutaja registreeritakse majutusettevõttes. (2) Registreerimisel täidetakse külastajakaart, millele kantakse majutusteenuse kasutaja nimi, elukoht ja majutusteenuse osutamise aeg, ning külastajakaardile kirjutab alla majutusteenuse kasutaja. (3) Külastajakaarte säilitatakse majutusettevõttes kaks aastat nende täitmise päevast arvates. § 30. Järelevalve teostajad (1) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete järgimise üle teostavad vastavalt oma pädevusele järelevalvet: 1) valla- või linnavalitsused; 2) Päästeamet; 3) Tarbijakaitseamet; 4) Tervisekaitseinspektsioon. (2) Tarbijakaitseamet teostab kontrolli registri andmete õigsuse üle reisiettevõtjate osas ning valla- või linnavalitsused majutusettevõtete osas. § 301. Järelevalvet teostava ametiisiku õigused ja kohustused
EV seadused ja valitsuse määrused riskitaseme reguleerimiseks ühiskonnas Koostas: Triinu Valge ja Kristiina Ots Toiduainete Tehnoloogia Tartu 2011 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra, keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hin
kavandamist, esmaabi andmise, päästetööde tegemise ja töötajate evakueerimise eest vastutavate töötajate määramist, töötervishoiu ja tööohutuse alase väljaõppe kavandamist ja korraldamist ning uue tehnoloogia ja töövahendite valikut ja rakendamist. Tööandja arvestab võimaluse korral tehtud ettepanekuid ning kaasab töötajad kavandatu elluviimisesse. [RT I 2007, 3, 11 jõust. 1.03.2007] (6) Tööandja teavitab oma ettevõtte tegevusega seotud ohtudest ja nendest hoidumise abinõudest teist tööandjat, kelle töötajad täidavad tööülesandeid tema ettevõttes ning kes omakorda peab teavitama oma töötajaid enne tööülesannete täitmisele asumist sellel töökohal esinevatest ohtudest ja juhendama, kuidas neist hoiduda. Samuti tuleb teatavaks teha päästetööde ja esmaabi andmisega seotud abinõud ning nende eest vastutavad töötajad. [RT I 2007, 3, 11 jõust. 1.03.2007]
elektronpostiaadressid; 10) avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevusaruanded ja tulude-kulude aruanded; 11) riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste ning kohaliku omavalitsuse asutuste eelarvete eelnõud ja eelarved ning nende täitmise aruanded; 12) andmed riigieelarve tulude laekumise kohta; 13) andmed keskkonnaseisundi, keskkonnakahjustuste ja ohtlike keskkonnamõjude kohta; 14) riikliku või teenistusliku järelevalve ettekirjutused või otsused nende jõustumisest alates; 15) ministeeriumides valminud seaduste ja Vabariigi Valitsuse määruste eelnõud koos seletuskirjadega nende kooskõlastamiseks saatmisel ja Vabariigi Valitsusele esitamisel; 16) ministri ja kohaliku omavalitsuse organite määruste eelnõud koos seletuskirjadega enne nende vastuvõtmiseks esitamist; 17) kontseptsioonide, arengukavade, programmide ja muude üldise tähtsusega
Tarbijaõigus tervikuna kujutab endast era- ja avalike huvide sümbioosi, kus eraõiguslikke suhteid kaitstakse avalikust huvist lähtuvate põhimõtete alusel. Tarbijaõiguse allikad 1. Põhiseaduses ei ole reguleeritud ei saa lugeda põhiõiguseks, kuna meie põhiseaduses ei ole seda õiguste kataloogis. Samas kui keegi sooviks seda põhiõiguseks lugeda, siis on selleks vajalikud tingimused täidetud. Kaudselt võib lugeda mõned sätted tarbijat kaitsvaks. 2. Tarbijakaitseseadus kohaldamissfääri kuuluvad teenused, asjad, õigused ja muud hüved, mida pakutakse füüsilisest isikust tarbijale. Seadus kohaldub ka siis, kui kaupleja üksnes vahendab tarbijale kauba üleandmist või teenuse osutamist. 3. Kaubandustegevuse seadus üldeesmärgiks on tarbijalepingu teiseks pooleks oleva kaupleja kohustuste määratlemine seoses kaubandustegevusega
§ 2. Avalike ülesannete eraisikutele üleandmine. D .Avalik-õiguslike ülesannete üleandmise õiguslikud alused: E. Avalike ülesannete üleandmise õiguslikud mudelid. § 3. Haldusorganid §4. Halduse organisatsioonilised süsteemid. § 5. Pädevus § 6. Avalik-õiguslik juriidiline isik A. Juriidilise isiku mõiste B. Õigus- ja teovõime C. Põhikiri D. Huvi kui kriteerium E. Liigid F. Riiklik järelevalve TEEMA 5:HALDUSTOIMINGUD JA NENDE VORMID § 1. Haldustoimingud ja nende liigid §2. Haldusakt I. Haldusakti kehtetuks tunnistamine ja muutmine: II. Õigusvastase haldusakti kehtetukstunnistamine: III. Õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamine: 3.Liigitus nimetuse alusel Seadustes on kindlaks määratud, millise nimetusega haldusakte millised organid vastu võtavad. Nii annab Vabariigi Valitsus määrusi ja
........................................ 175 § 112. Töölepingu kehtivus ettevõtte üleminekul...................................................... 176 § 113. Informeerimine ja konsulteerimine ettevõtte üleminekul................................ 178 6. peatükk. VAIDLUSTE LAHENDAMINE JA RIIKLIK JÄRELEVALVE...................... 179 § 114. Vaidluste lahendamine................................................................................... 179 § 115. Riiklik järelevalve............................................................................................ 180 § 116. Ettekirjutuse vaidemenetlus........................................................................... 180 7. peatükk. VASTUTUS.................................................................................................. 181 § 117. Tööandja poolt andmete esitamata jätmine................................................... 181 § 118
Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt. D. Sei
(2) Väetise käitleja võib olla juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus. [RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] § 4. Väetise tootmine (1) Väetise tootmine käesoleva seaduse tähenduses on väetise valmistamine või töötlemine. (2) Väetise tootmiseks on lubatud kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 133), artikli 3 punktides 1 ja 2 sätestatud loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid üksnes nimetatud määruses sätestatud nõuete kohaselt. [RT I, 02.03.2011, 1 - jõust. 04.03.2011] (3) Väetise töötlemine käesoleva seaduse tähenduses on väetise bioloogiline, füüsikaline või
mõjutavate otsuste langetamisel ja sotsiaalsetes muudatustes, mis leiavad aset nende tänaval, naabruskonnas, kohalikus omavalitsuses või regioonis). 5.2.-5.4. Munitsipaalõiguse erinevad allikad - (PS, seadus, Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused, statuudid, KOV organite määrused riiklike kohustuste täitmiseks, observants ja piiriülene õigus) Eesti Vabariigi põhiseadus (PS) annab vahetult ja kaudselt tunnistust KOV õiguse olemasolust; seadused riik reguleerib KOV-d arvukate seaduste abil. Otseselt reguleerivad: KOV volikogu valimise seadus, KOV korralduse seadus, valla- ja linnaeelarve seadus, valla- ja linna ning riigieelarve vahekorra seadus, Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus, Vabariigi Valitsuse seadus. Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused kohaliku omavalitsuse organite (volikogu; valitsus) määrused:
ÄRIÕIGUS Lektor Harland Paas ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Üldmõisted Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: 1. Õigus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
